Mina: "Palun anda viis küsimust ülikooliaja meenutamiseks."
2. Mis oli kõige meeldejäävam ülikooliüritus, kus osalesid?
4. Milline oli sinu lemmikkoht ülikoolilinnakus aega veeta ja miks?
5. Milline oli sinu esimene reaktsioon, kui said teada, et oled lõpetanud ülikooli ning millistele mälestustele sa kõige rohkem tagasi vaatad?"
Minu vastused: "1. Mulle meeldisid ülikoolis seminarid rohkem kui loengud, sest seal sai ise rääkida ja erinevamaid rääkijaid kuulata. Bakalaureuseõppes oli huvitavaid jutuajamisi keeletundides ja Kasekampi seminari sarnastes loengutes, magistriõppes viis seminare läbi kõige rohkem Rosenberg, valikkursustes ka Hallik ja Raudsepp. Rosenbergi asendasid vahel ka teised õppejõud.
2. Magistriõppe ajal käisin õppetöö väliselt ülikooli maleklubis ja sain seal üks aasta ülikooli meistrivõistlustel kolmanda koha. See oli minu selle eluperioodi parim turniiritulemus.
3. Kaur Alttoa õpetas üliõpilastele ausust. Algkoolis oli õpetatud, et maha kirjutada peabki oskama, aga maha peab kirjutama nii, et õpetaja ei näe. Kaur Alttoa seevastu ütles, et kes teeb kasvõi mahakirjutamise katse, see läheb kohe ukse taha, sest see on inimestevaheline suhtlemine.
4. Mulle meeldis ise kuskile kohale minemise asemel kirjutada ülikooli listiserveri listidesse. Esimesena hakkasin neist kirjutama Euroopa Liidu teemalisse, hiljem ka teistesse. Magistriõppe hilisemal perioodil kirjutasin palju luulelisti.
5. Kui ma sain teada oma bakalaureuseõppe lõputöö hinde, oli mul niigi depressioon ja ka see hinne oli pettumus. Hinne oli küll "väga hea", aga see oli selles ruumis kaitsjate eelviimane tulemus ja tähendas, et ma ei lõpeta kiitusega. Samas olin depressiooni tõttu kartnud, et läheb veel halvemini. Hiljem magistriõpet lõpetades mõtlesin, et ma ei taha lõpuaktusele minna ja küsisin diplomi muul viisil kätte. Kui ajalehes kirjutatakse, et ma olen loll, siis ma mõtlen, et aga ma sain bakalaureuseõppes kuuel korral seitsmest võimalikust hea õppeedukuse eest stipendiumi."
0 vastukaja:
Postita kommentaar