Ristsõna pooleli

Osalesin ühes telesaates. Stuudios oli suurem hulk inimesi ja saatejuht. Saatejuht rääkis, et võiks küsida, kas siis, kui naine ja mees on vastakuti eest paljana, on areng lõppenud. Mõtlesin, et võiks vastata, et sellega oleks areng tõesti läbi, aga selles mõttes, et on toimunud taandareng. Aga kuna minult nimeliselt ei küsitud, siis ei vastanud ma midagi. Kui ma ennast vahel soojaks sain, võisin pikalt rääkida, aga mõtlesin, et selles saates ma ei hakkagi midagi ütlema.

Kõndisin metsaalusel teel. Möödusin ühe kurja mehe aiast, mis oli müüriga ümbritsetud. Peitsin ennast ära ja jäin seda aeda luurama. Oli väga huvitav, aga eluohtlik.

Kirjutasin kirjandusmuuseumis ühe ajaleheartikli kaustikusse ümber. Seejärel läksin koju. Kodus mõtlesin, et oleks võinud selle artikli otse arvutisse sisestada, siis oleks saanud ümberkirjutust raamatusse panekuks kasutada. Minu toas oli kaks raadiot. Üks mängis. Panin mängima teise. Selle peale jäi esimene raadio ise vait. See oli imelik, sest nad olid ühendatud erinevatesse elektrikontaktidesse.

Läksin laste maleturniirile. Mina olin osalemiseks liiga vana. Istusin ühe laua taga. Tahtsin vaadata raamatust malepartiisid. Aga seda ei tohtinud turniirisaalis teha, sest siis oleks lapsed võinud saada oma mängu jaoks ideid. Kuigi nad said nagunii üksteise mängu ka vaadata.

Kirjutasin Helina kohta, et enne abiellumist kavatseb ta saada uuesti tartlaseks ja saada lapsi. Mõtlesin, et mul läks unenäos jälle meelest, et tal on juba lapsi.

Lahendasin ristsõnalehe viimasel leheküljel olevat ristsõna. Mul võis olla mõni asi valesti kirjutatud. Need asjad, mida ma kõige paremini teadsin, olid juba kirjas. Edasi kirjutamiseks tuli otsida ja mõelda. Ema sai ristsõnu lahendades alati kõik ruudud täis, siis oleksin arvatavasti mina ka saanud, kui ma oleks piisavalt mõelnud. Vaatasin eestpoolt teist ristsõna. Sinna ma oleks kohe kirjutada osanud. Aga mõtlesin, et enne pean poolelioleva ikka lõpuni lahendama. Lauri K. tahtis ka lahendama hakata. Andsin talle need leheküljed, millega ma ise ei tegelenud. Seal oli kultuuriteemaline ristsõna. Ütlesin, et kultuurist ei tea ma midagi. Lisasin, et aga mul on vähemalt 1000 luuletust peas. Enamus neist on enda omad. Kui ma kirjutan uue luuletuse, siis jääb see kohe pähe. Sealhulgas jäävad pähe ebameeldivad luuletused. Lauri ütles, et siis ei tohi kirjutada. Vastasin, et ei tohi kirjutada halbu luuletusi, tuleb kirjutada selliseid, mis endale meeldivad. Mõtlesin, et võiks lisada, et teistele meeldivad just need, mis endale ei meeldi.