Lugesin ülikooli õppehoones stendi. Mõtlesin, et stendil võib olla teade, et mind on magistriõppest eksmatrikuleeritud, aga see mind enam ei huvita. Leidsin nimekirja ülikooli töötajatest, kelle tiitel oli tühistatud. Üks perekonnanimi selles nimekirjas algas minu nimega sama algustähega. Siis nägin, et see ongi minu nimi. Mind oli magistriõppest eksmatrikuleeritud, sest mul oli kevadel õppeaeg täis saanud. Ma oleks saanud õppe muidu ära lõpetada, aga sel ajal olin keskendunud raha eest tehtavale tõlketööle. Olin arvanud, et ühe loengukursuse eest saamata ainepunktid saavad saatuslikuks. Aga see aine mitte, sest sellist ainet ei olnud tegelikult olemas. Saatuslikuks sai hoopis see, et olin registreerunud, et tahan saada ühe ainepunkti male kui valikaine eest. Nüüd ei saanud seda ainepunkti enam küsima minna, sest treener oli surnud.
*
Lugesin ajaloolistist, et kes ühele üritusele ei lähe, peavad sellest teatama. Mõtlesin, et võibolla see käib ülikooliga seotud inimeste kohta, mina olen listis juba vilistlasena. Igaks juhuks läksin ja küsisin ülikooli töötajalt. Ma ei saanud tema vastusest ikkagi aru. Ta küsis, kas ma olen ühe pangaülekande teinud, raha ei ole kohale jõudnud. Vastasin, et ma tegin selle ülekande, aga võibolla kirjutasin kontonumbris ühe numbri valesti. Selle ülekande peale läks nii suur osa minu rahast. Ütlesin paari asja kohta, et ma tegin nalja. Kui hakkasin lahkuma, andis töötaja mulle kaasa iseloomustuse, selle alguses oli ta minu kohta kirjutanud, et ma olen lõbus ja lustlik laps. Varem ühes teises asutuses oli antud vastupidine iseloomustus. Tegelikult ma polnud edasi lugemata kindel, kas praegu oli kirjutatud, et ma olen praegu nagu laps või et ma olin lapsena lõbus ja hiljem olen muutunud. Kui olin juba uksest väljumas, küsis töötaja mult, kas siin on minu šampoonipudelid. Vaatasin neid pudeleid, osade kohta ütlesin, et sellist ma olen näinud, aga minu oma see ei ole; teiste kohta, et sellist ma pole üldse näinud. Koridoris seisis kaks meest, kellest üks küsis mult, kas roheliste poliitika puhul on võimalik nälja vältimine. Vastasin, et kui rohelised võimule saaksid, siis võidaks tootmist vähendada, aga kui keegi teine võimul on, siis on ka lõpptulemuseks nälg, sest rahvaarvu kasvu tõttu jääb põllumaad vähemaks. Üks mees hakkas minuga juttu ajades kaasa tulema. Kartsin, et ta kavatseb mind tee peal mõrvata. Aga varsti ta siiski ei järgnenud enam mulle.
0 vastukaja:
Postita kommentaar