Ungarlased karudest

Sain nelja raamatukogus käimisega ungarikeelse paberentsüklopeedia artikli karudest sõnaraamatuga läbi loetud. See ei olnud ühest karuliigist, vaid suuremast bioloogilisest üksusest. Kirjutati, et karud talveune ajal ei söö, joo ega tühjene. Aga nad võivad siis kaotada veerandi kehakaalust, nii et mingis mõttes nad siis ilmselt ikkagi tühjenevad. Kirjutati, et karudel on vähe miimikat, seetõttu ei ole aru saada, millal nad ründavad. Mõtlesin, et kui näo järgi aru ei saa, võibolla saab siis käpaliigutuste järgi paremini aru. Kirjutati, et karudel sünnib korraga 1–3 poega. Mõtlesin, et inimestel sünnib ka tavaliselt üks, aga võib sündida ka palju erinevaid arve mitmikuid. Kirjutati, et karudel talveune ajal kehatemperatuur ja pulss alanevad. Tuli meelde, kuidas Uku Masing kirjutas inimeste kohta, et kui kehatemperatuur on natuke normaalsest erinev, siis on kõik teisiti. Kirjutati, et karud on head ronijad ja head ujujad. Mulle meenus algkooliaegne piltmõistatus, mille vastus on, et karu ronib puu otsa. Kirjutati, et karu võib surmata ohvri käpaga. Ma mäletan, et lugemikujutus karuteenest surmas ta mehe vist kärbsele lisaks kiviga. Kirjutati, et karu imetab poega kaua, seevastu saabub neil suguküpsus keskmisest inimesest palju varem. Sellest oli hiljuti ajalehes ka juttu, et inimestel kestab lapsepõlv kauem kui teistel liikidel. Kirjutati, et karudel on hea karvakasv, aga ühe karuliigi pildist ma ei saanud aru, kas sellel liigil üldse karvu on.