Metsalind

Selle pildi avaldamisega jõuab ühel õhtul tehtud muusika järgi joonistuste seeria lõpule. Eelmised pildid olid kõik enda muusika järgi, aga tänane laulu "Kuku sa kägu" järgi, mille noote lugesin Hermanni muusikaajakirjast ja proovisin süntesaatoril mängima õppida. Joonistamise ajal meenutasin ainult esimest ja teist salmi, lõpp ei tulnud käigupealt meelde. Mul on oma piltide avaldamiskõlblikkuse osas kahtlusi, sest joonistamisoskus on langenud, aga asja ehk vabandab, et piltide kommenteerimise oskus on kasvanud.

Sinised kassid

Täna lasin illustreerida raamatut "Vähemalt miljon sinist kassi". Kaks eelmist raamatuillustratsiooni avaldasin malerubriigis, need olid raamatute "Kolm musketäri" ja "Võlur Oz" kohta.

Loomad kokkutulekul

Lõppenud päeval toimus keskkooliklassi kokkutulek. Peremehel oli väike koer, kes saabujate peale haukus. Varsti tundus ta külalistega harjuvat. Kui hakkasin sööma, tundus ta mind paluvat, et ma talle ka annaks. Ütlesin talle, et ma söön ise. Hiljem hakkasin pildistama ja siis sai ta minu peale vahepeal eriti kurjaks. Mulle meenus, et "Maalehes" on hoiatatud, et kui te karu näete, siis ärge pildistage. Peoplatsil hüppas ka üks kahepaikne. Hoiatasin kahte inimest, et nad teda söömise ajal kätte ei võtaks, sest kärnkonnad on mürgised.

Sokolski ehk orangutani avang

inimene – arvuti
1. b4 c6 2. c4 Lb6 3. Lb3 Ra6 4. a3 d6 5. Ob2 Of5 6. Rf3 Rc5 7. La2 Re4 8. e3 a5 9. Od4 c5 10. bc dc 11. Lb2 Lb2 12. Ob2 h6 13. d3 Rd6 14. e4 Og4 15. Rbd2 a4 16. h3 Of3 17. Rf3 Va6 18. Oe2 f5 19. e5 Rf7 20. 0-0 h5 21. Vab1 e6 22. Oc3 b6 23. Vb5 Kd7 24. Vfb1 Kc6 25. Re1 Kc7 26. f4 Re7 27. h4 Rc6 28. Rf3 Oe7 29. g3 Vd8 30. Rg5 Og5 31. hg Rd4 32. Od4 Vd4 33. Oh5 g6 34. Og6 Rh8 35. Oh7 Vd3 36. g6 Rg6 37. Og6 Vg3+ 38. Kf2 Vg6 39. Vd1 Va8 40. Vd6 Vb8 41. Vb1 Vg4 42. Kf3 Vh8 43. Vbd1 Vh3+ 44. Kf2 Vh2+ 45. Kf3 Vh3+ 46. Kf2 Vf4+ 47. Kg2 Va3 48. Vd7+ Kc8 49. Vd8+ Kb7 50. V1d7+ Kc6 51. Vd6+ Kc7 52. V8d7+ Kc8 53. Vd8+ Kb7 54. V6d7+ Kc6 55. Vd6+ Kc7 56. V8d7+ Kb8 57. Vd8+ Kc7 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 40 minutit, mustal 1 tund 59 minutit 3 sekundit.

Kaks loomavideot

Film lilleaiast

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=ZYmN05CZTuE lühikest dokumentaalfilmi lilleaiast. Filmil oli saksakeelne pealkiri, aga inimkeelt filmis ei kõlanud. Selle asemel lasti klassikalist muusikat ja linnulaulu. Varem olen kuulnud muusikaplaate ja linnulaulu plaate, aga siin olid muusika ja linnulaul kokku segatud. Kostis ka purskkaevu solinat ja tornikella löömist. Aiast väljas oli näha autot mööda sõitmas, aga automürin mikrofoni ei jäänud. Õite peal oli näha putukaid – mesilasi, liblikaid ja kedagi kolmandat.

Akvaarium

Kultuuripealinna fauna

Eile tuli mulle Fortuuna tänaval mööda kõnniteed rebane vastu. Mõtlesin algul, et võibolla on marutõbine ja püüdsin hoida tee kaugemasse äärde. See võis olla kolmas kord, kui ma Tartus rebast näen, kõik korrad on olnud uuemal ajal. Kahel eelmisel korral ma nägin natuke kaugemalt ja ei olnud kindel, kas näen õigesti, viimane kord nägin kõige lähemalt. Ka laupäev nägin huvitavat vaatepilti. Suundusin kanali taha ja kanali linnapoolses otsas tundusid linnud väiksest prügikastist prügi välja loopivat. Üks, kes mahtus, oli pead pidi prügikastis, teised linnud olid maapinnal juba väljaloobitud prügi juures.

Merepõhja kala

Palusin joonistada laternaga kalu. Esimesel katsel joonistati küll ilusaid kalu, aga inimese valmistatud laternaga. Palusin joonistada kalu, kellel latern oleks looduslik kehaosa. Nüüd ühel pakutud piltidest oli kalal endal helendav kehaosa, aga ülevalt langesid ka justkui päikesekiired. Selgitasin uuesti, et merepõhjas muud valgusallikat peale kala enda ei ole. Nüüd joonistati pimedam merepõhi, aga koledama kalaga.

Väike saurus

Palusin joonistada brontosauruse koos tema kaasaegsete taimedega. Taimed tulid saurusega võrreldes ootamatult suured. Küsisin teiselt tehisintellektilt, kui suured olid brontosaurused võrreldes tolle aja taimedega. Vastus oli, et mõni taim oli temast veel kõrgem, aga üldiselt oli brontosaurus üks suuremaid elusolendeid. Mõtlesin, et võibolla on pildil sauruse poeg. Küsisin, kui suured olid brontosauruste munad. Selgus, et need olid veel väiksemad. Ma ei ole kindel ka pildil oleva sauruse liigis.

Malenupud ja sipelgad

Lapsena meeldis mulle sipelgapesi uurida. Leian, et nendel on malelaudadega sarnasust. Tehisintellekt joonistas pildile omal algatusel ka nööpe. Paide vanaema kodus meeldis mulle ka nööbitaldrikut vaadata. Tartus Kaunase puiesteel mängisid lapsed mängu, kus millegi lusikavarre sarnasega püüti nööpe õigesti hüppama panna.

Ungarlased karudest

Sain nelja raamatukogus käimisega ungarikeelse paberentsüklopeedia artikli karudest sõnaraamatuga läbi loetud. See ei olnud ühest karuliigist, vaid suuremast bioloogilisest üksusest. Kirjutati, et karud talveune ajal ei söö, joo ega tühjene. Aga nad võivad siis kaotada veerandi kehakaalust, nii et mingis mõttes nad siis ilmselt ikkagi tühjenevad. Kirjutati, et karudel on vähe miimikat, seetõttu ei ole aru saada, millal nad ründavad. Mõtlesin, et kui näo järgi aru ei saa, võibolla saab siis käpaliigutuste järgi paremini aru. Kirjutati, et karudel sünnib korraga 1–3 poega. Mõtlesin, et inimestel sünnib ka tavaliselt üks, aga võib sündida ka palju erinevaid arve mitmikuid. Kirjutati, et karudel talveune ajal kehatemperatuur ja pulss alanevad. Tuli meelde, kuidas Uku Masing kirjutas inimeste kohta, et kui kehatemperatuur on natuke normaalsest erinev, siis on kõik teisiti. Kirjutati, et karud on head ronijad ja head ujujad. Mulle meenus algkooliaegne piltmõistatus, mille vastus on, et karu ronib puu otsa. Kirjutati, et karu võib surmata ohvri käpaga. Ma mäletan, et lugemikujutus karuteenest surmas ta mehe vist kärbsele lisaks kiviga. Kirjutati, et karu imetab poega kaua, seevastu saabub neil suguküpsus keskmisest inimesest palju varem. Sellest oli hiljuti ajalehes ka juttu, et inimestel kestab lapsepõlv kauem kui teistel liikidel. Kirjutati, et karudel on hea karvakasv, aga ühe karuliigi pildist ma ei saanud aru, kas sellel liigil üldse karvu on.

"Viplala lugude" illustratsioon

Lapsena oli meil kodus kaks komplekti "Viplala lugusid". Kõigepealt oli üheköiteline pappkaantega raamat, mida luges vist õde. Seejärel sain mina jõulukingiks kaheköitelise paberkaantega uue trüki. Lugesin kingiks saadut trükki kohe pärast kingituse saamist. Hiljem õppisime seda raamatut ka koolis. Ühte peatükki loeti tunnis ette ja klass möirgas naerda. Hiljem mõõdeti selle raamatuga kogu klassi lugemiskiirust. Kõik pidid korraga oma koha peal mõttes lugema ja märkima, kui kaugele nad jõuavad. Siis ei naerdud. Alustasime esimese köite viimases peatükis, kiiremad lugejad jõudsid teise köitesse välja. Täiskasvanuna olen selle raamatu kohta joonistanud ühe pildi pastakaga. Hiljuti üks vend küsis seda raamatut enda lapse jaoks laenuks, varasem trükk oli vist juba varem mõne venna kätte läinud. Täna kirjeldasin enda pastakajoonistust tehisintellektile. Ükskord panin "Viplala lood" viie parima lasteraamatu nimekirja.

"Kalaluule antoloogia" illustratsioon

Lõppenud päeval kirjeldasin tehisintellektile oma nelja pastakajoonistust. Siin toodud pilt on tehtud pastakajoonistuse kirjelduse järgi, pastakajoonistus illustreeris raamatut "Kalaluule antoloogia".

Lind laternal

Pildistasin juba üleeile laterna otsas istuvat kajakat, aga kuna meil olid parajasti külalised, ei hakanud kohe fotot arvutisse ümber tõstma. Vahepeal ei olnud meeles. Üleeile oli vist selle aasta kõige kuumem ilm, see peaks ka seletama, miks lind pildil nokka lahti hoiab. Tegemist peaks olema kajakaga. Vanasti nägin Tartus ainult musta peaga naerukajakaid, aga ühel hetkel ilmusid ka valge peaga kajakad välja. Kui ma ei eksi, siis pildile jäänud latern öösiti ei põle. Ja pole ka vaja, pimedas on uni parem.

Saksa halljänesed

Vaatasin dokumentaalfilmi aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=LYLVpLODADw . See räägib Saksamaal elavatest halljänestest, otsetõlge oleks põldjänes. Ega ta filmis eriti hall välja ei näinudki. Ta polnud ühtlast värvi, aga teda võiks nimetada ka pruuniks. Küntud põllul kükitav jänes oli mullaga umbes ühte värvi.

Rahvaluules peetakse jänest araks loomaks. Filmist oli näha, et peale eest jooksmise kombe võib sellist muljet tekitada, et jänese nina väriseb.

Räägiti jänese vaenlastest. Üks vaenlane olevat intensiivne põllumajandus, millele tulevat lõpp teha. Teine vaenlane on tihe autoliiklus. Looduslikud vaenlased on rebased ja röövlinnud. Aga näidatud linnu kohta öeldi, et ta sööb ainult jänesepoegi, mitte suuri jäneseid. Jahimeest peeti filmis looduskaitsjaks. On kohti, kus jäneste elutingimusi on õnnestunud parandada. Tartus on tänu Teise maailmasõja aegsele pommitamisele kesklinnas pargid, filmis öeldi ka Saksamaa ühe linna kohta, et seal on tänu Teisele maailmasõjale park, kus halljänes saab elada. Varem vaadatud saksakeelsest filmist kasside kohta jäi meelde väljend kasside paradiis, siin räägiti jäneste paradiisist.

Filmis näidati ka inimesi. Autoroolis mobiiltelefoniga rääkimine olevat keelatud, aga kaameraga rääkimine on vist unustatud keelata. Üks filmis esinenud inimene juhtis autot ja aknast tee vaatamise asemel vaatas vahepeal kõrvalistmel asuvasse kaamerasse. Üks naine toitis süstlakujulisest lutipudelist jänesepoega, aga naise küüned olid nii pikad, nagu ta murraks jäneseid. Pärast näidati teda siiski jäneseid loodusesse tagasi laskmas. Filmis näidati ka jänesejahti. Kooskõlas liigi saksakeelse nimega ei peetud jahti metsas, vaid põllul.

Tehisasjad

Kui inimene ehitab maja, siis see ei ole loodus. Kui lind või sipelgas ehitab pesa, kas siis on?

Munadepüha martsipan

Üks lihavõttekomme on jagada martsipani. Eile mult küsiti, millise martsipanlooma ma endale valin. Vaatasin üle, mis liigid olid esindatud. Ütlesin olemasolnu põhjal, et kõige normaalsem on süia põdraliha.

Sinivaal ja teised

Otsisin venekeelset dokumentaalfilmi sinivaaladest, aga leidsin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=d6wEUEMI-5s sellise, mis on inglise keelest vene keelde tõlgitud ja räägib rohkematest mereloomadest. All vaikselt kostev inglise keel tundus rahulik, peale loetav vene keel kuri. Filmi tegijatel on tulnud helisid niimoodi töödelda, et originaalkeel muutuks natuke vaiksemaks, aga muud filmi hääled jääksid alles. Kuid juba neljandas klassis oli juttu, et Ameerika Hääle saated saavat niimoodi läbi arvuti lasta, et arvuti lahutab põhiheli segajast.

Peale sinivaalade oli filmis juttu ka kotikutest ja merelindudest. 'Kotik' oli algkoolis ka sõimusõna nende kohta, kes kehalises kasvatuses piisavalt osavad ei olnud. Filmis näidati ka mingeid vähi sarnaseid loomi, inimesi ja veesõidukeid.

Filmi pealkiri oli "Sinivaalade maailm", mis tuletas meelde Justamendi laulurida "Metsas karu kuningriik", selles võivad peale karude elada ilmselt ka kõik muud metsaloomad. Aga kui öeldakse, et lõvi on loomade kuningas, siis see peaks tähendama, et lõvi murrab teisi loomi. Vaal on küll suur, aga põhiliselt taimetoiduline. Ja vahel öeldakse, et meresid valitseb hoopis Neptun.

Enne filmi vaatamist arvasin eelteadmiste põhjal, et filmist saab hiiglase elamuse. Aga seda ei juhtunud. Sõnadega küll räägiti, et vaal on hiigelsuur, aga pilt sellist muljet ei jätnud, sest sinivaala ei näidatud kõrvuti endast väiksemate loomade, vaid endast suurema merega. Lisaks sulas ta merega ühte, sest mõlemad olid sinised. Vaal oli küll natuke heledam. Varem olen piltidelt näinud, et vaala selja seest purskab vett, aga liikuvast pildist oli näha, et suurem osa aega ei purska. Varem olen romaanidest lugenud vaalapüügist, filmis näidati selle asemel ainult veest vaala väljaheidete püüdmist, need andvat informatsiooni.

Kasskaru

Ühe sõna sain ma ungari keeles enne teada kui eesti keeles. 'Macskamedve' on sõnaraamatu järgi 'panda(karu)', aga võiks olla ka 'kasskaru', sest 'medve' on 'karu' ning 'macska' bioloogias 'kass' ja kõnekeeles 'hobusekronu'. Kontrollimisel selgus, et osades eesti keele kohta käivates sõnaraamatutes on 'kasskaru' ka sees. Aga võrgulehekülgedel esineb vormi 'kasskaru' vähe ja esinemise korral on see kohati jutumärkides. Veel kontrollides selgus, et vorm 'panda' esineb ka ungari keeles. Tavaliselt kasutatud saksa-eesti ja inglise-eesti sõnaraamatutest ma 'kasskaru' moodi sõna ei leidnud, inglise-eestis oli olemas 'panda'. Kontrollisin veel, kas eesti keeles 'panda' ja 'bambuskaru' on samatähenduslikud. Esimeses vaadatud kohas olid nad vist sünonüümidena, aga Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia ütleb, et bambuskaru on ainult hiidpanda.

/TÄIENDUS: saksakeelses vikipeedias on kasskaru sõna olemas, seda kasutatakse kahe erineva, praegusel hinnangul omavahel mitte suguluses oleva pandaliigi kohta. 'Kasskaru' on tõlge hiina keelest, hiina keeles ei ole tüve 'panda', see tuleb nepaali keelest./