Kolmapäev, juuni 30, 2010

Kaitsev omapära

Eesti kirjakeeleks valiti põhja-eesti keel ja jäeti lõuna-eesti oma kõrvale. Kirjakeele kokkulangevus põhja-eesti murretega on suurem. Aga tundub, et just seetõttu on lõuna-eesti identiteet tugevam. Kui põhjaeestlane kolib Tartusse, võib ta hakata ennast lõpuks tartlaseks pidama, aga setu jääb ikkagi setuks.

Sama nähtus paistab kehtivat ka maailmas laiemalt. Ameerikas inglase järeltulija ja iirlase järeltulija räägivad mõlemad inglise keelt, aga esimene peab ennast ameeriklaseks, mitte inglaseks, samal ajal kui teine võib pidada endiselt iirlaseks.

Siit võib tuletada reegli, et suurem omapära on seotud tugevama identiteediga. Ja see seletab ka, miks hajutatult elavad juudid ja mustlased ei ole sajandite jooksul oma rahvust unustanud, samal ajal kui Teise maailmasõja ajal Läände põgenenud eestlase järeltulijad võivad olla juba ümberrahvustunud.

Kilvatrilva

Ühe maja keskel asus maleklubi. Pääsesin selle ruumidesse sisse, aga teised seal enam ei käinud. Seisin üksi pimedas. Siis tuli sinna ka muid inimesi. Ootasin, aga malet mängima ei hakatud. Räägiti, mis mänge saab malenuppudega mängida. Ütlesin, et väiksed lapsed kasutavad neid klotsidena. Lõpuks nägin, et seina ääres on kolm nuppu, millest üks on valguse süütamiseks ja teine klubi esimehele helistamiseks. Kes mängida soovis, võis talle helistada. Saabusid president Savisaar ja tema naine. Nad kõndisid klaaslae peal. Klaasi sisse oli saetud ümmargune pragu. Savisaare naine astus sellesse kohta ja kukkus koos lahti saetud osaga alla. Klaasring purunes tema jalgade all ja naine sai vigastusi. Ta läks kohe wc-sse. Savisaar läks järgi. Uksel oli nii naiste kui ka meeste wc märk. Vaatajad küsisid, kas siis tänapäeval on naistele ja meestele ühised wc-d. Ja küsija sai ise aru, et neile on sees eraldi kabiinid. Savisaar tõmbas esimese asjana vett ja selle tagajärjel ise haihtus.

Algas kiirmaleturniiri viimane voor. Mina olin vaba. Peebo küsis, kas ma ei tahaks minna poodi auhindu ostma. Küsisin, kus siin lähim pood on. Täna oli vähe osavõtjaid, mistõttu oli väike auhinnafond. Ütlesin, et sellest rahast auhindade ostmiseks ei jätku. Peebo küsis, kas mul on kahju oma raha juurde panna. Aga ta andis mulle enda raha. Ta ütles, et ma hambapesuvahendeid ka ostaks. Küsisin, kas hambapastat. Siis tuli hambahari ka osta, mis oli veel kallim kui auhinnad. Ütlesin, et see hambahari, mida hamabaarst mul kasutada käskis, maksab 43 krooni. Peebo ütles, et see on kõige kallim hambahari, järgmine maksab 28 krooni. Mina mäletasin, et 29. Pesin köögis hambaid. Mul olid pikad püksid jalas, ja pasta kippus neile peale tilkuma. Tuli rohkem ette kummarduda. Kui me puukuurist lahkusime, ütles Peebo, et ma ukse kinni paneksin. See ei jäänud mul lukku. Peebo pani ukse ise kinni. Katsusin, et tal ka ei jäänud lukku. Aga mõtlesin, et kui õuel seisvatest puuriitadest puid ära ei varastata, siis vast kuurist ka ei varastata. Õuel kasvasid vaarikapõõsad. Hakkasin ühte vaarikat ussidest puhastama. See oli neid nii täis, et asi oli lootusetu ja viskasin selle marja maha. Võtsin järgmise. Vaarikad võisid herilased ka kohale meelitada. Ütlesin, et ajalugu juhivad inimesed, aga teevad herilased.

Saudi Araabia esindaja rääkis, et nende naaberriik tahab tuumapommi teha. Võis oodata, et siis hakkab Saudi Araabia seda omakorda tegema. Rääkija ütles, et võib arvata, et tuumapommi ka kasutatakse, hiljemalt enne uut liiki pommidega peetavat sõda. Üks pomm põhines süsiniku isotoobil ja teine vesiniku ja lämmastiku ühendil. Mõtlesin, et eelistan saada süsinikuks, mitte lämmastikuks ega elementaarosakesteks. Ärkasin hommikul oma voodis. Teises voodis rääkis Tõnu, et organisatsioon nimega Er Rijad käib ringi ja pressib erinevates maailma punktides andmeid välja. Mõtlesin, et siis tuleb minna teise tuppa. Aga edasi mõtlesin, et sel ei ole mõtet, sest nagunii nad ei tea, kumb tuba minu magamistuba on. Kui nad andmeid nõudma tulevad, siis võiks anda neile vana telefoniraamatu. Aga sellest nad saavad aru, et sealt enam ükski number ei kehti. Siis võiks anda uuema telefoniraamatu. See on ka vana, aga selles kirjas olevad numbrid veel kehtivad, sest selle ilmumise ajaks oli Tartu telefonide struktuur paigas. Tõnu rääkis, et see asi avastati laava seest alles täna, aga juba on kohutavad tagajärjed. Selle asja nimi on kilvatrilva ja see tapab enamuse maailma elanikest. Ilmselt kõik mitteislamiusulised. Ema oli sellest vist nii ehmunud, et ei teinud teises toas üldse häält. Küsisin, kuidas ülejäänud inimesed ellu jäävad. Tõnu vastas, et Ateenas said kaks tükki süsti. Küsisin, kas president ja peaminister. Tõnu vastas, et kantsler, lisades tema nime.

Teisipäev, juuni 29, 2010

Spordipõhine lähenemine narkomaaniale

Eilses "Postimehes" oli pealkiri "Narkoraport andis Eestile hävitava hinnangu". Selle alt saab teada, et maailma narkoraporti järgi on Eesti Euroopas Šotimaa järel teisel kohal oopiumibaasiliste narkootikumide tarviatmises ja et seda teeb meil 1,5 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Viimane arv on ilmselt saadud Eesti enda käest, sel juhul oli juba varem teada. Hävitav hinnang seisneb siis nähtavasti kohas riikide pingereas. Selles võib näha spordikeskse mõtlemise mõju. Asjale sisuliselt lähenedes oleks tähtis, et narkomaane oleks vähem, tulgu kasvõi koht pingereas veel halvem. Ajaleht omakorda toob välja ainult kõige äärmuslikuma koha pingereas. Teisi narkootikume kasutatakse veel rohkem, aga koht ei ole vist nii äärmuslik, mistõttu neid uudises ei mainita.

Räägiks veel ka positiivsete ja negatiivsete programmide teemal. On öeldud, et ärge olge lihtsalt millegi vastu, vaid olgu teil positiivne programm. Kui panna programmi punkt, et mina narkootikume ei tarvita, kas see on siis positiivne või negatiivne seisukoht? Ühelt poolt oleks justkui millegi suhtes negatiivne, teiselt poolt on narkootikumid ise negatiivne nähtus ja matemaatikas annavad kaks miinust kokku plussi. Asja võib ka teisiti sõnastada, et hoian tervist ja austan seadust. See oleks juba positiivne sõnastus, ainult et mitte nii konkreetne. Sportlase positiivne programm on saada ise tugevamaks. Negatiivne ja mitte kiiduväärne oleks muuta vastane nõrgemaks, käsitledes teda vaenlasena. Kui Eestis on palju karistada saanud inimesi, siis räägitakse jällegi, justkui oleks asja juures kõige halvem arv, mida saaks muuta karistuse ärakaotamisega. Tegelikult peaks eesmärk olema halbade tegude enda ärahoidmine ja heade soosimine. Kuritegu on halvem tegu kui karistamine. Spordis on olemas ka selline mõiste nagu ebasportlik käitumine, kui kõrgemat kohta püütakse saavutada lubamatute võtetega.

Uus eriala

Joonistasime üle Paide tagatoa lae pikad värvilised triibud. Triibud joonistasin keeruliselt lainetavatena. Igaüks lainetas erinevalt. Vanaemale vist ei meeldinud, et me ta lae ära sodisime, kuigi enda meelest oli see ilus. Kööki minnes sain aru, et triibud laes olid olnud ainult minu ettekujutus. Ütlesin, et näen iga tuba iga kord erinevalt.

Vaatasime Tartu vanema pool televiisorit. Meil oli pikksilm. Öeldi, et pikksilm teist pidi suurendab eriti suureks. Mina ütlesin, et pikksilm peaks ühte pidi suurendama ja teist pidi vähendama. Vastati, et see pikksilm suurendab mõlemat pidi. Filmis tulistas pikksilmaga sihtija eemal seisva mehe pihta, see kukkus pikali ja kohe kukkus ka teine mees, kes sai pihta palliga. Nüüd ei teadnud tulistaja, kumma ta on maha lasknud. Vaatajad peale minu naersid. Mina küsisin, mis siin naerda on. Teised ütlesid, et ma ei tunne konteksti, asi on selles, et tulistaja on kogu aeg tööd otsinud. Nüüd ta oli otsinud tööd tulistajana, aga see oli ka ebaõnnestunud. Kuna olin teistest hiljem vaatama hakanud, ei olnud ma filmi varasemat osa näinud. Külalisi tuli juurde. Ütlesin pettunult, et mina lootsin, et kui mina kohale jõudsin, oli enamus juba lahkunud, aga nad alles saabuvad. Ma ei tahtnud nii pikki pidusid nagu teised. Nüüd istusime söögilauda. Vanaema tõstis midagi minu ette. Ütlesin, et ma ei taha peeglit, ja tõstsin selle kaugemale. See läks ümber ja osutus hoopis teed täis teekannuks. Osa teed voolas laua peale, aga kuna ma tõstsin kannu kohe püsti, jäi osa veel sisse. Vanaema sai sealt veel ühe klaasitäie joomiseks, teistele enam ei jätkunud.

Kaks meest leppisid kokku tegevuskavas ja andsid sellele allkirjad. Allkirjad andsid nad kolmanda mehe pool, kes ei oleks tohtinud olla nende tegevuskava toetaja. See kolmas mees oli jalutu. Ta ütles, et Ansipi programm on esitatud fragmentaarselt kõnedes, aga tegelikult on Ansipi programmil rohkem punkte.

Vaatasin ülikoolis õpetatavate ainete nimekirja. Nägin seal uut kaheosalist ainet. Ütlesin, et nüüd õpetatakse siis ülikoolis isegi elektronkirjade saatmist. Henn vaidles vastu, et see ei ole elektronkirjade saatmine, vaid midagi muud arvutialast. Ta ütles, et vahepeal ta õppis seda eriala tähetornis. Ta ütles hulga ingliskeelseid tsitaate koos autoriga, mida ta oli seal õppinud. Üks tsitaat oli Marxilt. Mõtlesin, et sellest võiks emale rääkida. Esiteks õpitakse ülikoolis ikka veel Marxi ja teiseks tsiteeritakse teda inglise keeles, kuigi selles keeles ta ei kirjutanud. Vaatasin selle eriala raamatukogu. Seal oli paljundatud ühte raamatut, mille mina olin oma uurimistöö jaoks välismaalt tellinud ja endale paljundanud. Raamatukogus olev eksemplar oli alla joonitud ja jooned tundusid olevat samades kohtades, kuhu mina enda eksemplaril olin tõmmanud. Raamatukogu oligi siis ilmselt omandanud selle nii, et kui mina koopiat tegin, tegi tema sellest endale lisakoopia. Ühes kohas oli keegi parandanud järjekorranumbritega ühe lause sõnade järjekorda. Ütlesin, et mina pidasin seda raamatut autoriteetseks, aga tuleb välja, et ta on keeleliselt vigane.

Olime ühes poes. Oli olemas selline võte, et laenata kellelegi suurem summa raha, mida ta ei jaksa tagasi maksta ja selle asemel antakse tema korter. Mulle öeldi selle poe kohta, et see korter maksab rohkem kui laenatav summa. Tegelikult ma ei tahtnud seda võtet kasutada.

Esmaspäev, juuni 28, 2010

Kuulsal on õigus

Kui lugejale ei meeldi kuulsa autori teos, siis öeldakse, et lugeja on harimatu. Kui ei meeldi vähetuntud autori oma, siis öeldakse, et autor on andetu.

Vastasest korraldajaks

Jürgen istus ebatavaliselt tunni algul minu taha. Ta tegi suuga kiiret häält. Proovisin järgi teha, aga pidin ütlema, et täna ei tule see mul välja. Jürgen läks siiski teise kohta istuma. Minu kõrval istus Erik ja minu taga Krister ja Artur. Tund oli geograafia. Vaatasin kaarti ja ütlesin, et ma pole varem näinud, et Venemaa asemel on kirjas Slaavlaste ühendus. Artur küsis, kus. Nüüd nägin, et Venemaa ise on ka peal. Slaavlaste ühendus jäi Venemaast lõunasse. Aga võibolla oli tegemist Venemaa ajutise lühiajalise nimega aastal 1917. Mõtlesin, et tunni ajal tuleb rääkida kõige rohkem oma pinginaabriga, ükskõik kes pinginaaber on.

Minu blogi serval oli näidatud, et sissekannetele on üks uus kommentaar. Seda oli minu blogi kohta näidatud ka järgmise päeva "Postimehes" ajalehe ilmumisandmete kõrval. Mõtlesin, et kui kommentaare tuleks paljudele blogidele, siis ei mahuks see kõik ju ajalehte ära. Aga ilmselt oli igas eksmeplaris kirjas vaid selle tellija blogi kommentaaride arv. Lehes oli teisigi asju, mis olid igas eksemplaris erinevad. Selles numbris oli avaldatud minu kiri. Enne seda oli avaldatud üleskutse tulla piketile euro kasutuselevõtu vastu. Nüüd kirjutati, nagu mina kutsuks üles piketeerima piketi vastu. Seda ei olnud ma kindlasti ise kirjutanud, kuigi olin soovinud piketi ärajätmist. Ajalehe järgi olin kirjutanud, et pikett on simsonism. Ja et meeleavalduse korraldajad ei ole täitnud oma usulist kohustust näidata euro vastaste arvu suuremana. Kui meeleavaldusele tuleb ainult 150 inimest, siis arvatakse, et rohkem euro vastaseid ei olegi. Kuhu jäävad siis pooldajad ja erapooletud? Meeleavalduse korraldajad kirjutasid meelevalduse toimumiskohta maapinnale, et korraldaja ei ole Silver Meikaar, vaid üks teine samanimeline. Ajaleht oli muutunud eurovastaste omavahelise kirjavahetuse kohaks. Oleksin võinud välja pakkuda ka positiivse lahenduse, et meeleavalduse korraldamise asemel võiks koguda allkirju. Ma olin meeleavalduse vastu vist ainult sellepärast, et mulle endale ei meeldinud rahva hulgas viibida. Tegelikult, kui aastal 1988 toimusid meeleavaldused, siis oleks need võinud toimuda ka nüüd. Ülikoolis sain teada, et see meeleavaldus on ainult osa ettekannete päevast. Nüüd jõudsin järeldusele, et siis võib osalejaid olla ka rohkem kui 150. Otsustasin, et kui meeleavaldus juba nagunii toimub, siis lähen kohale, et osavõtjaid natukenegi rohkem oleks. Ja kui meeleavaldus kätte jõudis, siis nägin, et osavõtjaid on tõesti palju. See tuli sellest, et euro vastaseid oli rohkem kui Euroopa Liidu vastaseid. Minust sai üks meeleavalduse organiseerijaid. Kanti sinimustvalgeid lippe ja punase ristiga maha tõmmatud Euroopa Liidu lippe. Loosungeid ei olnud. Peale euro vastaste oli esinema kutsutud ka eurole ülemineku ettevalmistaja, et asi oleks teaduslikum, aga selle kõneleja õigused olid teistest väiksemad. Et rohkem rahvast ligi meelitada, panid osad naised minu käsul selga kaasaegsed riided. Teised panid vastukaaluks vana tüüpi riided. Osad naised värvisid rinnad sinimustvalgeks. Kulutasin meeleavalduse korraldamisele 100 000 krooni.

Pühapäev, juuni 27, 2010

Suits ja tuli

Kus suitsu, seal tuld. Kus rahupiipu, seal sõjatuld.

Uus nägu

Öeldi, et jaapanlastel on põhimõte, et kes on rääkija, see rääkigu, ja kes on vaikija, see vaikigu. Lugesin usuteemalist raamatut. See oli väga huvitav. Kõndisin palliplatsi kõrval, kus autori naine koos oma lastega mängis. Isa rääkis ühes majas, et autor on tapnud ühe kirjaniku, aga tal on nii tark naine, kes muutis ta uuesti lugupeetavaks. Ma ei olnud raamatu põhjal midagi sellist kahtlustanud. Võibolla oli raamat siis teesklus. Aga võis ka olla, et mõrvasüüdistus oli laim. Kuigi oli tõenäoline, et see mees oli hiljem meid ka tappa tahtnud. Ta oli andnud meile talle helistamiseks spetsiaalse telefoni. Mina olin helistanud ikkagi tavalise aparaadiga, mispeale tema oli nõudnud, et ma võtaks tema antud aparaadi, mida ma polnud teinud. Võibolla ta oli andnud sellise aparaadi, mis numbri valimise peale plahvatab. Isa ütles selle mehe kohta veel, et isale vastu tulles ta üldse ei reageeri, nagu oleks langetõbine. Aga see mees kuulis ära ja vastas, et langetõbe tal ei ole, langetõbi on väga tõsine haigus. Mina ütlesin, et väga tõsine ei ole, haigushoogude ajal on tõsine, aga kogu aeg mitte. Vend ütles mulle, et mul on selle mehe poja nägu tulnud. Vaatasin peeglisse ja mul oli tõesti selline nägu. Minu juuksed olid muutunud blondiks. Või olid need hallid. Võibolla mul olid pealmised juuksed välja langenud ja alt hallid välja ilmunud. Natuke oli ka oranži.

Tegime oma ajalehte. See käis nii, et olime rebinud ühe lehe malelehe küljest ja sellele puhta lehe juurde pannud, kuhu me olime koos vennaga kirjutanud ja joonistanud. Alustanud olime aastaid tagasi, aga nüüd tahtsin asja lõpule viia. Illustreerisin ühe lehekülje servad väikeste linnukestega ära. Teisele leheküljele oli vend joonistanud servale koera koerast rääkivate lausete kõrvale. Mina joonistasin nüüd omapoolse koera juurde. See oli koera ja hobuse vahepealne. Ja et ta päris hobune ka ei oleks, joonistasin talle kapjade asemel sõrad. Sellega oli ajaleht valmis. Aga niiskus oli teda juba natuke rikkunud. Oli rikkunud juba varem ja täna rikkus edasi. Rikutud koha sai küljest lõigata, aga seda ma ei teinud, et midagi kaduma ei läheks. Valmis lehe võis suurde tuppa viia. Mõtlesin, kas viia koos malelehest rebitud osaga, aga hakkasin viima siiski vaid enda tehtud osa.

Kolk viivitas uute reitingute väljaarvutamisega. Kui ma temaga sellest rääkisin, arvutas ta minu reitingu eraldi. Ta ütles, et see tõusis 3000 peale. Seepärast ta oligi alustanud muutu tuhandelisega. Aga see oli nali, tegelikult oli ta tahtnud öelda 2000 või isegi 1900. Ta küsis, kui kõrge mu kõige kõrgem reiting on olnud. Vastasin, et 1942, aga mitte kiirmales. Kolk ütles, et alla 2000 on madal. Vaidlesin vastu, et üksiku mängu tulemuse kohta ei näita see midagi. Kolgile oleks võinud öelda, et Tartu põhilises mängukohas päevakeskuses on enamusel alla 1900, aga mängitakse kõrgel tasemel. Ja kui ta sinna mängima tuleb, siis esikoha saamiseks peab ta ikkagi Peebo ja Pääreni ära võitma. Nüüd hakkas Kolk tabelisse kõigi uusi reitinguid kirjutama. Ta seisis ise teisel pool paberit, mina hoidsin seda kinni ja tema kirjutas ilma ise kirjutatavat nägemata. Aga kõik numbrid läksid õigele reale. Kuigi minu reitingu muut oli nii suur, et see oleks pidanud tõusma 1900 peale, oli lõppsumma tabeli järgi väiksem. Nii võidi arvata, et mu reiting on käinud ära madalamal kui päriselt. Aga võibolla oli see muut pikema perioodi kohta. Ma täpselt ei lugenud välja. Võidi öelda, et reitingut jälgivad ainult närvilised inimesed. Sellele oleksin vastanud, et igaüks jälgib erinevat asja. Magasin Holtsi tunnis. Oleksin pidanud vihiku välja võtma ja püüdma kirjutada, aga uni ei lasknud. Kuskil öeldi, et kelle uneaeg pikeneb, selle surmarisk suureneb. Holts rääkis midagi kellestki, kes tahtis tema sünnipäeval esineda. Kuna ma olin kinkinud Holtsile oma raamatu, siis ta pidi teadma põhjust, miks ma ei saa tunnis kaasa töötada.

Laupäev, juuni 26, 2010

Vaese valik

Mõned laulud käivad selle kohta, et vaestel ei ole sõpru. Ühe laulu sõnad näiteks on "Keegi ei tunne sind, kui su taskud tuult on täis." Hiljuti selgitas Saaremaa leht mehhanismi, kuidas nad sõpradest ilma jäävad. Kuressaarele tegi üks välismaa linn ettepaneku hakata sõpruslinnadeks. Kuressaare lükkas pakkumise tagasi põhjendusega, et tal on juba hulk sõpruslinnu ja kõik need nõuavad raha. Vene keele tunnis õpetati vanasõna, et ära oma sadat rubla, vaid sadat sõpra. Mulle tuleb kutseid igasugu inimeste sõprade nimekirjadega liitumiseks, aga ma isegi ei tunne neid inimesi.

Miki-Hiir kadunud

Läksin Toomemäele. Algul läksin käpuli, üle tee minnes tõusin kõrgemale käpuli ja kui teises teeservas kaks tüdrukut vastu tulid, siis tõusin püsti. Tahtsin minna lugema füüsika stendi. Aga stendi oli laiendatud. Lugesin sealt loomadest, kuigi ei pidanud õigeks, et ma alati loomadest loen. Ülikool pani Kuradisilla aluse värava ööseks lukku. Mina leidsin, et niimoodi ei saa silla alt läbi, eriti teiselt poolt tulles. Tegin värava ühe poole lahti tagasi. Üks auto pidi ootama, millal ma teelt eest lähen. Samuti teiselt poolt tulev auto. Ühed inimesed hakkasid väravat logistama. Aga autojuht ütles, et nii nad lõhuvad väravat. Autojuhi abiga võeti väravat kinni hoidev kang üldse küljest.

Astusin uuesti ülikooli. Seekord astusin sotisoloogia osakonda. Eksamite tegemist põhjendasin sellega, et tahan treenida. Sotsioloogia valisin sellepärast, et selle eriala nimi tundus sel hetkel kõige kutsuvam. Aga ma ei teadnud täpselt, mis asi sotsioloogia on. Nii võis juhtuda, et minu kursusetöö lükatakse tagasi põhjusel, et kirjutan millestki muust kui sotsioloogiast. Ühes sotsioloogia loengus olin käinud juba ajaloo üliõpilasena, aga nüüd pidin seda uuesti kuulama. Õppejõud võis arvata, et minusuguseid inimesi ongi üle ühe. Läksin esimesse loengusse kohale. Selgus, et samasse osakonda oli astunud ka palju minu klassikaaslasi, kellega olin koos ajalugu õppinud. Eelmine kord ülikoolis käies olin vähe rääkinud, aga nüüd rääkisin palju. Olin klassikaslastele jaganud oma luulekogu ja nüüd vaatasin, kes ei ole veel saanud. Tegelikult oli see minu esimene raamat ja nüüdseks olin avaldanud juba neli. Mult küsiti, kas ma Peebule ka andsin. Ma ei olnud andnud. Küsija ajas ajad sassi. Kuna olin andnud Kristerile ning mina, Krister ja Peep olime esimeses klassis vahetundides kolmekesi jalutanud, siis tehti sellest valejäreldus, et pidin kinkima raamatu ka Peebule. Võidi ka arvata, et kingin raamatu üldse kõigile klassikaaslastele.

Meil oli nüüd palju telekanaleid. Vaatasin filmikanalit. See oli üllatavalt suure järjekorranumbriga 9. Mõtlesin seda sageli vaatama hakata. Algas film lasteaialastest. Neid oli suur rühm. Mitmed lapsed kaklesid omavahel. Neid tuli lahutada, aga nii suures rühmas ei saanud kõigi lahutamisega korraga tegeleda. Mõtlesin, et kui mul oleks laps, siis käiksin temaga vana korteri juures liivakastis mängimas. Aga arvatavasti laps ei tahaks, ta tahaks mängida oma maja juures oma maja lastega. Seetõttu ei saaks teda vana korteri juurde viia iga päev, vaid ainult pühapäeviti. Aga selleks, et mul saaks laps olla, peaks keegi olema selle lapse ema. Kui mulle öeldaks, et mul sündis laps, siis ütleksin, et see ei ole võimalik. Minu ema ütles, et Miki-Hiir on ära kadunud. Ütlesin, et see tuleb üles otsida. Emal oli endal käes kaks Miki-Hiirt, aga need olevat teised. Need olid tõesti natuke teistsugused, ühel oli hiire pea asemel inimese pea. Ema ütles, et ühe nad leidsid liivakastist. Vastasin, et kui kahel lapsel on sarnased mänguasjad, siis võibki kergesti juhtuda, et need lähevad vahetusse.

Reede, juuni 25, 2010

Klubi taimed

Tätte viis maleklubis läbi võistlust, kus kõik pidid midagi paberile kirjutama. Nad pidid kirjutama malefolkloori. Mina ütlesin, et ma olen sellest juba võrgus kirjutanud, mistõttu ma paberile ei kirjutanud. Tätte hakkas lugema võrgust. Kuna teistel oli kirjutamiseks piiratud aeg, aga mina olin kirjutanud pikalt, siis pidin arvatavasti saama esikoha. Ühe naissugulase saatsin ka võrgust lugema. Ta leidis sealt enda kohta sellise asja, et ei julgenud enam suurde tuppa tulla. T. Raudsepp kirjutas oma vihikusse mingeid järjekorranumbreid. Ütlesin, et ta kirjutab vist samu numbreid, mis mina. Mina andsin oma vihikus igale partiile järjekorranumbri, sealhulgas nendele, mis ei olnud mu enda mängitud. Aga võibolla nummerdas Raudsepp hoopis malefolkloori ütlusi. Kastsin taimi. Varem oleks nagu kahele taimeliigile ühine pott olnud, aga nüüd oli ühe poti sees teine pott ja eri liigid olid potiseinaga lahutatud. Märkasin, et lasin dušši Arstile ja Ojastele kaela. Ütlesin, et mõtlesin, miks kraanist vett ei tule, aga tuli hoopis dušši. Ojaste ütles, et nüüd ta võib kaelapõletiku saada. Mina ütlesin, et ta peab kaela ära kuivatama või teine võimalus koju minema. Ojaste ja Arst läksidki varsti koju. Muidu oli neil kombeks klubis pikemalt istuda.

Võitsin võitjat

Selle nädala turniir peeti erandkorras Turu tänaval. Osavõtjaid oli ainult üheksa, mistõttu mängiti ringsüsteemis 12 minutiga. Esimeseks tuli Tätte 6 punktiga, teiseks Seljodkin 5,5-ga. Volpert, Viikmaa ja mina jagasime 4,5 punktiga 3.-5. kohta ja täpset järjestust ei olnud võimalik selgitada ka omavaheliste mängude põhjal. Aga paistab, et ühes voorus mängisin valede värvidega. Enne viimast vooru küsisin, miks mul kaks korda järjest valged on, aga ei saanud vastust.

1. voor
Runnel-Kääp
Vastane ütles, et ta ei julge enam Skandinaaviat mängida, valides selle asemel Philidori. Ta oleks võitnud etturi, aga enne panin lipu ette.

2. voor
Viikmaa-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. g4 Og6 5. Re2 e6 6. Rbc3 c5 7. Oe3 Rc6 8. Rf4 cd 9. Od4 Rd4 10. Ld4 Oc2 11. Ob5+ Ke7 12. Lc5+ 1:0

3. voor
Runnel-Põvvat
Algul võitsin kaks etturit, siis jäi minu lipp lõksu ja see tuli vankri eest ära anda. Lõpuks võitsin ajaga.

4. voor
Tätte-Runnel
1. c4 c6 2. d4 d5 3. cd cd 4. Rc3 Rc6 5. Rf3 Rf6 6. Of4 Of5 7. e3 e6 8. Lb3 Ob4 9. Og5 La5 10. Of6 gf 11. Vc1 0-0 12. a3 Oc3 13. Vc3 Lc7 14. Od3 Og6 15. Rh4 Le7 16. g3 Vac8 17. Lc2 f5 18. f3 Vc7 19. Kd2 Vfc8 20. Vc1 f6 21. Ld1 Rd8 22. g4 Vc3 23. Vc3 Vc3 24. Kc3 Lc7+ 25. Kd2 Lh2+ jne. musta võiduga.

5. voor
Olin vaba. Vaatasin pealt mängu Seljodkin-Tätte. Seljodkinil oli võimalus panna ühe käiguga matt, aga ta ei pannud seda tähele. Lõppseis oli talle samuti võidetud, aga tal kukkus aeg. Kuna Tättel oli peal veel ratsu, andis kohtunik talle võidu. Mõned pealtvaatajad hakkasid sel puhul kasutama hirmsaid võrdlusi, nagu oleks kellelegi ülekohut tehtud. Tegelikult on kõik reeglitega kooskõlas ja kaotaja on ise süüdi, et ta õigel hetkel viiki ei taotlenud.

6. voor
Runnel-Seljodkin
Võitsin etturi a7, mille vastane võibolla kahis meelega. Seejärel tahtsin saada ka teist etturit ja lõin odaga f7, kavatsusega käiguga Re5+ g4-lt oda tagasi võtta. Need käigud tegin kõik kiiresti ära ja siis selgus, et e5 oli vastase tule all, koguni kahekordse tule.

7. voor
Volpert-Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Lc2 0-0 5. e4 Oc3+ 6. bc d6 7. f4 e5 8. Rf3 Rbd7 9. Od3 Ve8 10. fe de 11. d5 Rc5 12. Oe3 Ld6 13. h3 Od7 14. 0-0 Oa4 15. Le2 Rce4 16. Oe4 Re4 17. Ld3 Rg3 18. Rg5 e4 19. Ld4 Rf1 20. Vf1 Le5 21. Le5 Ve5 22. Rf7 Ve7 23. Rg5 h6 24. Re6 Oe8 25. Od4 Og6 ja varsti must võitis.

8. voor
Runnel-Ojaste
1. e4 e5 2. Rf3 d6 3. d4 ed 4. Rd4 Rf6 5. Rc3 Oe7 6. h3 h6 7. Oc4 0-0 8. 0-0 a6 9. a4 c5 10. Rf3 Rc6 11. Of4 Oe6 12. Le2 Vb8 13. Rd5 Od5 14. ed Rb4 15. Vad1 b5 16. ab ab 17. Ob5 Rfd5 18. Og3 Of6 19. Oc4 Ve8 20. Ld2 Rb6 21. Ob5 Ve6 22. Od6 ja järgnevalt jättis must veel kaks nuppu ette ning valge võitis.

9. voor
Runnel-Arst
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c6 4. ed cd 5. Rgf3 Re7 6. Od3 Rg6 7. 0-0 Oe7 8. Ve1 0-0 9. Rf1 Rc6 10. c3 Od7 11. Rg3 Of6 12. Rh5 Oe7 13. Rf4 Rf4 14. Of4 a6 15. Lc2 h6 16. Re5 Re5 17. Oe5 Of6 18. Ve3 Vc8 19. Vae1 b5 20. Vf3 Oe5 21. Ve5 Lb6 22. Ld2 a5 23. Vh5 e5 24. Ve5 varsti sai must kuidagi etturi tagasi ning lõppmängus lipp ja vanker lipu ja vankri vastu leppisime viiki.

Neljapäev, juuni 24, 2010

Õigeaegsed Jaanid

Jaanipäeval nägin unes Jaan Ehlvesti ja sain kinkida vanaemale värske Jaan Tõnissoni raamatu.

Joonistajate valimine

Ehlvest oli kahevõistleja. Ta võistles olümpiamängudel. Stardis jäi ta taha, aga siis jooksis Ollist mööda ja seejärel ka kõigist teistest. Järgmine ala oli jälle jooks. Starditi selles järjekorras, mis oli esimese jooksuga saavutatud. Ehlvesti edumaa ainult kasvas. Nooremana oli tal alati üks kahest alast ebaõnnestunud, aga nüüd oli ta vanem ja rahulikum. Mul tekkis küsimus, miks nad jooksevad, kui kahevõistluses peaks hoopis suusatama.

Pidin kirjutama doktoritöö. Olin valinud magistritööga sarnase teema. Aluseks võtsin magistritöö teksti. Tahtsin sellele uue osa juurde kirjutada, aga aega oli nii vähe, et jõudsin parandada ainult trükivigu. Algul mõtlesin, et sisestan teksti uuesti ilma vigadeta arvutisse. Aga niiviisi võis uusi vigu tekkida veel rohkem. Seetõttu võtsin vana faili ja kandsin sinna sisse ainult parandused, mis olin väljatrükile pliiatsiga teinud. Kati S. tuli vigade parandamist segama. Mind oli magistritöö kaitsmisel hoiatatud, et ma sama teemaga doktorantuuri ei läheks, aga nüüd esitasin ikkagi sama teksti.

Üks mees rääkis, et Eesti peab saama riigiks, kus Euroopa Liitu kuulumise vastaseid on üle 50 protsendi. Ta lisas, et see juhtub juba enne, kui A. Loo alustab kampaaniat, kus ta kordab vanu väiteid. Koolis valiti välja kaks inimest, kes pidid tahvlile joonistama. Mina olin kolmas kandidaat, aga ei saanud ühtegi häält. Need, kelle poolt hääli ei oleks antud, ei saanud seda tavaliselt teada, sest ei seadnud oma kandidatuuri üleski. Kui mul tahvlile ei lubatud joonistada, siis joonistasin vähemalt paberile ja viisin selle paberi pärast tahvli ette. Õpetaja ütles, et ma saan tunnitöö eest viie. Ma ei teadnud, kas ta mõtleb sellega viit või kahte. Aga sain tõesti viie. Küsisin, mis tund praegu on. Vastati, et tööõpetus. Kristerile meenutas tema joonistus Kulbokki. Ta ütles, et Kulbok on tahtejõuetu inimene. Torkasin Kristerit selle eest joonlauaga ja ütlesin, et ta võib ära minna. Õpetaja joonistas paljavõitu naise. Selleks, et oleks aru saada, kus on nahk ja kus riie, värvis ta riide tumedaks. Osa riiet ei olnudki naisel seljas, vaid ümbritses tugitooli, kus ta istus.

Kolmapäev, juuni 23, 2010

Pimedus mõlema auks

Jõule peetakse sellepärast, et see on aasta kõige pimedam aeg, ja neid peetaksegi pimedas. Jaanipühi peetakse sel puhul, et need on aasta kõige valgemal ajal, aga pidu peetakse jällegi pimedas. Valges on tähistatud lihavõtteid ja minu sünnipäeva.

Austerlased ohus

Olin bioloogia tunnis. Varem oli selles tunnis minu pinginaaber olnud Sander, aga nüüd istusin tema taga Kristeri kõrval ja Sandril oli uus pinginaaber. Sander andis mulle mitu korda valge paberi ja ma ütlesin iga kord, et ma ei taha seda. Neljandal korral ütlesin, et miks ta mulle kogu aeg neid pabereid annab. Selle peale läks ta tunnist minema. Mina tegelesin vahepeal tunnitööga ja vahepeal puutusin mänguhelikopterit, nii et see liikuma hakkas. Tahtsin saada korralikuks õpilaseks. Vaatasin koti läbi, et mis vihikuid mul kaasas on. Imekombel oli isegi bioloogia vihik. Õpetaja läks raamatukokku ja leidis sealt hulga meie klassi õpilasi. Ukse avamise peale tulid nad tundi tagasi. Üks surus leppimiseks õpetaja kätt.

Mõtlesin, et hakkan tööle C. Kassi isikliku maletreenerina. Selleks pean iga päev vabal ajal ka malega tegelema hakkama, muidu on ta must varsti tugevam. Selle tööga omandan kogemusi, nii et hiljem saan laste maletreeneriks ka hakata. Esimest tundi C. Kassile alustan sellest, et vaatame üksteisele otsa. Oli toimunud üks maleturniir. Seinal rippus tabel. Hulk inimesi pidi saama auhinna. Taotlesin ka auhinda, aga ei teadnud veel, kas mul on õigus see saada. Igatahes auhindu ei pidanud jagatama reitingu järgi, vaid punktide järgi. Ühed mehed töötasid raekoja järsul katusel. Romaanides oli sellest juttu, kuidas keegi pidi minema sellist tööd tegema ja oli iga hetk alla kukkumas, ainult suure tahtejõuga jäi ellu. Täna teatatigi raadios, et isegi austerlased kukuvad katuselt alla. Kui need raekoja katusel töötavad mehed veel ka oleks kukkunud, siis oleks ühe päeva jooksul Austria kohta kaks sellist uudist tulnud. Mul oli piltidega särk. Vanaema rääkis, et väiksed mehikesed sellel särgil on telefonitorud, mille abil suuremad inimesed abi kutsuvad.

Teisipäev, juuni 22, 2010

Pidev tiksumine

Kell tiksus ja kukkus kägu
ja nukkus röövikunägu.
Aeg lendas ja liblikas koorus
ja meelest läind oli noorus.

Rahapada

Suurest pajast sadas raha.
Raha matsime me maha.
Aga kuhu panna pada,
eriti kui neid on sada?

Kauba väljavahetamine

Olin poes. Panin ostukorvi kolm asja. Kaks neist vahetasin välja. Kui olin kassast läbi, nägin pealt, kuidas teises kassas oli üks naine, kes oli poodi tagasi tulnud ja tahtis ka kahte ostetud asja välja vahetada. Müüja ei tahtnud seda teha, sest see naine käivat kogu aeg kaupu vahetamas. Võibolla ei meeldinud talle see naine sellepärast, et naisel olid silmaalused värvitud. Ta võis kahtlustada, et naine tahab enda kasuks pettust teha. Naine oli vist lihtsalt närvihaige, kes mõtles pidevalt ümber. Teine kassapidaja küsis minu käest selle naise tšekki. Andsin selle ja lahkusin poest. Võibolla esimesele kassapidajale tundus see naine kahtlane sellepärast, et neil olid ühte värvi riided. Naine võiski olla riietunud müüjaks, et oleks kergem varastada. Müüjad rääkisid, et nad panevad osa kaupa välja ainult kassaaparaadi alla, et seda kauemaks jätkuks. Seal olid näiteks banaanid. Mina olin arvanud, et letialune kaup oli olemas ainult Nõukogude ajal. Aga nüüd teadsin, et teine kord tuleb vaadata sinna. Apteeki minnes küsisin kohe, et palun letialust kaupa. Apteeker tegi lahti sahtli, kus olid muuhulgas narkootikumid. Neid ei tohtinud müügil olla ja need ma lihtsalt konfiskeerisin.

Läksin kesklinna. Seal oli hakatud alati kindlal nädalapäeval lageda taeva all malet mängima. Parajasti oli kaks lauda mängijaid. Ühes lauas istus kaks meest, teises üks väike poiss ja üks suur tüdruk. Läksin vaatasin selle laua mängu, kuigi nii võidi arvata, et vaatan tüdrukut. Tüdrukul oli võimalus panna ühe käiguga lipuga matt. Praegu oli vastase kuningas patiseisus. Tüdruk mõtles pikalt ja siis pani hoopis uue lipu lauale. Ja selleks käis ta etturiga valele laua küljele. Mõtlesin, kas hakata ka kesklinnas mängimas käima. Hästi ei tahtnud ma seda kõigi tartlaste nähes teha. Aga olin siia toonud juba oma taskumalenupud. Ühe malelaua mõtlesin veel tuua, sest kodus ei läinud üle ühe vaja. Mõtlesin, millist seisu väiksele poisile näidata. Oleks võinud näidata kahekäigulist vankrimatti viimaselt realt, aga seda ma olin vist juba näidanud. Võis veel näidata, kuidas ratsu etturi vastu nurgas mati saab panna, aga seda ma võisin ka näidanud olla. Ja selleks pidi käikude järjekord õige olema. Vaatasime mänguloomi. Tahtsin näidata, et kaelkirjaku saab püsti seisma panna, aga ta kukkus iga kord uuesti pikali. Vanasti olin ta püsti saanud, aga nüüd võisid tal jalad muutunud olla. Lõpuks proovisin teda karbikaane najale seisma panna.

Esmaspäev, juuni 21, 2010

Inimese teosed

Kes kirjutades eluaeg hoolega sõnu valib, sellel saab elu lõpul välja anda kogutud teosed. Kes nii hoolega ei vali, sellel tehakse valik uue trüki jaoks ja antakse välja valitud teosed.

Kingad riidehoius

Mul ja Erikul oli olnud mõne päeva eest õpetajaga kokkupõrge. Nüüd öeldi, et me oleme omandanud kurjategija kuulsuse. Erik läks õpetaja juurde ja vabandas. Mina ei läinud, vaid oleksin öelnud, et õpetaja peab esimesena vabandama. Mina, Erik ja Krister panime jopid selga, et koju minna. Aga Erik ja Krister ei läinud ukse juurde, vaid trepist üles. Läksin nende järel. Nad istusid saali aktusele. Mina ei tahtnud jopiga saali minna ja jäin uksele seisma.

Olime võõras linnas. Istusime autosse. See hakkas sõitma. Mõtlesin, et vaatan aknast välja ja õpin linna tundma, ma võin siia teine kord ka sattuda. Äkki märkasin, et juhi istmel ei istu kedagi, sest Jagomägi polnud autosse tulnud. Mina istusin juhi kõrvalistmel, aga hästi juhtida ei osanud. Minu kutse peale ronis Toomas tagaistmelt ette ja hakkas juhtima. Rääkisin, et tegelikult on mul silmad kinni, ma näen tänavaid ainult kujutluspildis ja võin midagi valesti näha. Isa, kes oli koos Jagomäega autost maha jäänud, jõudis nüüd autole järele ja tegi liikumise pealt ukse lahti. Kartsin, et nii võib tal käsi otsast tulla.

Küsisin, millal toimus viimane Vene-Tartu sõda, kas see oli eelmine või üle-eelmine aasta. Igatahes Vene lennukid oli Tartu kohal lennanud ja pomme heitnud. Teisi Eesti linnu polnud pommitatud. Mul tuli meelde, et see oli eelmise aasta augustis, sest 23. augusti MRP vastane meeleavaldus oli muutunud sõjavastaseks meelevalduseks.

Tõnisson oli kirjutanud, et öine tagaajamismäng ei olnud mõistlik, sest tee ei viinud kuhugi, parem olnuks jalutada. Mul tekkis küsimus, miks ta nii kirjutas, kui joostes treenib rohkem kui kõndides. Ta oli põgenenud mäest alla ja võibolla arvas, et kui kallak lõppeb, ei ole eest ära jooksmiseks enam hoogu. Mina kõndisin Riia mäe kaudu ülikooli peahoonesse, kus pidi toimuma järgmine loeng. Selle alguseni oli veel aega. Valmistusin andma üleriideid riidehoidjale. Oli näha, et seal on uus kord, et tuleb kasutada ka vahetusjalanõusid, sest riidehoid oli kingi täis. Aga vahetusjalanõusid mul ei olnud.

Pühapäev, juuni 20, 2010

Tegelik keskmine eluiga

Vanasti surid pooled inimesed esimesel eluaastal. Kuna nüüd osatakse vastsündinute eest paremini hoolitseda, siis kiideldakse, et keskmine eluiga on mitmekümne aasta võrra tõusnud. Tegelikult on selline tulemus saavutatud sel teel, et kuigi loode on elusolend, ei panda neid rahvastiku statistikasse sisse. Vanasti ei tehtud eriti aborte, aga nüüd katkestatakse elu juba enne sündimist ehk 0-aastaselt või nooremaltki. Aastal 2009 tehti Eestis 100 elussünni kohta 47,8 aborti. Vahepeal oli see arv veel suurem. 1970. aastatel oli aborte üle kahe korra sünnitustest rohkem. Kui looted statistikasse sisse panna ja kõik teised elaksid 100-aastaseks, tuleks keskmine eluiga niiviisi ikkagi alla 33 aasta ehk alla minu praeguse vanuse.

Kommenteerijad pudelis

Raamatut kirjutades olin mõelnud, et mul on vähe tuttavaid. Seetõttu olin sisse pannud kõik tuttavad, keda vähegi sai. Selle tagajärjel tundus raamatut lugedes, et mul on väga palju tuttavaid.

Meil oli vana jalgratas, mille kummid olid juba tühjad. Tahtsin sellega sõitma minna. Ma ei osanud hästi sõita. Mõtlesin, et kodu lähedal võib jalgratast käe kõrval ka veeretada. Ema ütles, et see ratas on tema oma. See oli küll toodud ema vanast kodust, aga minu meelest siia majja siiski mulle.

Kirjutasin magistritööd. Tänavu oli viimane võimalus seda kaitsta. Aga oli oht, et ma lasen esitamistähtaja nüüd ka mööda. Ma ei teadnud, millal see täpselt on. Aga kui kaitsmine pidi olema juunis, siis pidi töö esitamise tähtaeg olema vist kaks kuud varem, et komisjoni liikmed seda lugeda ka jõuaksid. Mult polnud keegi enam töö valmimise kohta küsinud. Küsimisel oli see hea külg, et see tuletas tähtaega meelde. Sain teada, et töö pidi esitama veebruaris. See ei olnud hea, sest laiskadel üliõpilastel tuli alati alles jaanuaris meelde, et nad peavad tööd kirjutama hakkama.

Läksin kooli sööklasse. Ma ei jõudnud sinna vahetunnis, vaid alles järgmise tunni alguses. Põhjuseks oli, et eelmine tund oli kehaline kasvatus ja pärast seda pidi kõigepealt riideid vahetama. Aga kõik käitusid ühte moodi ja enamus teisi õpilasi jättis täna sööma minemata. Sööjaid oli ainult üks laud. Ja kuna neid oli nii vähe, ei söönud nad söögisaalis, vaid köögis. Ma ei leidnud endale tooli. Läksin ja tõmbasin tooli söökla trepi juurest.

Kanepid panid ühele võrgulehele lause, millest võis järeldada, et nad on oma blogi taastada otsustanud. Lauk ja Kanepid olid mõlemad vahepeal oma blogi kinni pannud ja kolinud suurde maleblogisse. Kõigepealt läks oma blogisse tagasi Lauk ja nüüd siis ka Kanepid. Nad kirjutasid seal, et Tartus on vähemalt üks kiirmale klubi ja seda olen volitatud esindama mina. Tegelikult oli klubisid kaks. Üks uus mängija tahtis teada, kus on Tartus maleklubi. Talt tuli vastu küsida, kas ta on üliõpilane või pensionär, et teaks, kas suunata ta ülikooli maleklubisse või päevakeskusesse. Aga võibolla polnud ta kumbki. Siis ta oleks raha eest ülikooli klubis ikkagi mängida saanud. Kui maleklubisse oleks tulnud Ariel, siis oleksin öelnud, et temaga ma keeldun mängimast. Võibolla oleks mind selle peale ennast ka turniirilt kõrvaldatud. Aga Ariel oli vanemaks saanud ja võibolla oli ta ennast parandanud. Mängisin ühe poisiga. Kaotasin. Kui mäng läbi sai, siis ütlesin, et minuga mängides tuleb kogu jõud kokku võtta, muidu ma võidan ise. Hakkasin nuppe karpi panema. Ariel võttis ühe nupu ära ja viskas eemale, nagu võiski arvata. Enne Arieli klubisse saabumist ei olnud keegi niimoodi käitunud. Mõtlesin, et löön talle vastu põske. Seda nimetati vist kõrvakiiluks. Väänasin tal käed selja taha ja talutasin ta koju. Kodus oli tema väike vend. Ütlesin, et kutsuge Ariel korrale. Ma pidin lõpuks käed lahti laskma ja siis võis ta mulle kallale tulla.

Minu blogisissekannet algul ei loetud, aga kui panin ta koos ühe kommentaariga blogikataloogi avalehele, hakkasid kõik seda järjest lugema ja hakkas lisanduma uusi kommentaare. Kommentaare polnud mul kavas enne järgmist päeva lugeda. Vaatasin ainult, kuidas nende arv kasvas. Kommenteerijad said omavahel vaielda. Läksin oma tuppa, kus oli lahtine viinapudel, mille põhjas oli natuke viina ehk see sissekanne. Lugejad käisid pudelis sees. Seejuures olid paljud sääsed viina sisse uppunud. See tuli sellest, et nad jäid viinaaurust purju. Otsustasin, et ma ei hakka enne järgmist päeva korki peale tagasi panema. Nii oleks viin lahjaks auranud ja poleks enam desinfitseerinud, aga kinnise korgiga poleks kommenteerijad sisse pääsenud. Võis arvata, et kui nad kommenteerivad viinaauru sees viibides, siis on kommentaarid ka purjus peaga kirjutatud. Ütlesin, et peale sääskede on pudelisse kukkunud ka konn. Hüljes tahtis konna ära süia, aga konn jäi talle suhu kinni. Vend tahtis seda tal suust välja võtta ja torkas selleks konna noa otsa, tehes ühtlasi ka hülge sisse augu. Vend tahtis pudelist välja päästa ka mängukassi. Ütlesin, et seda pole vaja, kass on minu oma. Võis küll karta, et viina sees tuleb kassil järgmiseks päevaks värv maha. Vend protesteeris minu lause vastu. Olin vist kogemata kasutanud löömise sõna. Mõtlesin järele ja ütlesin, mida ma tegelikult olin tahtnud öelda. Kuubikut nähes tuli mul mõte, kuidas selle saab kokku panna. Ütlesin, et pean uuesti kuubiku kokkupanemist proovima. Ma proovin alati sama meetodit, aga nüüd tuleks proovida uut meetodit. Tuli mõelda, millised meetodid on üldse võimalikud.

Laupäev, juuni 19, 2010

Töönädala pikkuse mõju tervisele

Rohelised olevat teinud ettepaneku töönädalat ühe päeva võrra lühendada, sest siis muutuvat inimeste tervis paremaks. Ei ole kindel, kas muutub. Osade inimeste jaoks tähendab nädalavahetus aega alkoholi tarvitamiseks. Kui nädalavahetus oleks pikem, jooksid nad arvatavasti selle võrra rohkem alkoholi ja nende tervis halveneks. Kui lühendatakse täiskasvanute töönädalat, tuleb lühendada ka laste koolinädalat. Võibolla iseseisvalt on võimalik rohkem õppida kui koolis, aga kõigil pole selle jaoks motivatsiooni. Seetõttu hakataks koolinädala lühendamisel ilmselt vähem õppima. Aga Strandberg ütles ühes telesaates ise, et mida haritumad on inimesed, seda tervemalt nad surevad. Mina arvan, et pole vaja mitte tööpäevade arvu vähendada, vaid teha tööpäeva sees puhkepause ja seejuures mitte suitsetamiseks.

Maari suvi

Läksin kesklinna bussijaama. Nägin lühikese aja jooksul mitut oma endist õpetajat. Istusin koos vennaga keset kõnniteed maha. Seal oli hea istuda. Aga kui vend eemale läks, ei olnud üksi jalakäijate vahel istuda enam nii hea tunne ja tõusin ka püsti. Märkasin, et hoian süles suurt samblalahmakat. Küsisin vennalt, kas tema andis selle minu kätte. Ta kinnitas, et andis. Ta ütles, et tahab selle maale viia ja kasvama panna. Ei tea, mida pargi omanikud sambla üleskitkumisest arvasid. Ja kui maale nii paks sammal viia, võis keegi sellele peale astuda ja sisse vajuda. See oleks olnud ise oma õuele lauka tegemine. Vanaema rääkis, et oli taotlenud Vehendil maa tagastamist, aga see ei olnud õnnestunud, sest ametnik oli öelnud, et Vehendi on kaardile märgitud linnana, aga sellenimelise linna kohta andmeid ei ole. Soovitasin, mida nii rumalale ametnikule öelda. Magasin sügavalt ja mul polnud mingit tahtmist ärgata.

Lugesin uuesti raamatut "Maari suvi". Raamatu eespoolses osas käis Maari maamaja õuel ringi. Ta seisis pea peale ja hakkas naerma. Oli öeldud, et silmad naersid suu kohal. Mõtlesin, et järgmine lause oli vist, et õigemini naersid nad suu all. Ja see oligi tõesti kirjas. Oli öeldud, et Maari naeris kõige lõbusamat naeru, mida temavanune tüdruk on kunagi naernud. Neid, kellele ta oli linnast maale külla läinud, nimetati memmeks ja taadiks. See tähendas vanaema ja vanaisa. See oli tüüpiline suguvõsa, kus vanavanaema ja vanavanaisa ei olnud enam elus. Kivid hakkasid Maariga rääkima. Kivi ütles, et ta on ise. Maari ei saanud tema jutust aru ja vaidles vastu. See koht pidi vist tähendama, et Maari luges filosoofilisi raamatuid. Tagapool hakati talle ette lugema raamatuid putukatest ja siis ta samuti vaidles. Olin Helinale ühes kirjas kirjutanud, et "Maari suvi" on üks minu lemmikraamatutest. Aga siiamaani polnud ma aru saanud, et autor tahab lastele kirjutada sellest, kuidas laps täiskasvanute raamatutele reageerib. Mina pidasin huvitavamaks nende raamatute ettelugemist ennast ja olin varem arvanud, et see on põhiline.

Reede, juuni 18, 2010

Suur vastaste punktide summa

Nädal tagasi toimus päevakeskuses 14 osavõtjaga turniir, mille võitis Trohhalev 5 punktiga kuuest. Järgnes kolm mängijat 4 punktiga.

Täna toimus suurem turniir 20 osavõtjaga. Võitis jälle Trohhalev, seekord 6 punktiga seitsmest. Teiseks tuli Päären 5,5 punktiga ja kolmandaks Seljodkin 5 punktiga. Rei oli 4,5 punktiga neljas ja Kalep sama punktide arvuga viies. Esimesest viiest mängisin kõigiga peale Trohhalevi. 6.-9. koha jagajatest olid veel minu vastased Arst ja Jakobi, kes said 4 punkti. Ise tulin 3,5 punktiga kümnendaks. Ühelt poolt olen viimasel ajal tegelenud malega iga päev, teiselt poolt olen nädal aega natuke haige olnud.

1. voor
Runnel-Rei
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 e6 4. c3 Rge7 5. 0-0 a6 6. Oa4 b5 7. Oc2 c4 8. d3 cd 9. Ld3 Rg6 10. Oe3 Ob7 11. Rbd2 Oe7 12. Rd4 Lc7 13. Vad1 Rf4 14. Of4 Lf4 15. Vfe1 0-0 16. R2f3 Vfd8 17. Vd2 g6 18. Ved1 Vac8 19. Re2 Lc7 20. Le3 Kg7 21. Rf4 d6 22. Rd3 Ra5 23. Ob3 Rc4 24. Oc4 Lc4 25. e5 d5 26. a3 Lg4 27. Rd4 Og5 28. f4 Oe7 29. h3 Lh5 30. Kh2 Kg8 31. g4 Lh6 32. g5 Lf8 33. Vg1 Oa3 34. ba Vc3 35. Vc1 Vdc8 36. Vc3 Vc3 37. Vc2 La3 38. Vc3 Lc3 39. Re2 Lc2 40. Rdc1 b4 41. Lb6 Lc8 42. Lb4 d4 43. Ld4 Lc6 44. Ld8+ Kg7 45. Lf6+ Kf8 46. Ld8+ viik.

2. voor
Jakobi-Runnel
1. Rf3 d5 2. d4 Rf6 3. g3 Og4 4. Og2 e6 5. 0-0 Oe7 6. b3 0-0 7. a4 Rbd7 8. Oa3 c5 9. dc Rc5 10. Rbd2 Vc8 11. Rd4 a6 12. R2f3 Rfe4 13. Re5 Rc3 14. Le1 Rd7 15. Oe7 Le7 16. Rg4 e5 17. Rf3 f5 18. Rd2 fg 19. e4 d4 20. f3 gf 21. Of3 Rf6 22. Rc4 Lc5 23. Kh1 Rfe4 24. Vg1 b5 25. Oe4 bc 26. bc Re4 27. Le4 Lc6 28. Lc6 Vc6 29. Vae1 Vf2 30. Vg2 Vg2 31. Kg2 Vc4 32. Ve5 Vc2+ 33. Kh3 d3 34. Vd5 d2 35. g4 Kf7 36. Kh4 Ke6 37. Ve8 Ke5 38. Kg3 Ke4 39. Ve8+ Kd3 40. Vd8+ Kc3 41. Vc8+ Kb2 42. Vd8 Kc1 0:1

3. voor
Runnel-Seljodkin
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 bc 5. d4 cd 6. Ld4 d6 7. 0-0 e5 8. Ld3 Rf6 9. h3 a5 10. c4 Oe7 11. Rc3 Rd7 12. Oe3 0-0 13. Ra4 Oa6 14. Vfd1 Vb8 15. b3 Rf6 16. Og5 d5 17. Of6 Of6 18. Rc5 Oc8 19. cd Lb6 20. Ra4 ja lõpuks võitsin ajaga.

4. voor
Arst-Runnel
Lippuetturi avangus oli vastasel kaks topeltetturit. Jätsin ette etturi ja vankri.

5. voor
Päären-Runnel
Vastane polnud pärast rahul, kuidas ta Caro-Kanni kaitse vastu mängis, aga kaotasin.

6. voor
Runnel-Kalep
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Lc7 4. c3 d6 5. 0-0 Rf6 6. Le2 Og4 7. h3 Oh5 8. e5 de 9. Le5 0-0-0 10. Lc7+ Kc7 11. Oc6 Kc6 12. Re5+ Kc7 13. g4 Og6 14. f4 e6 15. h4 Rd7 16. Rg6 hg 17. d3 Vh4 jne. musta võiduga.

7. voor
Runnel-Kääp
1. e4 d5 2. ed Ld5 3. Rc3 La5 4. d4 c6 5. Rf3 Og4 6. h3 Oh5 7. g4 Og6 8. Od2 Lc7 9. Re5 e6 10. Oc4 Re7 11. Le2 Oc2 12. Of4 13. Lc2 jne. valge võiduga.

Viimases voorus jõudis M. Kure Ivaineni vastu lõppmängu ratsu ja oda kuninga vastu. See lõppes viigiga.

Neljapäev, juuni 17, 2010

Sulgede vääromistus

Eilsest "Tartu Postimehest" leiab üllatava artiklilõpu:

Lõpetuseks: tahaksin vähemalt unistadagi, et kunagi hakkavad taas sõitma ka hilisemaid kojuihkajaid vedavad mikrobussid. See oleks Kivisildniku stiilis öeldes minu "positiivne programm".

Milleks siin Kivisildnik? Positiivsetest programmidest räägiti juba enne Kivisildnikku ja on temast positiivsema programmiga tegelasi. Võibolla on silmas peetud mingit peenemat nüanssi, millega ma ei pea aga eelnevalt kursis olema. Tegelikult tuleb meelde, kuidas mitmete vanade ütluste esmaautoriks on ekslikult peetud Lennart Merd.

Üldsõnaline lahendus

Olin proovinud lahendada ajalehe maleülesannet. Avaldasin ajalehes oma koomiksit ja panin lahenduse sinna. Järgmisel päeval sain teada õige lahenduse. Minu lahendus oli vale. Vaatasin koomiksist, et olin lahenduse sõnastanud natuke teisiti kui mäletasin. Ma polnud kirja pannud täpseid käike, vaid üldsõnalise kirjelduse, et panen kartulid tulele ja nii edasi. Selle põhjal võis mõni arvata, et olengi õigesti lahendanud. Ühes ülesandes oli tüüpolukord, kus vastamisi on kaks kolmeetturilist rivi. Tundus, et ka seekord saab tugevam pool teostada läbimurde keskmist etturit edasi lükates, kuigi ta oli oma lauapoolel. Aga kuna kuningas toetas, siis oli asi vist võimalik. See raamat, kust olin ülesannet lahendanud, kandis pealkirja "Vankripartiid". Seal olid põhiliselt vankrilõppmängud, aga ka varasemaid partiistaadiume, kus otsustav tähtsus oli vankritel. Olin laenanud koju juba kolm vankrilõppmängude raamatut. Ma polnud vankrilõppmänge selgeks saanud, aga kui ma püüdsin neist raamatutest seise lahendada, siis midagi ma vast siiski õppisin. Nüüd pidin turniirile minema. Kui olin jõudnud Pikale tänavale, hakkasin kahtlema, mis aadressil ma pean üldse minema. Eelmine turniir oli toimunud Kreutzwaldi tänaval ja täna olin samuti selle suunas teele asunud, aga võibolla tuli minna hoopis Turu tänavale. Kellaajas ei olnud ma ka kindel. Otsustasin siiski, et lähen edasi, mitte koju kontrollima. Kuulsin, kuidas mind selja tagant hüüti. Läksin hüüdjate juurde. Seal oli kolm maletajat, kellest üks oli Rei. Nad olid teel samale turniirile. Nad küsisid, kas mul mobiiltelefoni on. Vastasin, et ma põhimõtteliselt ei osta endale mobiiltelefoni, kodus on lauatelefon olemas. Kui Vene ajal sai läbi ilma mobiiltelefonita, siis saab ka praegu. Kuigi täna oleks see kasuks tulnud, et turniiri toimumiskohta kontrollida. Erik ütles, et ma kõndisin tast vist enne mööda. Läksin koos Erikuga kahekesi edasi. Jõudsime linna serva. Vastu tuli auto, mille tuled olid peaaegu kustus. Tema eesmärk oli vist kedagi alla ajada. Ütlesin, et kollase maja juures peame ära keerama. Aga selle maja tagant tuli nähtavale hoopis mägi, kus kindlasti meie keeramiskoht ei olnud. Siis tuli minna järgmise kollase majani. Algul arvasin, et peame keerama selle eest, aga selgus, et hoopis tagant. Mina tahtsin minna mööda teed, aga Erik surus meid muruplatsile.

Olin teel psühhiaatriahaiglasse. Ravi algul olin kartnud seal käia, aga nüüd ei kartnud ma enam midagi. Ravi algusest oli möödunud kümme aastat. Aga hirmu vähenemine ei olnud ravi tagajärg, vaid tuli lihtsalt sellest, et olin kümme aastat vanemaks saanud. Selles vanuses inimesed olidki vähem kartlikud. Jõudsin haiglasse pärale. Selles oli väga keeruline sikksakiline koridoride süsteem. Algul ma polnud osanud läbi selle maja kõndida, aga nüüdseks olin selgeks saanud. Maja oli vist meelega keeruline ehitatud, et patsiendid treeniksid iseseisvalt probleeme lahendama. Mind oli haiglast mõne aja eest välja kirjutatud, aga tulin maja uuesti vaatama. Olin olnud esimese korruse kõige viimases palatis. Kõndisin selle uksest mööda. Ukse taga istus ikka veel naispatsient, kellega olin ühes palatis olnud ja keda ei olnud veel välja kirjutatud. Osalt tulingi tagasi selleks, et seda naist näha. Koolis käies olin vahel kõndinud läbi kolmanda korruse, sest seal olid ühed noorema klassi tüdrukud. Iga kord olid nad mulle midagi öelnud. Nüüd läksin viimasest palatist veel kaugemale, läbi koridori otsaukse. Jõudsin kitsasse pimedasse ruumi, kus keerasin ühe ukse lukku ja väljusin majast. Seda ust sai avada ainult seestpoolt. Sisenema pidi teiste uste kaudu.

Kolmapäev, juuni 16, 2010

Ennustused täituvad erinevalt

Esimese ennustuse allikat ma ei leidnud üles. Keegi malesuurmeister ütles Karpovi ja Kasparovi vastasseisu puhul, et tegelikult nad on liitlased, kui ilmuks välja keegi kolmas, siis nad liituksid tema vastu. Tol ajal oli seda raske uskuda. Samuti tundub uskumatu Fischeri süüdistus, et Karpovi-Kasparovi matšide tulemused olid kokku lepitud, kuigi umbes sama on arvatud Kerese ja Botvinniku kohta. Aga nüüd on Karpov ja Kasparov tõesti liitlased, kui Kasparov toetab Karpovi kandidatuuri FIDE presidendi kohale ja kiidab, et Karpov püüdis teda vanglas külastada.

Teisest ennustusest mäletasin õigesti, et see sisaldub Spasski intervjuus. See avaldati aastal 1989 "Eesti Malelehe" 8. numbris ja on võetud ajakirjast "New in Chess". Spasski ütleb seal muuhulgas järgmist:

Kasparov ja Karpov on loomult väga erinevad. Karpov on kollektsionäär. Aga ta ei kogu mitte üksnes marke, vaid ka malelisi teadmisi. See tähendab põhjalikkust. Kasparov on loomingulisem. Ta kuulub nende hulka, kelle käes lausa peab initsiatiiv olema. Ma arvan, et ta põletab end mõne aasta jooksul läbi. Karpovi talent on loomulikum.

See ennustus tundus tol ajal usutavam, aga tegelikult jäi Kasparov tippu karjääri lõpuni. Lõpuks otsustas ta siiski karjääri kasuks teisel erialal, aga see ei pruugi jääda ta viimaseks otsuseks.

Ta oli pärisinimene

Olin hakanud ühel leheküljel blogi pidama. Kirjutasin iga päev kaks sissekannet. Iga sissekande avaldamise järel sain teenusepakkujalt ühe naisenimega kirja, kus olid ära seletatud minu kasutatud sõnad. Arvasin, et tegemist on robotiga ja tegin tema nimega otsinguid. Aga ühel päeval tuli talt kiri, mis näitas, et tegemist on pärisinimesega. Sel juhul oli ta kõiki otsinguid, mis ma tema kohta tegin, näinud. Ta kirjutas inglise keeles, et see kiri on ebaoluline. Kirja sisu oli, et talle tuleb järjest tööd juurde, sest ta paneb inimesi järjest rohkem kirjutama. Ta tahtis vist veel öelda, et osadele meeldib tema foto. Mõtlesin, et võiks vastata, et mulle ka foto meeldib, aga kui ma päriselt sellist inimest näeks, siis ei meeldiks.

Panin ühele võrgulehele peale mitmest küsimusest ja vastusest koosneva parooli. Küsimuste hulgas olid Helina tänavanimi ja muud seesugust. Arvasin, et parooli peavad teadma ainult külastajad, mitte ma ise. Aga kui ma järgmine kord sinna võrgulehele läksin, esitati need küsimused mulle endale. Ma ei osanud neile vastata. Arvuti näitas, et mulle küsimuste esitamise põhjus on see, et Helina on teist korda minu juurdepääsu blokeerinud.

Olin maleklubis. Lähenes üks tähtsam turniir. Üks mängija tegi ettepaneku, et see turniir toimuks kahes grupis, et ühes oleks töölkäijad ja teises mitte tööl käivad inimesed. Tema oleks sel juhul mänginud viimases. Mina oleks püüdnud pääseda töölkäijate gruppi. Kui mult oleks küsitud, kas ma tööl käin, oleksin vastanud, et ma natuke ikka töötan. Kui oleks küsitud, kumba gruppi mind panna, oleksin vastanud, et võimalikult tugevasse. Aga tegelikult ei teadnud, kumb tugevam oleks olnud, sest pensionäridel oli malega tegelemiseks rohkem aega kui töölkäijatel. Ma ei teadnud veel, kas turniir jääb järgmisse nädalasse ja kestab kogu nädala või peetakse ta juba käesoleva nädala lõpul kolme päevaga ära.

Teisipäev, juuni 15, 2010

Tervis taastub tasapisi

Eelmisel nädalal alanud haigus taandub loodetust aeglasemalt, aga siis saab kauem paranemist nautida. Kõige kõrgem palavik oli arvatavasti esimesel kahel päeval, aga siis ma ei kraadinud. Kolmandal päeval lootsin köha ja nohu jätkumisest hoolimata, et palavik on kadunud, aga kraadiklaas näitas 37,2. Neljanda päeva samal kellaajal oli pool kriipsu vähem ja läksin esimest korda välja, aga kõndida eriti ei jaksanud. Eile oli veel 37,0, mida minu kohta on samuti normaalsest rohkem. Jalad olid juba natuke tugevamad. Haiguste ajal uni lüheneb, aga täna magasin juba liiga kaua, kuigi terveks veel ennast ei pea. Aga vannitoas läks vahepeal haigus meelest ja tahtsin hakata endale külma vett peale laskma. Loodetavasti reedese maleturniiri ajaks saan vormi.

Ristsõna pooleli

Osalesin ühes telesaates. Stuudios oli suurem hulk inimesi ja saatejuht. Saatejuht rääkis, et võiks küsida, kas siis, kui naine ja mees on vastakuti eest paljana, on areng lõppenud. Mõtlesin, et võiks vastata, et sellega oleks areng tõesti läbi, aga selles mõttes, et on toimunud taandareng. Aga kuna minult nimeliselt ei küsitud, siis ei vastanud ma midagi. Kui ma ennast vahel soojaks sain, võisin pikalt rääkida, aga mõtlesin, et selles saates ma ei hakkagi midagi ütlema.

Kõndisin metsaalusel teel. Möödusin ühe kurja mehe aiast, mis oli müüriga ümbritsetud. Peitsin ennast ära ja jäin seda aeda luurama. Oli väga huvitav, aga eluohtlik.

Kirjutasin kirjandusmuuseumis ühe ajaleheartikli kaustikusse ümber. Seejärel läksin koju. Kodus mõtlesin, et oleks võinud selle artikli otse arvutisse sisestada, siis oleks saanud ümberkirjutust raamatusse panekuks kasutada. Minu toas oli kaks raadiot. Üks mängis. Panin mängima teise. Selle peale jäi esimene raadio ise vait. See oli imelik, sest nad olid ühendatud erinevatesse elektrikontaktidesse.

Läksin laste maleturniirile. Mina olin osalemiseks liiga vana. Istusin ühe laua taga. Tahtsin vaadata raamatust malepartiisid. Aga seda ei tohtinud turniirisaalis teha, sest siis oleks lapsed võinud saada oma mängu jaoks ideid. Kuigi nad said nagunii üksteise mängu ka vaadata.

Kirjutasin Helina kohta, et enne abiellumist kavatseb ta saada uuesti tartlaseks ja saada lapsi. Mõtlesin, et mul läks unenäos jälle meelest, et tal on juba lapsi.

Lahendasin ristsõnalehe viimasel leheküljel olevat ristsõna. Mul võis olla mõni asi valesti kirjutatud. Need asjad, mida ma kõige paremini teadsin, olid juba kirjas. Edasi kirjutamiseks tuli otsida ja mõelda. Ema sai ristsõnu lahendades alati kõik ruudud täis, siis oleksin arvatavasti mina ka saanud, kui ma oleks piisavalt mõelnud. Vaatasin eestpoolt teist ristsõna. Sinna ma oleks kohe kirjutada osanud. Aga mõtlesin, et enne pean poolelioleva ikka lõpuni lahendama. Lauri K. tahtis ka lahendama hakata. Andsin talle need leheküljed, millega ma ise ei tegelenud. Seal oli kultuuriteemaline ristsõna. Ütlesin, et kultuurist ei tea ma midagi. Lisasin, et aga mul on vähemalt 1000 luuletust peas. Enamus neist on enda omad. Kui ma kirjutan uue luuletuse, siis jääb see kohe pähe. Sealhulgas jäävad pähe ebameeldivad luuletused. Lauri ütles, et siis ei tohi kirjutada. Vastasin, et ei tohi kirjutada halbu luuletusi, tuleb kirjutada selliseid, mis endale meeldivad. Mõtlesin, et võiks lisada, et teistele meeldivad just need, mis endale ei meeldi.

Esmaspäev, juuni 14, 2010

Patsist tõmbamine

Ühes teaduslikus raamatus peeti patsist tõmbamist kiusamiseks. Ma ükskord tõmbasin õde patsist ja mina seda kiusamisena ei mõelnud. Õde käis koolis, mina veel mitte. Kui ta õhtul koju tuli, peitsin ennast nurga taha, et teda üllatada. Kui ta mööda läks, tahtsin oma asukohast märku anda ja selleks tõmbasin teda patsist. Aga siis üllatusin ise, et ta sai hoopis vihaseks. Mina polnud üldse mõelnud, et tõmbamine võib valus olla. Ja patsist tõmbamine oli minu jaoks teisejärguline detail, põhiline oli nurga taha peitmine.

Karikatuuride seeria

Mängisin Tulvaga malet. Mina olin ühel saali rõdul ja tema teisel. Tulva ütles, et me teeme mõlemad peaaegu ideaalseid käike, nii ei saa kumbki võita. Aga siis lõi üks mees sulgpallireketiga minu valduste pihta ja mina lõin vastu. Nii läks seis teravaks ja võitmisvõimalus taastus.

"Sirbis" ilmus juba kolmandat päeva järjest minu kohta karikatuur. Kahel esimesel päeval võis karikatuuri minu kohta käimine olla ka ainult minu haige ettekujutus, aga täna olid näod äratuntavad. Joonistatud oli kaks autoga sõitjat, kellel mõlemal oli isa nägu. Üks oli suur ja teine väike. Ja suurema süles istus veel nukk, kes oli samuti selle näoga. Suur isa pidi ilmselt olema isa ise ja väike mina ning nukk raamat. Joonistaja arvas, et ma olen isast lühem, aga tegelikult oli vastupidi. Karikatuur käis selle vastu, et isa oli andnud mulle raamatu koostamise ülesande. Neile oleks võinud öelda, et vaadake, kellel on tahtmist tööd teha. Karikatuuri juures oli ühe naise artikkel. Ta kirjutas, et mina olin neljandal päeval pärast trükkimist saatnud kirja, et raamat on ilmunud, aga tema külapoes seda sel päeval veel küll ei olnud.

Pühapäev, juuni 13, 2010

Kaks Euroopat

Täna tahtsin lugeda midagi tšehhi-eesti sõnaraamatu abil, aga enne jäi ette saksakeelne leht "Prager Zeitung". Seal on intervjueeritud saksa kirjanikku Enzensbergerit, kes viibis Prahas seoses kirjandusfestivaliga.

Kirjanikult küsiti muuhulgas, kui euroopalik on Tšehhi Vabariik praegu.

Ta vastas, et absoluutselt euroopalik. Kui ta pandaks seotud silmadega helikoptrisse ja visataks alla Tšehhis, teaks ta oma sõnul kohe, et viibib keset Euroopat.

Intervjueerija meenutas Tšehhi presidendi Vaclav Klausi hiljuti Berliinis peetud kõnet, kus ta ütles, et Euroopa ühendamine nurjub Euroopa-identiteedi puudumise tõttu. Enzensberger oli saanud veebruaris Taani Sonningi preemia kultuurialase tegevuse eest Euroopas, aga tänukõnes kritiseeris ta samuti Euroopa integratsiooniprojekti. Talt küsiti, kas ta on V. Klausi mõttekaaslane.

Kirjanik vastas, et Brüsseli Euroopa kujutab endast midagi täiesti erinevat tegelikust Euroopast. Seda ei loodud 1958, vaid on olemas juba aastatuhandeid. Inimesed abielluvad, töötavad ja helistavad üksteisele. Euroopa aluspõhi on ühiskondlik kontakt. EL diktaat kurkide üle on selle kõrval naeruväärne. Lõhe tegeliku ja institutsionaalse Euroopa vahel süveneb üha, mida on majanduslik areng näidanud. Intervjueeritav ei ole Klausi vaadete toetaja, aga kui keegi midagi õiget ütleb, olevat ükskõik, kes ta on. Isegi poliitiline vastane võivat veidi tõtt rääkida.

Opereeritud nina

Tegin autoga suure tiiru linna ääre kaudu. Volpert püüdis oma autoga mind üle kavaldada. Olime seda seisu mänginud juba palju kordi. Tee keeramise kohal panin auto enne edasi liikumist õigesse asendisse. Olin selles seisus saanud hulga võite järjest, aga seekord tundus, et võit läheb Volpertile. Teda õnnitleti järjekordse doktorikraadi kaitsmise puhul. Küsisin talt, mitmes kraad see tal juba on. Püüdsin küsimuse esitada vene keeles. Üks sõna ei tulnud meelde ja selle asemel kaalusin ingliskeelse kasutamist. Volpert vastas, et ei mäleta.

Vennad olid väikses köögis arvuti taga ja mängisid sellega. Ütlesin, et ma pean seal tööd ka tegema. Vennad muutusid kurvaks. Ütlesin, et ma ei pea kohe tööd alustama, aga põhimõtteliselt tuleb seda ruumi töö tegemiseks kasutada. Nad jätsid minu toas klotsid laiali ja mina pidin need kokku korjama. Mul oli kunagi nina opereeritud ja kahe ninaaugu vahesein oli välja lõigatud. Seni polnud ma arvanud, et see midagi erilist oleks, aga nüüd vaatasin peeglisse ja nägin, et asi on hullem kui ma olin arvanud. Nüüd meenutas mu nina veel rohkem kärssa. Hakkasin nahka pähe tõmbama. Enne seda oli paljas luu väljas. Pähe tõmbamisel nahk rebenes. Medijainen oli andnud välja värske luulekogu, mis võttis eeskuju isa luulekogust. Isa ei olnud sellega rahul ja ütles, et Medijainen võimendab tema luuletuste halvemaid külgi. See, mille Medijainen meie kirjastuse abiga välja oli andnud, oli kommikarp. Isa ei olnud rahul, et see nii kallis on. Karp maksis 1600 krooni. Isa arvates ei olnud kommid nii head, et nende eest sellist raha küsida. Mina proovisin neid ja kuna kommid olid puuviljatükkidega, siis leidsin, et puuvili on siiski alati väga hea. Ema võttis telefoni vastu. Helistas üks turvatöötaja. Ta rääkis, et Medijaineni kodus on uue kommikarbi puhul pidu, aga meie ärgu sinna mingu, sest see on meile väga ohtlik. Turvatöötaja pidi elukutse pärast sellist juttu rääkima. Kommikarbi suure maksumuse tõttu võisid tõesti röövlid meid varitseda. Medijainen muutis kõik asjad, mis ta ette võttis, äriks. Lugesin ühte ajaloo ajakirja. Seal oli juttu ühest 20. sajandi Euroopa diktaatorist. Toodud oli tema tsitaat, et neli Euroopa riiki, sealhulgas tema riik, ei ole kunagi olnud muud, kui nad olid 18. sajandil. Neile riikidele kuulus selle diktaatori ajal üle poole Euroopast. Kirjutasin selle tsitaadi välja.

Laupäev, juuni 12, 2010

Silma kannatused

Vahepeal on nina nuusates tunne, et silm hakkab lõhkema. Mulle öeldi, et seda teeb pisaranääre. Aga pisaraid mul seejuures silma ei tule.

Maasikad malenupus

Venemaa juhtkond astus tagasi. Sellele leiti seletus, et Moskvale lähenes osooniauk ja juhid tahtsid selleks ajaks sealt põgeneda. See osooniauk võis jõuda ka Eesti kohale. Klaus ja Tõnu ütlesid, et teevad maja ümber tiiru ja räägivad olukorrast, et jutt liikvele lasta. Aga kui nad seda tiiru tegid, siis meie korterisse nende jutt eriti ei kostnud, järelikult ei kostnud ka mujale. Osooniaugu all oli arvatavasti võimalik ellu jääda, sest poolustel oli ka käidud. Aga taimedele võis see väga halvasti mõjuda. Osooniaugu tõttu puhus tugev kosmiline tuul.

Jõudsime bussiga tuttavana tunduvasse kohta. Ütlesin, et see on meie laager. Ainult et puid on siin nii palju nagu kirjanike suvilas. Oli kaks omavahel suguluses olevat perekonda, millest ühe lapsed rääkisid oma vanematega sosinal ja teise omad karjudes. Koos mängides pidid need lapsed leidma kesktee. Võtsin ühel malenupul põhja alt. Nupu seest tuli välja suur hunnik kahte liiki teri ja metsmaasikaid. Maasikaid hakkasin sööma. Ütlesin emale, et need söön ära. Ema keelas, et need on mürgiga koos. Ma ei tahtnud söömisest loobuda. Kuna Helina oli putukas, siis ta oli ilmselt selle nupu sees käinud. Maasikad olid nuppude sisse pandud ilmselt selleks, et oleks parem lõhn, mis kutsuks mängima. Pärast tühjendamist muutus nupp mängimise jaoks liiga kergeks.

Reede, juuni 11, 2010

Reitingu iseloomustus

Huvitav, et Kasparov peab tugevateks neid mängijaid, keda igaüks ei pea: "Tugev asjaarmastaja mängib maletaja tasemel, kelle reiting on 1800. /.../ Enam-vähem ühte klassi kuuluvad maletajad mahuvad 200 reitingupunkti diapasooni."

Kohtade joonistamine

Istusin joonistamisklassis tunnis. Puis saabus sinna hilinemisega. Ta küsis mult, mida praegu õpetatakse. Vastasin, et Puisi. Parandasin, et ma tahtsin öelda, et Leisi mõisa. Klass hakkas naerma. Õpetaja joonistas tahvlile kohti, mille me pidime pärast tundide lõppu üles otsima. Joonistasin need vihikulehele ümber, aga pärast otsima minna ei kavatsenud, sest ma ei teadnud nende asukohti ja ma polnud kohtade vaatamises andekas. Keerasin ennast näoga klassi teise otsa suunas. Kõik teised õpilased istusid ka seda pidi, sest klassi tagumises otsas stendil rippusid õpilaste pildid. Õpetaja oli ka oma lauaga sinna otsa kolinud. Pärast tundide lõppu läksin otse koju. Läksin Vanemuise tänava kaudu.

Neljapäev, juuni 10, 2010

Loomauudiseid

Ühele paberile on kirjutatud, et vastavalt ühistranspordiseadusele on raudtee-, maantee- ja veliikluse riigisisesel liinil õigus tasuta sõita teiste hulgas nägemispuudega isikut saatval juhtkoeral. Õigus on just koeral, mitte koera omanikul. Kui hulkuv koer üksi bussi peale läheb, siis ta saab vist trahvi või peab piletit hambus hoidma.

*
Teisipäevases "Tartu Postimehes" kirjutatakse, et lisaks sääsenuhtlusele on praegu aktiivsed sipelgad ja hea aasta tõotab tulla puukidel ja parmudel. Tagapool öeldakse aga, et kuklased on inimestele väga kasulikud, nende radade läheduses tavaliselt puuke ei ole, sest nad süiakse ära. Kummal siis parem aasta tuleb, sipelgatel või puukidel?

Sipelgakolonn

Lugesin ühte vana jutuajamise protokolli. Lenin esitas seal sellise küsimuse, mille peale tema vestluskaaslane hakkas kartma. Sulgudesse oli lisatud märkus, et tegelikult ei küsinud seda Lenin. See märkus oli lisatud Stalini ajal. Purgis oli suhkrusiirup. Lasime sipelgakolonnil sinna sisse marssida. Nad võisid purki elama jääda, aga nad ei saanud paljuneda, sest kuigi üks neist oli emasipelgas, ei olnud ühtegi isasipelgat. Purgis elades hakkasid need sipelgad siirupitoidu peal olles munema siirupi sisse senisest kollasemaid mune. Küsisin, kas nad purgist väljas ka käivad. Vastati, et ei käi. Neil oli purgiski küllalt toitu. Jälgisime rakette. Üks mõtles raketi all kosmoseraketti ja teine ilutulestikurakette.

Üks mees rääkis valimiste eel sellist juttu, et ütlesin, et kohe on aru saada, millises nimekirjas ta kandideerib. Raadiosaates olid kõigi parteide esindajad. Vaadati, millise partei esindaja rääkimise ajal on saatesse helistamistest Eesti Euroopa Liitu astumise pooldajate protsent kõige suurem. Kõige suurem oli see Keskerakonna liikme jutu ajal, kui vastuhäälte arv ületas poolthäälte oma ainult ühe võrra. Selle mehe kohta, kelle nimekirjast ma olin aru saanud, ütles isa, et see on KGB agent. Nüüd sain aru, et kõik, kellel on palju informatsiooni, on KGB-lased.

Keegi oli teinud ühel võrgulehel muudatuse ja ühe asja teise kohta tõstnud. Sain jälile, et seda oli teinud Oudekki ema. Ta oli ise hakanud minu kaastööliseks ja sellepärast nägin ka mina kõiki tema sellel leheküljel tehtavaid muudatusi, mitte ainult unenäod ei olnud üksteisele teada. Muudatuse nimeks oli ta pannud "Aus nimi puhtaks!" ja selle lause kõrval oli Castro pilt.

Ühe plangu peal oli minu väikse lapsena kirjutatud jutt. See oli kohutavate kirjavigadega, aga jutu sisu oli juba tol ajal andekas. Osa sõnu oli kirjutatud sirgema käekirjaga, sest need oli minu eest kirja pannud Pille.

Kolmapäev, juuni 09, 2010

Tõnissoni raamat

Viimaste aastate tööna valminud Jaan Tõnissoni raamat on nüüd müügil. Tutvustust saab lugeda kirjastuse koduleheküljelt.

Konksud puudu

Kirjutasin Helinale kirja. Panin sisse ingliskeelseid sõnu. Kontrollisin sõnaraamatust, kas olin kirjutanud need õigesti. Selgus, et ei olnud. Olin jätnud igrekitele konksud külge joonistamata. Tegin seda tagantjärele. Helina parandas ise ka minu vigu. Ütlesin talle, et ma ei vaja ta parandusi. Laua peal läks värvilise vee purk ümber. Tegin ühe raamatu kaaned nende värvidega kokku. Kahtlesin, kas see oli õige tegu.

Mõtlesin, et ma ei jäta minemata mitte ainult inglise keele lõpueksamile, vaid kõigile lõpueksamitele. Ma nägin sageli unes, et käin teist korda keskkoolis, aga see tuli sellest, et käisin ka päriselt. Kui ma lõpueksamitele poleks läinud, oleks mulle tunnistusele arvatavasti kirjutatud, et ei lõpetanud 12. klassi. Selle peale oleksin öelnud, et ükskord ma siiski lõpetasin. Veerandi- ja aastahinded oleks siiski tunnistusele kirjutatud, kuigi poleks saanud kirjutada eksamihindeid. Ka kirjutatavad hinded oleksid tulnud varasematest madalamad. Ma ei kavatsenud tunnistust üldse kodus näidata. Ma ei saanud aru, kust tuleb mõte, et keskkoolis peab käima kaks korda. Oleks võinud öelda, et kehtib 12-aastane koolikohustus, mitte 15. Ma ei tahtnud lõpueksameid teist korda teha sellepärast, et eelmine kord olin nende eest head hinded saanud ja nüüd võisid tulla halvemad. Kui eelmine kord oleks saanud halvad hinded, oleksin olnud nõus tulemuste parandamiseks eksameid kordama. Mul ei olnud enam eksamiteks õppimiseks süsteemi. Minu klassikaaslastel oli see vist olemas. Inglise keele eksamit ei olnud ma eelmine kord ka sooritanud, vaid olin lasknud niisama nelja välja kirjutada, nii et kõik hinded mul siiski maksimaalsed ei olnud. Ma oleks võinud koolis käimisest loobuda juba enne eksameid. Nende õpetajate tundidest, kes minu peale karjuma hakkasid, oleks võinud lahkuda kohe karjuma hakkamise peale. Vene keele õpetajale oleks võinud öelda, et tema jutt on tüüpiline venelase jutt.

Teisipäev, juuni 08, 2010

Tartu male aastal 1921

27. novembri 1921 "Postimehes" ilmus kuuendal leheküljel järgmine artikkel:

Tartu maleturniir,


mis üleüldist huvitust äratas, algas teatavasti 30. sept. ja lõppes 11. nov. Esimesele kohale said hrad J. Kodres ja stud. J. Wittlich, kes 12 partiist 9 punkti võitsid. Hra J. Kodres, kes turniiri algul 2 partiid juhuslikult kaotas, on pidanud suure jõupingutusega mängima, et esimesele kohale saada. Peale jõupingutuse on veel muud tarvis ja see on ta juures positsioonitundmine, milles teised turniirist osavõtjad temaga võistelda ei suuda. Iseäranis paistab positsiooni õige hindamine silma tema partiides hrade dr. J. Vehiku ja G. Nedsvezky vastu.

Stud. J. Wittlich on maleseltsis tuntud, kui hea teoreetik ja teravate kombinatsioonidega kiirmängija. Ei ole liialdus, kui tähendame, et temal kõigeparemad eeldused malemeistriks saamiseks on.

Ootamata häid tagajärgi saavutas hra V. Baumann, kes 7,5 punkti välja lüües teisele kohale jõudis. Oma soliid ja tugeva mänguga võib temast tulevikus palju loota.

Kolmandal kohal 7 punktiga on hrad G. Nedsvezky, A. Tiit, dr. L. Vehik ja A. Vilpert.

Hra G. Nedsvezky, kes Peterburis esimese kategooria maletajate hulka kuulus, on ka siin oma osavust näidanud.

Hra A. Tiit on maleseltsis tuntud kui esimese kategooria mängija, kes veel kaugeltki oma täiuse tipule ei ole jõudnud ja tulevikus kahtlemata suuri edusamme teeb.

Hra dr. L. Vehik on üks tugevamaist maletajaist Tartus ja teda peeti esimese koha kandidaadiks.

Hra A. Vilpert on vana turniirimängija, kes kõikidele kardetav vastane on.

Neljandal kohal 6 punktiga on hrad F. Kibberman ja L. Luck. Esimene võitis möödaläinud suvel üleriiklises õpilaste turniiris teise koha, ainult poole punkti võrra esimesest maha jäädes. Ta oli praeguse turniiri osavõtjaist kõige noorem ja saavutas tähelepanemisväärilisi tagajärgi.

Herra L. Luck on anderikas maletaja, kiirmängus on ta üks esimestest Tartus. Lauale vaatamata (à l'aveugle) võib ta korraga mitu partiid mängida. Temaga tuleb vastastel tulevikus kahtlemata rehkendada.

Järgmised hrad A. Mickwitz - 4,5 p., S. Sievers - 3,5 p., H. Kristian 3 p. ja H. Norden - 1,5 p.

Hra A. Mickwitz on avantürist malelaual. Ilusad ja keerulised kombinatsioonid annavad ta mängule iseäralise hiilge, kahju ainult, et need kombinatsioonid suuremalt osalt ebakorrektsed on.

Hra. S. Sivers on veel noor mängija, kes enamasti partii hästi avab, kellel pärastpoole aga mõned nõrgad punktid sisse tekivad, mida vastane ära kasutades enesele võiduseisukorra loob.

Hra H. Kristian mängib alguses võrdlemisi tugevasti, kuid väsib ruttu, mille tõttu partiile saatuslikka eksisamme teeb.

Hra H. Nordenil puudub turniiril tarvilik kontsentratsiooni võime. Vabas partiis on ta mäng elav ja kombinatsioonirikas.

Auhinde oli määratud viis: 1. ja 2. jaotati herrade J. Kodrese ja stud J. Wittlichi vahel, 3. auh. sai hr. V. Baumannile, 4. ja 5. jaotati G. Nedsvezky, A. Tiitu, dr. L. Vehiku ja A. Vilperti vahel.

Esimese koha pärast, millega Tartu esimaletaja nimi seotud, tuleb hrade J. Kodrese ja stud. J. Wittlichi vahel 4-parrtiiline kaksikvõistlus, mille lõpul võitja mainitud nime omandab.

Peab veel nimetama, et Vilpert-Nedsvezky partii esimesele kaotatuks loeti, sest et ta mõtlemiseks rohkem aega tarvitas kui turniiri määrustes lubatud (keskmiselt 4 min. käigu peale), ehk küll hra Vilpert peale partii katkestamist enda kindlat võitmisvõimalust demonstreeris.

Turniiri üksikasjalikum käik on kolmap. lehes toodud tabelist näha.

Üldiselt kokkuvõttes peab ütlema, et sarnane maleturniir Tartus esimene oli. Rääkimata sellest, missugust kasu tõi turniir osavõtjaile mängu arenemise ja turniiri praktika suhtes, võib kindlasti öelda, et ta mõju ka suur on laialiste ringkondade peale, kelle huvitus kuningliku mängu vastu turniiri läbi märksa elustatud sai. Tahaks loota, et ka meil male üldiseks omanduseks seltskonnas saaks, kes ka tarvilikul korral abiandmisest tagasi ei kohku, et aidata laiema ulatusega turniire korraldada, nagu seda mujal kultuurmaades tähele võib panna.

Praegu ei ole üleriiklise turniiri toimepanemiseks tarvilikku ainelist jõudu, kuid see takistus kaoks, kui malest huvitatute hulk suurem oleks, kes sellest üle aitaksid saada.

K. T. V.

Hääled läbi une

Mõtlesin välja järgmise teksti:
Asi ei ole täiuslik, pea on täisid täis.
Pead tuleb puhastada, siis on ta täita.
See ülesanne tuleb täita.

Lauk kirjutas oma blogis, et tuleks teha fotosid. Panin sinna alla kommentaari, et Oudekkile võib fotosid ümbrikus ka saata. Lauk vastas, et ehhee, seda ongi tehtud. Mõtlesin, et nüüd võidakse arvata, et ma saadan Oudekkile rohkem kirju kui Helinale. Ümbrikus kirjutasin Helinale, ja Oudekkile ainult elektrooniliselt. Või olin siiski Oudekkile ümbrikus raamatuid saatnud. Aga rohkem ei saanud saata, sest ta võis olla Helinast kergemini ära kolinud ja ma ei teadnud tema uut aadressi. Või minu kommentaari põhjal võidi arvata, et mina arvan, et Lauk saadab Oudekkile kirju, või et ma soovitan, et ta hakkaks saatma. Mõtlesin kirjutada teise kommentaari, et ma vabandan, ma ei saa ise ka aru, miks ma nii teemast mööda kommentaari panin. Aga ma ei tahtnud ühele sissekandele kahte kommentaari lisada.

Magasin oma voodis, teades, et see on unenägu ja tajudes oma asendit väljaspool unenägu. Hüüti mitu korda minu nime, aga ma ei hakanud selle peale silmi lahti tegema, sest ei saanud kindel olla, et need hääled ei ole minu enda ettekujutus. Selleks, et mind äratada, oleks vist tulnud mind puudutada. Siis kuulsin esikus ukse avamise häält, mis oli kindlasti päriselt. Selle peale ma ärkasin, aga jäin kohe uuesti magama, ilma et oleksin jõudnud ennast liigutada. Raadiost hakkas kostma juttu, mis võis olla samuti minu ettekujutus, aga kuulasin tähelepanelikult, sest jutu sisu võis õige olla isegi juhul, kui päriselt sellist juttu ei räägitud. Raadios räägiti, et juba algab uus majanduskriis. Eelmine polnud veel lõppedagi jõudnud. Rääkija ütles, et asi sai alguse sellest, et ühes listis pakuti suuri laene. See oli tema idee, aga üks listi liige rakendas seda edukalt mujal, asutades Taanis laene pakkuva digitelevisiooni.

Esmaspäev, juuni 07, 2010

Meenub mõtteid

Kui ma laupäeval turniiri toimumise koha suunas kõndisin, kohtasin kaarsilla lähedal järjest nelja erinevates suundades liikuvat jooksjat, aga mitte ühtegi kõndijat. Ühes sissekandes kirjutasin, et kaarsilla ja Raekoja platsi vahel olev foor näitab jalakäijatele rohelist tuld liiga vähe sekundeid. Hiljem olen kontrollinud, kas kirjutasin ka õigesti, ja on selgunud, et kui need sekundid läbi saavad, siis roheline tuli veel natuke vilgub, mis pikendab teel olemiseks lubatud aega. Selle sissekande saatsin edasi ka "Tartu Postimehele", aga minu teada seda ei avaldatud. Põhiline polnud minu jutus küll see foor, vaid teises kohas olev autofoor, mis põhjustas liiklusummiku. Selle autofoori juurde ma pole enam hiljem sattunud. Otsisin otsingumootoriga välja, et mõne aasta eest seal veel foori ei olnudki, see pandi alles silla ehitamise järel. Seda kirjutati samuti "Tartu Postimehes". Minu kirja eesmärk ei olnud, et avaldataks kindlasti just minu tekst, vaid et probleem lahendataks. Oleks võinud kirjutada ka kuskile mujale kui blogile või ajalehele. Aga vahel reageeritakse kaebustele alles selle peale, kui neile saab osaks ajakirjanduse tähelepanu. Kui ma aastal 1995 tulin Tartu pika male meistrivõistlustel kümnendaks, pandi isegi see koht veel üle-eestilisse ajalehte, aga nüüd ei pandud minu teada isegi esikohta. Mina oma blogisse panin, aga sellel on suhteliselt vähe lugejaid. Mul on õnnestunud ka suure lugejaskonnaga ajalehes avaldada artikkel, millele ei tulnud ühtegi võrgukommentaari. Kultuuri teemal on üldse vähem kommentaare. Vist sellepärast, et see ei aja kedagi vihale. Ükskord kui minu luulekogu kohta karme sõnu tarvitati, oli mitu kommentaari, millest osad olid arvustaja vastu ja osad minu vastu. On öeldud, et võidelda tuleb millegi eest, mitte millegi vastu. Aga minu meelest ühe asja eest võitlemine on ühtlasi teise asja vastu võitlemine. Oleneb küll ka, millele rõhk panna. Terrorist, kes ennast rahva keskel pommiga õhku laseb, ei tee pärast seda enam midagi ülesehitavat. Aga ta ise võib arvata teisiti, et sellega ta ehitabki üles oma elu paradiisis. Piiblis on palju inimeste patte selles maailmas kirjeldatud, aga kuigi tähtsamaks on kuulutatud hauatagune elu, ei saa hauataguse elu kohta suurt midagi teada. Ma pole küll Piiblit kaanest kaaneni läbi lugenud, aga siit-sealt siiski ja piiblilugude raamatu tervikuna. Kodus on olemas ka ingliskeelne Koraan, aga seda olen lugenud veelgi vähem. On ka mingeid idapoolsemate maade pühasid raamatuid. Vaatasin ühel päeval järgi, et jaapanlastel ei ole oma pühakirja. Aga võibolla nad veel kirjutavad selle? Raamatust Jaapani kohta paistab, et seal on suur tähtsus igasugustel koolkondadel. Ühel päeval mõtlesin, et koolkonna esimene liige on vist alati loomingulisem kui viimane.

Luukere koputus

Ujusin ümber kanali ringe. Mind oli kiidetud minu hea ujumisoskuse pärast. Aga kanali otsas tundus, et mul võib iga hetk ujumisoskus ära kaduda. Kuna seal oli vesi üle pea, oleks sellest uppumiseks piisanud.

Vennad näitasid mulle ühte mängu ja küsisid, kas ma ei taha seda koos nendega mängida. Mäng oli mulle tuttav, aga see versioon mitte. Tegemist oli imeliku versiooniga, kus oli liiga palju värve. Mõtlesin natuke ja siis ütlesin, et ma tean, selles variandis kasutatakse nuppude asemel vildikatega joonistatud täppe, millest värvimuutva vildikaga üle tõmmatakse. Vennad kinnitasid, et mul on õigus. Isa rääkis, et ühel ööl oli Tõnu tulnud meie poole, oli korraks läinud isa tuppa, aga siis jälle trepikotta tagasi. Tõnu oli tulnud enda seest ühtesid pikkasid usse välja tõmbama. Minul polnud selliseid usse olnud. Aga võibolla mul olid need, aga ma lihtsalt ei osanud neid avastada. Isa rääkis Taimole uuesti loo, mida ta oli juba ükskord varem rääkinud. Aga rääkimisest oli siiski kasu, sest lõpuks jõudis ta välja selleni, mida ma ei mäletanud. Televiisoris näidati õudusfilmi. Näidati läbi suletud akna, kuidas keegi telefoniga rääkis. Akna peal oli peegeldus, et rääkija halvemini paistaks ja oleks kergem vaatajat ehmatada. Rääkijale öeldi, et Maarahva Erakonna luukere koputab tema uksele. Maarahva Erakond tegutses nüüd Rahvaliidu asemel. Üks, kes seda juttu kuulis, ütles, et kuigi räägitakse luukeredest, laste kuuldes ta seksist ei räägi. Seda ütles ta sellepärast, et luukeredel ei ole ei riideid ega liha. Üks kirjanik pidas kõne ja teatas, et hüppab ühe asja puhul aknast alla. Talle öeldi, et tal ei saa hüppamist takistada, aga saab takistada tal seda teiste nähes tegemast. Naine hakkas oma aknast välja rippuvat meest kinni hoidma. Oleks võinud juhtuda, et nüüd nad kukuvad mõlemad, aga naine hoidis aknaservast ka kinni. Ükskord olin käinud koos ühe noorema klassiga ekskursioonil. Selle klassi poisid olid tahtnud koolimaja esimese korruse aknast või karniisilt alla hüpata. Sellise hüppe puhul võis terveks jääda, aga võis ka viga saada.

Pühapäev, juuni 06, 2010

Võistluseta võistlus

Isa vajus üle pea vett täis kraavi. Ta tuli päästa. Lisaks tõmbasime kraavist välja ühe poisi, kes oli vee all olnud juba eelmisest päevast saadik. Valasime tal vee kopsust välja ja viisime ta lasteaeda tagasi. Nüüd ta pidi edasi elama, aga kraavis oldud ajal oli ta saanud ajukahjustuse. Ütlesin, et lasteaia kõrval ei tohi üldse sellist kraavi olla.

Iga nädal võis pidada erineva maleturniiri. Täna korraldas Peebo sellise, et me omavahel ei võistelnudki, vaid sõime võileibu.

Mulle jõudis kohale, mis on lahtiste ja kinniste seisude vaheline erinevus. Lahtistes seisudes ei olnud materjalil tähtsust, vaid oluline oli tempo, mistõttu seal tehti palju kahinguid. Seevastu kinnistes seisudes ei olnud tempol sellist tähtsust ja materjal oli tähtsam. Kinniseid seise mängisid sellised maletajad nagu Karpov, kes mustadega mängis Caro-Kanni ja valgetega käis lipu kaitse all d4.

Soome vastased

Tartu Suve kiirturniiril oli 64 osavõtjat. Esimeseks tuli Seeman 7,5 punktiga, 7 punkti kogusid Volodin, Olde ja Päären. Täpsemalt saab lugeda tabelist. Mina sain punkte 4,5 ja olen lõpptabelis 35. kohal, mis on kaks kohta madalam minu turniirieelsest paigutusest. Varem ei ole mul Tartu Suvel nii kõrget paigutust olnud, kuigi sügisel AVRO-l oli keskkohast kõrgem. Sellise võiduprotsendini olen mõlematel võistlustel oma mälu järgi varem jõudnud üks kord, neist ühel korral tänu viimase vooru loobumisvõidule. Ma ei tea, kas mulle täna muidu auhinda oleks jätkunud, aga kui küsisin enne autasustamist Oldelt, kas raamatut Olli kohta poes ka on, ütles ta, et ei ole, ja palus Reil selle mulle anda.

7. voor
Jakobi-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Od3 Od3 5. Ld3 e6 6. Rf3 La5+ 7. c3 La6 8. La6 Ra6 9. 0-0 Re7 10. Oe3 h5 11. Rbd2 Rf5 12. Of4 c5 13. Rb3 Oe7 14. Og5 Og5 15. Rg5 cd 16. Rd4 Rd4 17. cd Vc8 18. Vac1 Ke7 19. f4 g6 20. Rf3 Rb8 21. Kf2 Rd7 22. Ke3 Rb6 23. b3 Rd7 24. Kd3 Rb8 25. h4 (või midagi taolist) Ra6 26. a3 Rb8 27. Vc2 Vc2 28. Kc2 Vc8+ 29. Kb2 ja vahetasime välja ka teise paari vankreid ning leppisime valge ettepanekul viiki.

8. voor
Runnel - soomlane Kvist
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Oc5 4. 0-0 a6 5. Oc6 dc 6. Re5 Lf6 7. d4 Ob6 8. Oe3 Oe6 9. Rc3 0-0-0 10. Rf3 Re7 11. e5 Lg6 12. Le2 Og4 13. Vfd1 h6 14. Ld3 Lh5 15. Le4 Of5 16. Lf4 Oc2 17. Vd2 g5 18. Lf6 Rg8 19. Lh8 Og6 20. h3 g4 21. hg Lg4 22. Oh6 Lh5 23. Og7 Lf5 24. Lh3 Lh3 25. gh Oh5 26. Kg2 Re7 27. Of6 Vg8+ 28. Rg5 ja lõpuks võitsin ajaga.

9. voor
soomlane Mether - Runnel
1. e4 c6 2. Rf3 d5 3. ed cd 4. d4 Rf6 5. Rc3 Og4 6. Oe2 e6 7. h3 Oh5 8. 0-0 Oe7 9. Re5 Oe2 10. Le2 0-0 11. Og5 h6 12. Oh4 Rbd7 13. Vfe1 Ve8 14. a3 Vc8 15. Rd7 Ld7 16. Og3 Vc4 17. Oe5 a6 18. Ld3 Vfc8 19. Ve3 Re4 20. Re4 de 21. Le4 Vc2 22. Vb1 b5 23. Vd3 Od6 24. g4 Oe5 25. de Vc1+ 26. Vc1 Vc1+ 27. Kg2 Lc8 28. Ld4 Lc6+ 29. Vf3 Vg1+ 30. Kg1 Lf3 31. Kh2 Kh7 32. Le3 Le3 33. fe Kg6 34. Kg3 h5 35. gh Kh5 36. h4 g6 37. b4 g5 38. hg Kg5 39. e4 f6 40. ef Kf6 41. Kf4 e5+ viik, mida vastane oli pakkunud juba mõni käik varem.

Laupäev, juuni 05, 2010

Luudadel lendamine

Olime Peedul. Püüdsin ühest suurest koerast eemale hoida, aga tema tuli muudkui minu juurde. Kõlas muusika. Koer hakkas selle muusika pärast nutma ja kordas ühte laulurida peaaegu nagu inimene. Filmis lendas taevas nõid. Kaks kosilast tahtsid tema varandust kätte saada ja lendasid luudadega tema suunas, et nõia õhupall luuavartega katki torgata. Aga kosilaste trajektoorid ristusid ja juba nad langesid maha tagasi, ilma et oleks õhupallini ulatunud. Mul tekkis kahtlus, et koera öelduks peetud laulurida oli tegelikult nõia hääl, mida ta tegi, kui ta märkas, et tal on võimalus omandada varandus.

Kuulasin kontserti teatrisaalis voodis lamades. Laval oli noor dirigent. Liiga palju noori oli dirigentideks hakanud, ilma et nad oleks selles ametis silma paistnud. Märkasin, et dirigent vaatas korraks minu poole. Üks teine dirigent hakkas ringi käima ja kutsus ühte kuulajat korrale. Siis tuli ta minu juurde ja hakkas mind ka sõimama, et teatrisaalis ei lamata. Mõtlesin, et ma võiks talle öelda, et tegelikult magan kodus oma voodis ja ainult kujutlen ennast teatrisse. Aga ta sai sellest juba ise ka aru. Ta võttis padja alt minu kella ja läks sellega minema. Tahtsin talle järgneda ja kella tagasi nõuda, aga märkasin, et kell on endiselt padja all. Magasin kodus oma voodis. Vennad hakkasid rääkima, et minu pidžaama näeb väga halb välja. Nii ei tohtivat, sest maikuus tulevat meile külalisi. Ma ei uskunud, et pidžaama oleks selline, millisena nad seda kirjeldasid, aga igaks juhuks kohendasin tekki. Tundus, et neil oli siiski osaliselt õigus. Ma ei olnud märganud, et tekk oleks maha tulnud ja ka pidžaama oli tõesti katki. Ema kaitses mind natuke. Läksin suurde tuppa ja hakkasin lendama. Selle järgi pidi nüüd ka Tõnu aru saama, et see on unenägu, nii et tema jutul polnud mõtet. Tavaliselt unenägudes suutsin vaid lühikest aega õhus püsida, aga täna tegin muudkui toas ringe ja maha ei langenudki.

Kuus esimest vooru

Täna mängiti Tartu Suve kiirturniiri esimesed kuus vooru, homme on kavas veel kolm. Mõtlemisaeg on 20 minutit.

1. voor
Seeman-Runnel
Mäng toimus esimesel laual kõige kõrgema reitinguga osavõtjaga. Kõigepealt jäin ilma etturist ja seejärel tungis vastane lipuga h7 kaudu sisse ning võitis.

2. voor
Runnel-Hermanson
1. e4 d5 2. ed Rf6 3. Rc3 Rd5 4. Lf3 Rf6 5. Oc4 Rc6 6. Ob5 Od7 7. d3 g6 8. Og5 Rd4 9. Od7+ Ld7 10. Lb7 Vc8 11. Of6 Le6 12. Le4 Le4 13. Re4 Rc2+ 14. Kd2 Ra1 14. Oh8 f6 15. Rf3 Kf7 16. Va1 Kg8 17. Of6 ef 18. Rf6+ Kf7 19. Rh7 Og7 20. Rhg5+ Ke7 21. Ve1+ Kd7 22. Re5+ Kd6 23. Rc4+ Kd5 24. Re6 Oh6+ 25. Kc2 Vb8 26. Rc7+ Kd4 27. Ve5 Vd8 28. Re6++

3. voor
Kangro-Runnel
Vastane alustas nagu tavaliselt sellest, et lükkas ettureid kolmandale reale, kuni ta sai kahvli, mis tõi mulle võidu.

4. voor
Runnel-Fomina
1. d4 d5 2. Rf3 Rc6 3. Of4 Og4 4. e3 e6 5. h3 Oh5 6. Ob5 Od6 7. Od6 Ld6 8. Rbd2 Rge7 9. c3 0-0 10. Lc2 e5 11. Re5 Re5 12. de Le5 13. 0-0 d4 14. Od3 de 15. fe Le3+ 16. Kh1 Og6 17. Og6 Rg6 18. Vae1 Lc5 19. Rf3 b5 20. Ve4 Vad8 21. Vfe1 c6 22. Le2 a5 23. Re5 Re5 24. Ve5 Ld6 25. Ve7 Ld2 26. Vc7 Le2 27. Ve2 Vd6 28. Vee7 g6 29. b3 Vf6 30. Va7 Vd8 31. Va5 Vd1+ 32. Kh2 Vf2 33. Va8+ Kg7 34. a4 Vdd2 35. a5 Vg2+ 36. Kh1 Vh2+ 37. Kg1 Vdg2+ 38. Kf1 Va2 39. Kg1 Vb2 40. Ve1 Vb3 41. a6 Vba3 42. a7 Va7 jne. musta võiduga.

5. voor
Parts-Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. e3 b6 4. a3 Ob7 5. Rf3 Oe7 6. Oe2 d5 7. Rc3 dc 8. Oc4 0-0 9. 0-0 Rbd7 10. b4 a5 11. b5 Ve8 12. Ob2 Vc8 13. h3 Re4 14. Re4 Oe4 15. Rd2 Od5 16. Od3 Of8 17. e4 Ob7 18. f4 c6 19. a4 c5 20. Lg4 cd 21. Rf3 Rc5 22. Ob1 Re4 23. Re5 Rd2 24. Oh7+ Kh7 25. Lh5+ Kg8 26. Lf7+ Kh7 27. Lg6+ Kg8 ja viik valge ettepanekul.

6. voor
Runnel-A. Kuusk
1. d4 Rf6 2. Rf3 g6 3. Og5 Re4 4. Of4 Og7 5. Rbd2 d5 6. c4 c5 7. e3 0-0 8. cd Rd2 9. Ld2 cd 10. ed Ld5 11. Oe2 Rc6 12. Oe3 Vd8 13. 0-0 Of4 14. h3 Of5 15. Vfd1 Vac8 16. b3 a5 17. Oc4 Ld7 18. Rg5 Vf8 19. Vac1 h6 20. Rf3 g5 21. d5 Re5 22. Re5 Oe5 23. Od4 Od4 24. Ld4 Vfd8 25. h4 Ld6 26. hg hg 27. Vc3 f6 28. g4 Og6 29. Vh3 Kg7 30. Kg2 Vdh8 31. Vdh1 b6 32. Oe3 e5 33. Le3 Ld5+ 34. Lf3 e4 35. Ld1 ed+ ja ma jätkasin vastupanu seni, kuni oleks järgnenud päästmatu ühekäiguline matt. Vastasel jäi mõtlemisaega järele 11 sekundit ja minul 16.

Reede, juuni 04, 2010

Nuppude väärtused selguseta

Tänasel päevakeskuse turniiril oli 10 osavõtjat. Kui turniir läbi sai, ütles Peebo, et pealtvaatajaid oli viis ja et juba ühe pealtvaatajaga on teine tunne mängida. Esikolmik oli järgmine:

1. Harujõe 8 punkti,
2. Peebo 7,5,
3. Seljodkin 6,5.

Harujõe tegi kaks viiki ja Peebo sai Harujõelt kaotuse ühe viigi juures.

*
Hiljuti ilmus "Eesti Päevalehes" artikkel, et ühes koolis tegutseb väga populaarne malering. Artikli lõpul kiidetakse maleõpetajat, et ta annab oma tunde just vahetundides. Minu arvates oleks parem, kui eraldataks omaette koolitund. Vahetunnis jõuab mängida ainult välkpartii ja sellest palju ei õpi. Pealegi oleks vahetund õigem kulutada füüsilisele liikumisele. Kui õpilane istub tunnis vihiku taga ja vahetunnis malelaua taga, ei ole see puhkuse teooria seisukohalt õige, kuigi võib huvitav tunduda.

*
Eelmine nädal kirjutasin, et Kasparovi ja Kerese õpetus läheb lahku mänguplaani suhtumise osas. Vahepeal lugesin Kasparovi raamatut edasi ja leidsin järgmise erinevuse. Keres kirjutab "Malekoolis", et ratsu on väärt 3 etturit, oda 3,5, vanker 5 ja lipp 9,5. Kasparov seevastu ütleb, et ratsu ja oda on mõlemad 3. Ükskord avasin maleklassis mingi raamatu, kus oli suurelt välja toodud reegel, et lipp võrdub kahe vankriga. Capablanca raamatust olen lugenud, et lipp ja ratsu on tugevamad kui lipp ja oda.

Tuumakohvrite varastamine

Läksin kaubamajja. Seal toimusid järjest raamatuesitlused. Kes hakkas kuulutuse peale esitlusele minema, see võis arvata, et esitlus toimub suures saalis, aga tegelikult oli nende jaoks eraldatud vaid väike müügisaali nurk, sest teati, et kuulavad vaid üksikud inimesed. Parajasti pidi hakatama esitlema Turgenevi raamatut, aga kuulajaid ei olnud. Üks müüja ütles teisele, et jätame selle esitluse ära. Mind oleks see huvitanud, aga ma ei saanud kuulama jääda, sest pidin ühel teisel korrusel oma raamatut esitlema hakkama. Läksin sinna. Seal olid üks kuulaja ja üks töötaja. Töötaja ütles mulle, et mõne hetke eest oli kuulajaid rohkem. Ta loetles neid nimepidi. Ise ta neid inimesi ei tundnud, aga mina tundsin. Ütlesin, et ärme veel esitlusega pihta hakkame, ootame, võibolla nad tulevad tagasi. Läksin wc-sse. Leidsin meeste wc. Aga kui olin just ukse riivi pannud, tõmbasid kaks naist selle lahti. Meeste wc-st pääses edasi naiste omasse. Aga kui vaatasin uuesti uksel olevat silti, siis selgus, et olin ikkagi sisenenud naiste omasse. Sildil olid kahte pidi kolmnurgad, aga naisi tähistav oli tugevam. Vahel vaatasin vastupidi.

Klaus kasutas korduvalt väljendit "umbteega tänav". Ähvardasin, mida ma temaga teen, kui ta seda väljendit veelkord tarvitab. Minu arvates tuli selle asemel öelda "umbtänav". Rääkisin, et kui kellegi keel on üleni halb, siis see nii väga ei häiri, aga kui kellelgi on muidu korralik keel, aga selles on üks vigane väljend, siis see on eriti ebameeldiv. Klaus jäi kindlaks, et tulebki öelda "umbteega tänav". Roomasin mäkke. Mida kõrgemale ma jõudsin, seda raskemaks läks. Aga need, kes olid vallutanud maailma kõrgeimad mäed, ei olnud mitte lihtsalt kõrgele roninud, vaid lausa tippu välja. Maailma kõrgeima mäe vallutaja oli jõudnud peaaegu tipuni iseseisvalt, aga viimastel meetritel vajas abi, mida anti helikopterilt. Järgmine ronija kavatses ronida algusest peale tilgutiga.

Roheliste partei käis alla. Lähenesid kohalikud valimised ja rohelised oli seekord Tartus üles seadnud ainult ühe kandidaadi. Mõtlesin, et kõigest hoolimata valin ma ka sel korral rohelisi, et oma põhimõtetele kindlaks jääda. Ainult rohelisi valides saab kaasa aidata sellele, et partei hakkaks Riigikogu valimiste ajaks uuesti tugevnema. Aga niiviisi võib juhtuda, et igaüks valib maailma lõpuni oma parteid, ilma et need künnise ületaks. Oli valida, kas läheb nii või künnis tühistatakse.

Hiina tahtis endale tuumarelva saada. Lääneriigid olid vastu. Aga nad otsustasid, et ei alusta Hiina vastu sõda. Selle asemel sisenesid ühel päeval maa-aluse käigu kaudu Hiina valitseja tuppa kolme lääneriigi juhid. Nad võtsid talt valmistamisel olevad kolm tuumakohvrit ära ja lahkusid. Hiina võis sellest teha nüüd järelduse, et ei ole õige tuumakohvreid ühe isiku kätte koondada, vaid igal väeosal peab olema oma tuumarelv. Ja ta võis hakata korraldama teiste riikide juhtidele atentaate. Ma ei teadnud, kuidas lääneriikide juhid Hiina piiridest välja pääsevad. Hiina valitseja juurde tungimiseks salakäigu olid nad kaevanud võibolla ise, aga võibolla olid lihtsalt välja uurinud, et selline käik on olemas. Ameerika president oleks võinud veel ilma ihukaitsjata Jaapanisse reisida. Aga nüüd, kus ta oli Hiina vihale ajanud, oli see ohtlikum. Kihutasin põgenedes üksi väikse paadiga üle vee ja vaatasin päevitusriietes inimesi.

Neljapäev, juuni 03, 2010

Võitlus kõigi vastu

Mulle saadetakse endiselt Sõltumatu Infokeskuse teateid. Viimasel ajal on seal järjekindlalt nimetatud kõiki Riigikogus esindatud erakondi kartelliparteideks. Teadete autorid loodavad järgmistel valimistel ka ise valimiskünnise ületada ja taaskehtestada 1938. aasta põhiseaduse. Kas teiste sõnadega loodetakse, et nemad samuti kartelli liikmeteks saavad? Kellega kavatsetakse sõlmida valitsuskoalitsioon, kui enne on kõiki teisi nii kõvasti kritiseeritud? Muidugi praegu Riigikogus esindatud parteid kritiseerivad üksteist samuti vihaselt, mistõttu kartellist rääkimine on kahtlane.

Senine korter

Olin polikliinikus. Registratuuritöötaja kirjutas kahele paberitükile silmaarsti jaoks, et mul on halva nägemise tõttu uusi prille vaja. Siis vaatas ta, mis oli kirjutatud neile paberitele, mis mina talle andnud olin. Ta ütles, et ta neid ei vaadanudki, ainult kirjutas. Seda öeldes käkerdas ta enda paberid kokku. Nüüd oli asi jõudnud nii kaugele, et registratuuritöötajad tegid arstidele nende töö osas ettekirjutusi, nagu ajalehes oli kirjutatud, et ülikoolis teevad kantseleitöötajad õppejõududele ettekirjutusi. Läksin bussijaama, kus nägin Helinat. Küsisin talt, kus laps on. Ta näitas ühte punkti, kus kedagi ei olnud. Minu ema seletas eemalt, et kui laps oleks, siis oleks seal. Kõndisin koos Helinaga edasi. Selgus, et Helina ja Kert elavad nüüd minu senises korteris. Aga kuna seni olin seal elanud mina, siis ütlesin majale lähenedes ikkagi, et minu aknas tuli põleb. Trepikojas läks Helina sisse hoopis naabrite uksest. Mina läksin oma korterisse. Sealt ma Kerti ei leidnud, küll aga kaks Gerti. Mängisin malet. Vastase kuningas oli h8 ja mina lõin f7, mispeale vastane alistus. Isa küsis, miks ta alistus. Seletasin, et lõin tütarlapse, misjärel vastasel oli valida, kas saada matt või saada millestki lahti. Parandasin, et ma lõin siiski etturi, mitte tütarlapse. Isa ütles, et jah, etturid on noormehed, mitte tütarlapsed. Turniir sai läbi. Valmis tabel, kus olid uued reitingud. Minu reiting oli kõvasti langenud. Aga lõpuks taipasin, et minu uue reitingu asemel on tabelisse eksikombel kantud punktide arv, mille võrra reiting langes, mistõttu minu uus reiting paistis sealt palju madalam, kui ta oleks pidanud olema. Teistel olid küll tabelis reitingud. Rääkisin sellest Reile. Minu reiting parandati ära. Tahtsin võrrelda vana reitinguga, kas sellest on lahutatud õige arv, aga tabelit vanade reitingutega oli raske leida.

Kolmapäev, juuni 02, 2010

Kaks kaitset

Kunagi olid muinsuskaitse ja rohelised paarismõisted. Aga neist võivad saada ka vastandid. Kui vaadata, kuidas Tartus ühed inimesed kaitsevad kesklinna parke ja teised unistavad ajalooliste kesklinna hoonete taastamisest. Mina pooldan parke, sest minu elu algas sellest, kui seal olid pargid. Ja puu on elusolend, aga maja elutu. Ja park on tervislik, aga täiendava autoliikluse tekitamine tervistkahjustav. Vanasti oli linn väike ja loodus lähedal, nii et linna keskele polnud parki vaja. Nüüd on linna ümbritsev loodus asendunud äärelinnadega, nii et kesklinnas on vajadus parkide järele kasvanud. Aga seda ma ka ei poolda, et praegu olemasolevaid elutähtsaid asutusi viiakse kesklinnast linna äärde. Kokkuvõttes tekitab see tegelikult võibolla veel rohkem autoliiklust, sest mingis äärepunktis paiknev asutus asub rohkematest linnaelanikest kaugemal.

Laastutükid

Läksin inglise keele tundi. Minu pinginaaber ei istunud üllatuslikult minu kõrvale. Olin imestanud, miks ei ole sel õppeaastal olnud üldse ajalehe lugemise tunde, aga nüüd tulin mõttele, et ma olen ise endale tunniplaani valesti üles kirjutanud, üks tund on märkimata jäänud ja sellepärast olen sealt puudunud. Vaatasin pinginaabri päevikusse, aga seal ka kohe otsitavat tundi ei näinud. Mõtlesin, et homme uurin kõik välja ja lähen vastan õpetajale terve aasta ajaleheartiklid ära. Edasi mõtlesin, et ei ole õige asju järgmisele päevale lükata. Tuli jutuks, et osad lähevad ülikooli ajakirjanduse osakonda sisseastumiseksameid tegema. Mari S. hüüdis kellelegi, et ära sina küll mine, sa oled lollakas. Algul arvasin, et ta hüüdis Peebule, aga hakkas paistma, et hoopis Tristanile. Tristan oli ajalehtedes artikleid avaldanud, aga Mari ütles, et need on kõik pastakast imetud. Helina oli ühe minu blogisissekande kohta sama väljendit kasutanud. Olin kirjutades täiesti unustanud, et blogi loeb Helina, kes ei saa aru, kui kedagi kritiseeritakse. Hiljem sissekannete tooni muutmine ka ei aidanud, sest selle sissekande lugemise järel lõpetas Helina arvatavasti minu blogi lugemise ära. Mõtlesin talle kirjutada, et see on nii kurb, et talle minu sissekanne mustlaste kohta ei meeldinud, mul oli plaanis selliseid sissekandeid rohkem kirjutada.

Läksin Kaunase puiesteelt praeguse kodu suunas. Kui möödusin Pireti ja Kerstini maja nurgast, ilmus nähtavale nurga taga seisev mees. Hingasin sügavamalt välja, et näidata, et minu hingeõhk on puhas. Minul tuli suust valget auru, aga sellel mehel sinist tubakasuitsu. Kui läksin edasi, hakkas minu selja taga kõndima mitu purjus pätti. Tavaliselt ma kõndisin sellistel lihtsalt eest ära, aga täna nad jõudsid mulle millegipärast järjest lähemale. Tõnu sõidutas mind autoga koju. Istusin tagaistmel. Mul tuli alles sõidu lõpupoole meelde turvavöö kinni panna.

Lapsele anti väga palju mänguasju. Ta istus mänguasjade hunniku otsas ja kukkus selili. Ta oli varem ka pead vastu põrandat löönud. Prügikühvli peal oli vorsti. Öeldi, et sinna pandi süia. Küsimus oli, kas lapsele või kassile. Selgus, et kassile. Põrandal oli laastutükke. Hakkasin neid samale kühvlile pühkima. Mind keelati, et Jaanil ja ühel teisel poisil on nendega mäng pooleli. Olin nende mängu segi ajanud. Aga mind lohutati, et praegu polnud laastutükkide paiknemine oluline, sest need olid kõik just kõrgemasse liigasse edasi pääsenud. Nad ütlesid, et laiendavad mängu pinda ja hakkavad mängima terve laua all. Neile soovitati, et nad Särgava ka mängu võtaksid, sest Särgava mängib ka põrandal lamades. Särgava oli veel suhteliselt noor, aga temast vanem mängija poleks põrandal lamanud.

Vaatasime multifilmi. See koosnes seintele soditud lausetest. Pooled laused olid väga ropu sõnastusega. Teine pool olid viisaka sõnastusega, aga nende viga oli selles, et nad olid vene keeles. Sain endale oma korteri ühes vanas majas. Korter oli väike, sest suure eest ma poleks jõudnud maksta.

Olin koolimaja neljandal korrusel. Hakkasin kuulma hallutsinatsioone. Mõtlesin, et neid ma üles ei kirjuta. Nagu ma kirjutan ärkveloleku kohta muud asjad üles, aga hallutsinatsioonid jätan kirjutamata, nii teen ka unenägude puhul. Üks mees, kes oli kirjutanud ühest usulahust, oli ära tapetud. Kahtlustati, et tapja on selle usulahu liige, keda nimetati Tiigriks. Enamusel koolis viibivatel tüdrukutel oli palju riideid seljas, aga üks oli paljaste rindadega, et tasakaaslustada seda, et ta oli paks.

Jõulukuuse küljest oli üks oks lahti murdunud. Tahtsin seda külge tagasi panna. Panin ta algul tagurpidi, aga siis vaatasin, et allapoole peab olema teine külg. Ja seejärel vaatasin, et see oks ei peaks olema tüve alumise otsa küljes, vaid ülemise. Aga kui ma teda sinna panema hakkasin, hakkas kuusk ümber minema. Hoidsin teda kahe käega kinni ja kutsusin teisi appi.