"Peedu"

„Peedu“. Koostanud Ilmar Särg. Lambri raamat 2018. 270 lehekülge. (Pealkiri seljal: „Peedu suvituskoht Tartumaal“.)

Peedu on praegu ametlikult Elva linnaosa, aga asub muust Elvast eemal ja Peedul käivad inimesed seda tavaliselt Elvaks ei nimeta. Mäletan, kui minu Peedul suvitanud vanaema ütles, et Peedu ajalugu tuleks kirja panna. Selles raamatus on see kirja pandud. Raamatus viidatakse, et samateemaline teine raamat ilmus juba viis aastat varem, aga seda ma pole käes hoidnud. Uus raamat sisaldab ühte ajaloouurimuslikku peatükki, kahte luuletust ja ülejäänud osas Peedu inimeste mälestusi. Mälestused käivad peamiselt Peedu kohta, aga kõige pikema kaastöö autor kirjutab ka oma elust väljaspool Peedut.

Mina olen suvitanud Peedul kahes suvilas, aga oma mälestustes keskendusin neist ainult ühele, nagu tellimus oli. Kõigepealt küsiti minu emalt mälestusi kirjanike suvila kohta, aga ema suunas ülesande mulle edasi, kuna mulle meeldib mälestusi rääkida. Sain selle eest raamatu koostaja pühendusega eksemplari. Algul lugesin vaid tuttavamate autorite peatükke, aga tänavu 1. jaanuarist hakkasin lugema järjest, enamasti kaks lehekülge päevas. Märkmeid ma lugemise ajal ei teinud, aga iga päev enne uue osa lugemist kordasin mõttes kümne lausega eespool kirjas olevat.

Raamatust selgub, et Peedu on tegelikult Elvast vanem. Peedu ajalugu alustatakse Elva jõe äärde ehitatud veskiga. Me nimetame seda jõge vahel ka Peedu jõeks. Peedul on olnud kaks vesiveskit. Enne raamatu lugemist ma ei mõelnud, et veskile on kuulunud ka kõrvalhooned veskihoone naabruses. Peedul on olnud kaks vesiveskit ja on kaalutud ka teise täiendava tammi ehitamist.

Malle Salupere on kirjutanud seoses Jannseni elulooga, et Jannsen ei olnud möldri järeltulija, kuna saeveski omanikku eesti keeles tavaliselt möldriks ei nimetata. Peedu veski kohta kirjutatakse aga, et samal veskil oli rohkem kui üks funktsioon, sealt tehti veejõudu kasutades erinevaid töid. Minu isa kinnitas, et nii on see olnud ka teiste veskitega.

Asulatel võib olla ajaloos või ka samaaegselt olnud üle ühe nime. Nagu Pärnu asemel kirjutati varem Perno, nii on ka Peedu asemel kirjutatud Peedo. Samal asulal on olnud ka hoopis teise tüvega nimi Nuti. Praegu maale sõites on valida, kas sõita Peedu rongipeatusesse, Peedu bussipeatusesse või Peedumäe bussipeatusesse.

Peedu elanikel mitte ainult ei puudu Elva identiteet, vaid nad on soovinud ka halduslikult Elvast eralduda. Kuigi raamatu seljal nimetatakse Peedut suvituskohaks, on seal ka alalisi elanikke, kelle lapsed käisid Peedu algkoolis. Elva linnavõimud otsustasid ühel hetkel Peedu kooli kinni panna ja Elva kooliga ühendada. Peedu elanikud olid vastu, sest Elvasse on pikk maa kooli minna. Nii tekkiski mõte Elvast lahku lüia ja Nõoga ühineda, millest mina lugesin küll alles sellest raamatust. Vahepeal kool suletigi, aga taastati hiljem erakooli filiaali kujul. Kuid nüüd ei soovinud kõik Peedu elanikud, et nende tänaval koolimaja asuks ja allkirju koguti ka selle vastu. Protestiallkirjade kogumisi on olnud ka seoses teiste teemadega, millest kõiki selles raamatus ei mainita.

Kool ei ole ainus asi, mida Peedul on kinni pandud. Raamatus kirjutatakse, et Eesti ajal oli Peedul viis poodi, uue Eesti aja algul kaks. Meie peres nimetati neist kahest ühte poeks ja teist kioskiks. Siis pandi mõlemad kinni. Ma ei teadnud enne raamatu lugemist, aga raamatust sain teada, et pärast poe ja kioski sulgemist on Peedul käinud veel kaks korda nädalas kauplusauto.

Kirjutatakse, et kunagi näidati Peedul sageli öist vabaõhukino. Olen seal ka ise vähemalt ühte filmi vaadanud, aga ka kinole saabus lõpp.

Kirjutatakse, et kunagi olid Peedul eraldi meeste, naiste ja segarand. Praegu peaks olema ainult üks liivarand, aga mäletan ka oma eluajast kolme kohta, kust vahel on vette mindud.

Kirjutasin kunagi blogis, et Peedul on maailma parim loodus. Üks raamatu autoritest kahetseb aga, et Peedul ei ole enam parke, vaid mets on metsistunud. Mõne aasta eest üks Peedu elanik tahtis hakata muutma metsa pargiks, minu onu kirjutas selle kohta facebookis, et maal on metsa vaja, mitte parki. Kuigi Peedu on ametlikult Elva linnaosa, nimetame me Peedul käimist maal käimiseks.

Raamatust võib lugeda ka sündmustest nagu Teine maailmasõda. Teises maailmasõjas lasid sakslased Peedu tammi õhku, aga kirjutaja oli pääsenud sellest hoolimata mööda tammi varemeid üle jõe. Mäletan, et tamm on ka minu eluajal ümberehitamisel olnud.