Eesti kirjakeeleks valiti põhja-eesti keel ja jäeti lõuna-eesti oma kõrvale. Kirjakeele kokkulangevus põhja-eesti murretega on suurem. Aga tundub, et just seetõttu on lõuna-eesti identiteet tugevam. Kui põhjaeestlane kolib Tartusse, võib ta hakata ennast lõpuks tartlaseks pidama, aga setu jääb ikkagi setuks.
Sama nähtus paistab kehtivat ka maailmas laiemalt. Ameerikas inglase järeltulija ja iirlase järeltulija räägivad mõlemad inglise keelt, aga esimene peab ennast ameeriklaseks, mitte inglaseks, samal ajal kui teine võib pidada endiselt iirlaseks.
Siit võib tuletada reegli, et suurem omapära on seotud tugevama identiteediga. Ja see seletab ka, miks hajutatult elavad juudid ja mustlased ei ole sajandite jooksul oma rahvust unustanud, samal ajal kui Teise maailmasõja ajal Läände põgenenud eestlase järeltulijad võivad olla juba ümberrahvustunud.
kolmapäev, juuni 30, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar