Kingad riidehoius

Mul ja Erikul oli olnud mõne päeva eest õpetajaga kokkupõrge. Nüüd öeldi, et me oleme omandanud kurjategija kuulsuse. Erik läks õpetaja juurde ja vabandas. Mina ei läinud, vaid oleksin öelnud, et õpetaja peab esimesena vabandama. Mina, Erik ja Krister panime jopid selga, et koju minna. Aga Erik ja Krister ei läinud ukse juurde, vaid trepist üles. Läksin nende järel. Nad istusid saali aktusele. Mina ei tahtnud jopiga saali minna ja jäin uksele seisma.

Olime võõras linnas. Istusime autosse. See hakkas sõitma. Mõtlesin, et vaatan aknast välja ja õpin linna tundma, ma võin siia teine kord ka sattuda. Äkki märkasin, et juhi istmel ei istu kedagi, sest Jagomägi polnud autosse tulnud. Mina istusin juhi kõrvalistmel, aga hästi juhtida ei osanud. Minu kutse peale ronis Toomas tagaistmelt ette ja hakkas juhtima. Rääkisin, et tegelikult on mul silmad kinni, ma näen tänavaid ainult kujutluspildis ja võin midagi valesti näha. Isa, kes oli koos Jagomäega autost maha jäänud, jõudis nüüd autole järele ja tegi liikumise pealt ukse lahti. Kartsin, et nii võib tal käsi otsast tulla.

Küsisin, millal toimus viimane Vene-Tartu sõda, kas see oli eelmine või üle-eelmine aasta. Igatahes Vene lennukid oli Tartu kohal lennanud ja pomme heitnud. Teisi Eesti linnu polnud pommitatud. Mul tuli meelde, et see oli eelmise aasta augustis, sest 23. augusti MRP vastane meeleavaldus oli muutunud sõjavastaseks meelevalduseks.

Tõnisson oli kirjutanud, et öine tagaajamismäng ei olnud mõistlik, sest tee ei viinud kuhugi, parem olnuks jalutada. Mul tekkis küsimus, miks ta nii kirjutas, kui joostes treenib rohkem kui kõndides. Ta oli põgenenud mäest alla ja võibolla arvas, et kui kallak lõppeb, ei ole eest ära jooksmiseks enam hoogu. Mina kõndisin Riia mäe kaudu ülikooli peahoonesse, kus pidi toimuma järgmine loeng. Selle alguseni oli veel aega. Valmistusin andma üleriideid riidehoidjale. Oli näha, et seal on uus kord, et tuleb kasutada ka vahetusjalanõusid, sest riidehoid oli kingi täis. Aga vahetusjalanõusid mul ei olnud.