Kommenteerijad pudelis

Raamatut kirjutades olin mõelnud, et mul on vähe tuttavaid. Seetõttu olin sisse pannud kõik tuttavad, keda vähegi sai. Selle tagajärjel tundus raamatut lugedes, et mul on väga palju tuttavaid.

Meil oli vana jalgratas, mille kummid olid juba tühjad. Tahtsin sellega sõitma minna. Ma ei osanud hästi sõita. Mõtlesin, et kodu lähedal võib jalgratast käe kõrval ka veeretada. Ema ütles, et see ratas on tema oma. See oli küll toodud ema vanast kodust, aga minu meelest siia majja siiski mulle.

Kirjutasin magistritööd. Tänavu oli viimane võimalus seda kaitsta. Aga oli oht, et ma lasen esitamistähtaja nüüd ka mööda. Ma ei teadnud, millal see täpselt on. Aga kui kaitsmine pidi olema juunis, siis pidi töö esitamise tähtaeg olema vist kaks kuud varem, et komisjoni liikmed seda lugeda ka jõuaksid. Mult polnud keegi enam töö valmimise kohta küsinud. Küsimisel oli see hea külg, et see tuletas tähtaega meelde. Sain teada, et töö pidi esitama veebruaris. See ei olnud hea, sest laiskadel üliõpilastel tuli alati alles jaanuaris meelde, et nad peavad tööd kirjutama hakkama.

Läksin kooli sööklasse. Ma ei jõudnud sinna vahetunnis, vaid alles järgmise tunni alguses. Põhjuseks oli, et eelmine tund oli kehaline kasvatus ja pärast seda pidi kõigepealt riideid vahetama. Aga kõik käitusid ühte moodi ja enamus teisi õpilasi jättis täna sööma minemata. Sööjaid oli ainult üks laud. Ja kuna neid oli nii vähe, ei söönud nad söögisaalis, vaid köögis. Ma ei leidnud endale tooli. Läksin ja tõmbasin tooli söökla trepi juurest.

Kanepid panid ühele võrgulehele lause, millest võis järeldada, et nad on oma blogi taastada otsustanud. Lauk ja Kanepid olid mõlemad vahepeal oma blogi kinni pannud ja kolinud suurde maleblogisse. Kõigepealt läks oma blogisse tagasi Lauk ja nüüd siis ka Kanepid. Nad kirjutasid seal, et Tartus on vähemalt üks kiirmale klubi ja seda olen volitatud esindama mina. Tegelikult oli klubisid kaks. Üks uus mängija tahtis teada, kus on Tartus maleklubi. Talt tuli vastu küsida, kas ta on üliõpilane või pensionär, et teaks, kas suunata ta ülikooli maleklubisse või päevakeskusesse. Aga võibolla polnud ta kumbki. Siis ta oleks raha eest ülikooli klubis ikkagi mängida saanud. Kui maleklubisse oleks tulnud Ariel, siis oleksin öelnud, et temaga ma keeldun mängimast. Võibolla oleks mind selle peale ennast ka turniirilt kõrvaldatud. Aga Ariel oli vanemaks saanud ja võibolla oli ta ennast parandanud. Mängisin ühe poisiga. Kaotasin. Kui mäng läbi sai, siis ütlesin, et minuga mängides tuleb kogu jõud kokku võtta, muidu ma võidan ise. Hakkasin nuppe karpi panema. Ariel võttis ühe nupu ära ja viskas eemale, nagu võiski arvata. Enne Arieli klubisse saabumist ei olnud keegi niimoodi käitunud. Mõtlesin, et löön talle vastu põske. Seda nimetati vist kõrvakiiluks. Väänasin tal käed selja taha ja talutasin ta koju. Kodus oli tema väike vend. Ütlesin, et kutsuge Ariel korrale. Ma pidin lõpuks käed lahti laskma ja siis võis ta mulle kallale tulla.

Minu blogisissekannet algul ei loetud, aga kui panin ta koos ühe kommentaariga blogikataloogi avalehele, hakkasid kõik seda järjest lugema ja hakkas lisanduma uusi kommentaare. Kommentaare polnud mul kavas enne järgmist päeva lugeda. Vaatasin ainult, kuidas nende arv kasvas. Kommenteerijad said omavahel vaielda. Läksin oma tuppa, kus oli lahtine viinapudel, mille põhjas oli natuke viina ehk see sissekanne. Lugejad käisid pudelis sees. Seejuures olid paljud sääsed viina sisse uppunud. See tuli sellest, et nad jäid viinaaurust purju. Otsustasin, et ma ei hakka enne järgmist päeva korki peale tagasi panema. Nii oleks viin lahjaks auranud ja poleks enam desinfitseerinud, aga kinnise korgiga poleks kommenteerijad sisse pääsenud. Võis arvata, et kui nad kommenteerivad viinaauru sees viibides, siis on kommentaarid ka purjus peaga kirjutatud. Ütlesin, et peale sääskede on pudelisse kukkunud ka konn. Hüljes tahtis konna ära süia, aga konn jäi talle suhu kinni. Vend tahtis seda tal suust välja võtta ja torkas selleks konna noa otsa, tehes ühtlasi ka hülge sisse augu. Vend tahtis pudelist välja päästa ka mängukassi. Ütlesin, et seda pole vaja, kass on minu oma. Võis küll karta, et viina sees tuleb kassil järgmiseks päevaks värv maha. Vend protesteeris minu lause vastu. Olin vist kogemata kasutanud löömise sõna. Mõtlesin järele ja ütlesin, mida ma tegelikult olin tahtnud öelda. Kuubikut nähes tuli mul mõte, kuidas selle saab kokku panna. Ütlesin, et pean uuesti kuubiku kokkupanemist proovima. Ma proovin alati sama meetodit, aga nüüd tuleks proovida uut meetodit. Tuli mõelda, millised meetodid on üldse võimalikud.