Luudadel lendamine

Olime Peedul. Püüdsin ühest suurest koerast eemale hoida, aga tema tuli muudkui minu juurde. Kõlas muusika. Koer hakkas selle muusika pärast nutma ja kordas ühte laulurida peaaegu nagu inimene. Filmis lendas taevas nõid. Kaks kosilast tahtsid tema varandust kätte saada ja lendasid luudadega tema suunas, et nõia õhupall luuavartega katki torgata. Aga kosilaste trajektoorid ristusid ja juba nad langesid maha tagasi, ilma et oleks õhupallini ulatunud. Mul tekkis kahtlus, et koera öelduks peetud laulurida oli tegelikult nõia hääl, mida ta tegi, kui ta märkas, et tal on võimalus omandada varandus.

Kuulasin kontserti teatrisaalis voodis lamades. Laval oli noor dirigent. Liiga palju noori oli dirigentideks hakanud, ilma et nad oleks selles ametis silma paistnud. Märkasin, et dirigent vaatas korraks minu poole. Üks teine dirigent hakkas ringi käima ja kutsus ühte kuulajat korrale. Siis tuli ta minu juurde ja hakkas mind ka sõimama, et teatrisaalis ei lamata. Mõtlesin, et ma võiks talle öelda, et tegelikult magan kodus oma voodis ja ainult kujutlen ennast teatrisse. Aga ta sai sellest juba ise ka aru. Ta võttis padja alt minu kella ja läks sellega minema. Tahtsin talle järgneda ja kella tagasi nõuda, aga märkasin, et kell on endiselt padja all. Magasin kodus oma voodis. Vennad hakkasid rääkima, et minu pidžaama näeb väga halb välja. Nii ei tohtivat, sest maikuus tulevat meile külalisi. Ma ei uskunud, et pidžaama oleks selline, millisena nad seda kirjeldasid, aga igaks juhuks kohendasin tekki. Tundus, et neil oli siiski osaliselt õigus. Ma ei olnud märganud, et tekk oleks maha tulnud ja ka pidžaama oli tõesti katki. Ema kaitses mind natuke. Läksin suurde tuppa ja hakkasin lendama. Selle järgi pidi nüüd ka Tõnu aru saama, et see on unenägu, nii et tema jutul polnud mõtet. Tavaliselt unenägudes suutsin vaid lühikest aega õhus püsida, aga täna tegin muudkui toas ringe ja maha ei langenudki.