Tartu male aastal 1921

27. novembri 1921 "Postimehes" ilmus kuuendal leheküljel järgmine artikkel:

Tartu maleturniir,

mis üleüldist huvitust äratas, algas teatavasti 30. sept. ja lõppes 11. nov. Esimesele kohale said hrad J. Kodres ja stud. J. Wittlich, kes 12 partiist 9 punkti võitsid. Hra J. Kodres, kes turniiri algul 2 partiid juhuslikult kaotas, on pidanud suure jõupingutusega mängima, et esimesele kohale saada. Peale jõupingutuse on veel muud tarvis ja see on ta juures positsioonitundmine, milles teised turniirist osavõtjad temaga võistelda ei suuda. Iseäranis paistab positsiooni õige hindamine silma tema partiides hrade dr. J. Vehiku ja G. Nedsvezky vastu.

Stud. J. Wittlich on maleseltsis tuntud, kui hea teoreetik ja teravate kombinatsioonidega kiirmängija. Ei ole liialdus, kui tähendame, et temal kõigeparemad eeldused malemeistriks saamiseks on.

Ootamata häid tagajärgi saavutas hra V. Baumann, kes 7,5 punkti välja lüües teisele kohale jõudis. Oma soliid ja tugeva mänguga võib temast tulevikus palju loota.

Kolmandal kohal 7 punktiga on hrad G. Nedsvezky, A. Tiit, dr. L. Vehik ja A. Vilpert.

Hra G. Nedsvezky, kes Peterburis esimese kategooria maletajate hulka kuulus, on ka siin oma osavust näidanud.

Hra A. Tiit on maleseltsis tuntud kui esimese kategooria mängija, kes veel kaugeltki oma täiuse tipule ei ole jõudnud ja tulevikus kahtlemata suuri edusamme teeb.

Hra dr. L. Vehik on üks tugevamaist maletajaist Tartus ja teda peeti esimese koha kandidaadiks.

Hra A. Vilpert on vana turniirimängija, kes kõikidele kardetav vastane on.

Neljandal kohal 6 punktiga on hrad F. Kibberman ja L. Luck. Esimene võitis möödaläinud suvel üleriiklises õpilaste turniiris teise koha, ainult poole punkti võrra esimesest maha jäädes. Ta oli praeguse turniiri osavõtjaist kõige noorem ja saavutas tähelepanemisväärilisi tagajärgi.

Herra L. Luck on anderikas maletaja, kiirmängus on ta üks esimestest Tartus. Lauale vaatamata (à l'aveugle) võib ta korraga mitu partiid mängida. Temaga tuleb vastastel tulevikus kahtlemata rehkendada.

Järgmised hrad A. Mickwitz - 4,5 p., S. Sievers - 3,5 p., H. Kristian 3 p. ja H. Norden - 1,5 p.

Hra A. Mickwitz on avantürist malelaual. Ilusad ja keerulised kombinatsioonid annavad ta mängule iseäralise hiilge, kahju ainult, et need kombinatsioonid suuremalt osalt ebakorrektsed on.

Hra. S. Sivers on veel noor mängija, kes enamasti partii hästi avab, kellel pärastpoole aga mõned nõrgad punktid sisse tekivad, mida vastane ära kasutades enesele võiduseisukorra loob.

Hra H. Kristian mängib alguses võrdlemisi tugevasti, kuid väsib ruttu, mille tõttu partiile saatuslikka eksisamme teeb.

Hra H. Nordenil puudub turniiril tarvilik kontsentratsiooni võime. Vabas partiis on ta mäng elav ja kombinatsioonirikas.

Auhinde oli määratud viis: 1. ja 2. jaotati herrade J. Kodrese ja stud J. Wittlichi vahel, 3. auh. sai hr. V. Baumannile, 4. ja 5. jaotati G. Nedsvezky, A. Tiitu, dr. L. Vehiku ja A. Vilperti vahel.

Esimese koha pärast, millega Tartu esimaletaja nimi seotud, tuleb hrade J. Kodrese ja stud. J. Wittlichi vahel 4-parrtiiline kaksikvõistlus, mille lõpul võitja mainitud nime omandab.

Peab veel nimetama, et Vilpert-Nedsvezky partii esimesele kaotatuks loeti, sest et ta mõtlemiseks rohkem aega tarvitas kui turniiri määrustes lubatud (keskmiselt 4 min. käigu peale), ehk küll hra Vilpert peale partii katkestamist enda kindlat võitmisvõimalust demonstreeris.

Turniiri üksikasjalikum käik on kolmap. lehes toodud tabelist näha.

Üldiselt kokkuvõttes peab ütlema, et sarnane maleturniir Tartus esimene oli. Rääkimata sellest, missugust kasu tõi turniir osavõtjaile mängu arenemise ja turniiri praktika suhtes, võib kindlasti öelda, et ta mõju ka suur on laialiste ringkondade peale, kelle huvitus kuningliku mängu vastu turniiri läbi märksa elustatud sai. Tahaks loota, et ka meil male üldiseks omanduseks seltskonnas saaks, kes ka tarvilikul korral abiandmisest tagasi ei kohku, et aidata laiema ulatusega turniire korraldada, nagu seda mujal kultuurmaades tähele võib panna.

Praegu ei ole üleriiklise turniiri toimepanemiseks tarvilikku ainelist jõudu, kuid see takistus kaoks, kui malest huvitatute hulk suurem oleks, kes sellest üle aitaksid saada.

K. T. V.