Kirjutasin Helinale kirja. Panin sisse ingliskeelseid sõnu. Kontrollisin sõnaraamatust, kas olin kirjutanud need õigesti. Selgus, et ei olnud. Olin jätnud igrekitele konksud külge joonistamata. Tegin seda tagantjärele. Helina parandas ise ka minu vigu. Ütlesin talle, et ma ei vaja ta parandusi. Laua peal läks värvilise vee purk ümber. Tegin ühe raamatu kaaned nende värvidega kokku. Kahtlesin, kas see oli õige tegu.
Mõtlesin, et ma ei jäta minemata mitte ainult inglise keele lõpueksamile, vaid kõigile lõpueksamitele. Ma nägin sageli unes, et käin teist korda keskkoolis, aga see tuli sellest, et käisin ka päriselt. Kui ma lõpueksamitele poleks läinud, oleks mulle tunnistusele arvatavasti kirjutatud, et ei lõpetanud 12. klassi. Selle peale oleksin öelnud, et ükskord ma siiski lõpetasin. Veerandi- ja aastahinded oleks siiski tunnistusele kirjutatud, kuigi poleks saanud kirjutada eksamihindeid. Ka kirjutatavad hinded oleksid tulnud varasematest madalamad. Ma ei kavatsenud tunnistust üldse kodus näidata. Ma ei saanud aru, kust tuleb mõte, et keskkoolis peab käima kaks korda. Oleks võinud öelda, et kehtib 12-aastane koolikohustus, mitte 15. Ma ei tahtnud lõpueksameid teist korda teha sellepärast, et eelmine kord olin nende eest head hinded saanud ja nüüd võisid tulla halvemad. Kui eelmine kord oleks saanud halvad hinded, oleksin olnud nõus tulemuste parandamiseks eksameid kordama. Mul ei olnud enam eksamiteks õppimiseks süsteemi. Minu klassikaaslastel oli see vist olemas. Inglise keele eksamit ei olnud ma eelmine kord ka sooritanud, vaid olin lasknud niisama nelja välja kirjutada, nii et kõik hinded mul siiski maksimaalsed ei olnud. Ma oleks võinud koolis käimisest loobuda juba enne eksameid. Nende õpetajate tundidest, kes minu peale karjuma hakkasid, oleks võinud lahkuda kohe karjuma hakkamise peale. Vene keele õpetajale oleks võinud öelda, et tema jutt on tüüpiline venelase jutt.
kolmapäev, juuni 09, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar