Otsing ’Edvard Beneš’ aadressil https://www.europeana.eu/et . Vaadatud läbi kaks vastetelehte seitsmest. Seitsmel lehel kokku 149 otsinguvastet.
Olen Benešist juba varem ühe blogisissekande kirjutanud. Uut ette valmistama hakates tegin Euroopa muuseumide võrgulehel kõigepealt otsingu ’Beneš’, aga see andis liiga palju vasteid, seetõttu tegin otsingu kitsamaks eesnime lisamisega. Vaatasin nii pildi-, teksti- kui ka videovasteid.
Mõnel fotol on silmatorkavalt suur Beneši kulmude vahe, aga mitte igal fotol, nagu ta oleks vahepeal kulme kitkunud. Fotod, kus Beneš on ainsana valgetes riietes, tuletavad meelde seda, kuidas Lennart Meri Jeltsiniga kohtus. On näha Benešit vana tüüpi mikrofoni kõnet pidamas ja traditsioonilise telefoniaparaadiga laua taga istumas. Esimese maailmasõja aegsetel piltidel võetakse teda lilledega vastu, nagu oleks need juba rahu saabumise järgsed. Erinevalt Masaryki piltidest ei näe Benešit ratsutamas. Beneši matustel tundub olevat vähem rahvast kui Masartki omadel. Varem olen näinud, et Masaryki ja Benešit kujutatakse koos, aga on olemas ausammas ka Benešile eraldi. Foto sellest, kuidas Beneš kommunistidele võimu üle annab, meenutab fotosid ENSV juhtide kohtumistest Tšehhoslovakkia külalistega, ainult et Beneš istub ümmarguse laua taga ja pudelite asemel on laual taimed.
Rohkem märkmeid tegin tekstifailide kohta. Kui Marek Tamm on nimetanud taasiseseivunud Eestit ajaloolaste vabariigiks ja varasemat võiks nimetada juristide omaks, siis Masaryk ja Beneš olid mõlemad sotsioloogid. Neil olevat olnud ka sotsioloogilisi uurimusi kirjutades poliitilised eesmärgid. Beneš arvanud, et teaduslik tõde on sama, mis poliitiline tõde. Teine sotsioloog Sorokin on kirjutanud sellest, kuidas meelelisel ajajärgul teaduslik tõde pidevalt muutub. Beneši kohta tuuakse välja, et muutusid ka tema poliitilised seisukohad. Algul oli ta Austria-Ungari säilitamise poolt, hiljem selle vastu. Hilisemal perioodil tahtis ta algul Teise maailmasõja järel saksa vähemuse demokraatliku osaga koostööd teha, hiljem eelistas kõik sakslased riigist välja ajada, sest nägi neil kollektiivset süüd Hitleri poliitika toetajatena.
On ka poolakeelseid dokumente Tšehhoslovakkia-Poola suhete kohta. Selle alla mahuvad nii piiritüli kui ka kahe riigi konföderatsiooni kavandamine pärast Teist maailmasõda. Viimast ei saanud teostada Nõukogude Liidu vastuseisu tõttu, nagu Nõukogude Liit ei lubanud vastu võtta ka Marshalli plaaniga pakutavat abi.
Maailmasõdadevahelisel ajal arutati Poola-Tšehhoslovakkia liidu küsimust. Beneš kaalus diplomaatilist liitu, aga poolakeelse autori arvates sõjaväelased said poliitikutest paremini aru, et on vaja sõjalist liitu. Kirjutatakse, et Poola-Tšehhoslovakkia lähenemist kaaluti ühiste huvide, mitte hõimuaate pärast.
Kas vähemalt Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia riigi loomise taga ei ole osalt hõmuaade? Muuseumidokumentides öeldakse, et ka tšehhide ja slovakkide kokkukuuluvusest hakati rääkima praktilistel kaalutlustel. Beneš kasutanud sama teksti piires mõisteid a) tšehhid, b) tšehhid ja slovakid ning c) tšehhoslovakid. Ei tea, kas ka samadest aastatest rääkides, minevikule viidates oleks tšehhoslovakkide mõiste olnud vähem põhjendatud, kui see oli hiljem loodud. Kirjutatakse, et Tšehhoslovakkia nime kasutuselevõtus kõheldi, sest seda on prantsuse keeles raske hääldada. Kas tšehhikeelne ja prantsuskeelne nimetus peavad üldse sarnased olema, kui vanemate maade nimed on erinevates keeltes erinevad?
Beneši poliitikale on antud väga erinevaid hinnaguid. Teda on austatud ühena riigi loojatest, aga talle on ette heidetud hilisemat koostööd kommunistidega. Erinevatel aastakümnetel oli erinev ka kommunistide hinnag talle, vahepeal nad nägid temas eelkõige kodanluse esindajat, aga vahepeal leidsid ka midagi positiivset. Beneš läinud pärast Teist maailmasõda koostööle Nõukogude Liiduga, sest pidas Nõukogude Liitu Euroopa kõige tugevamaks riigiks. Võibolla see sõjaliselt oli hetke tugevaim, aga majanduslikult oli ta varemetes. Nõukogude Liit täitis Lääne-Euroopa riikidest paremini ka Beneši mõnesid soove. Benešile on heidetud ette, et ta loovutas Taga-Karpaatia Nõukogude Liidule, aga ühes dokumendis näidatakse, et Nõukogude Liit annekteeris selle sisuliselt juba enne kui Tšehhoslovakkia loovutamisotsuse tegi.
Toodud on katkendeid kolmepoolsest kirjavahetusest, mida pidasid Beneš ja tema Punase Ristiga seotud naine ühe kirjanikuga. Nii et ka enne elektronkirju võis kirjavahetus olla rohkem kui kahepoolne. On kirjutatud, et tšehhid kasutavad väga palju igasuguseid tiitleid, selles kirjavahetuses on palju lahjendavaid viisakusavaldusi.
0 vastukaja:
Postita kommentaar