Kilvatrilva

Ühe maja keskel asus maleklubi. Pääsesin selle ruumidesse sisse, aga teised seal enam ei käinud. Seisin üksi pimedas. Siis tuli sinna ka muid inimesi. Ootasin, aga malet mängima ei hakatud. Räägiti, mis mänge saab malenuppudega mängida. Ütlesin, et väiksed lapsed kasutavad neid klotsidena. Lõpuks nägin, et seina ääres on kolm nuppu, millest üks on valguse süütamiseks ja teine klubi esimehele helistamiseks. Kes mängida soovis, võis talle helistada. Saabusid president Savisaar ja tema naine. Nad kõndisid klaaslae peal. Klaasi sisse oli saetud ümmargune pragu. Savisaare naine astus sellesse kohta ja kukkus koos lahti saetud osaga alla. Klaasring purunes tema jalgade all ja naine sai vigastusi. Ta läks kohe wc-sse. Savisaar läks järgi. Uksel oli nii naiste kui ka meeste wc märk. Vaatajad küsisid, kas siis tänapäeval on naistele ja meestele ühised wc-d. Ja küsija sai ise aru, et neile on sees eraldi kabiinid. Savisaar tõmbas esimese asjana vett ja selle tagajärjel ise haihtus.

Algas kiirmaleturniiri viimane voor. Mina olin vaba. Peebo küsis, kas ma ei tahaks minna poodi auhindu ostma. Küsisin, kus siin lähim pood on. Täna oli vähe osavõtjaid, mistõttu oli väike auhinnafond. Ütlesin, et sellest rahast auhindade ostmiseks ei jätku. Peebo küsis, kas mul on kahju oma raha juurde panna. Aga ta andis mulle enda raha. Ta ütles, et ma hambapesuvahendeid ka ostaks. Küsisin, kas hambapastat. Siis tuli hambahari ka osta, mis oli veel kallim kui auhinnad. Ütlesin, et see hambahari, mida hamabaarst mul kasutada käskis, maksab 43 krooni. Peebo ütles, et see on kõige kallim hambahari, järgmine maksab 28 krooni. Mina mäletasin, et 29. Pesin köögis hambaid. Mul olid pikad püksid jalas, ja pasta kippus neile peale tilkuma. Tuli rohkem ette kummarduda. Kui me puukuurist lahkusime, ütles Peebo, et ma ukse kinni paneksin. See ei jäänud mul lukku. Peebo pani ukse ise kinni. Katsusin, et tal ka ei jäänud lukku. Aga mõtlesin, et kui õuel seisvatest puuriitadest puid ära ei varastata, siis vast kuurist ka ei varastata. Õuel kasvasid vaarikapõõsad. Hakkasin ühte vaarikat ussidest puhastama. See oli neid nii täis, et asi oli lootusetu ja viskasin selle marja maha. Võtsin järgmise. Vaarikad võisid herilased ka kohale meelitada. Ütlesin, et ajalugu juhivad inimesed, aga teevad herilased.

Saudi Araabia esindaja rääkis, et nende naaberriik tahab tuumapommi teha. Võis oodata, et siis hakkab Saudi Araabia seda omakorda tegema. Rääkija ütles, et võib arvata, et tuumapommi ka kasutatakse, hiljemalt enne uut liiki pommidega peetavat sõda. Üks pomm põhines süsiniku isotoobil ja teine vesiniku ja lämmastiku ühendil. Mõtlesin, et eelistan saada süsinikuks, mitte lämmastikuks ega elementaarosakesteks. Ärkasin hommikul oma voodis. Teises voodis rääkis Tõnu, et organisatsioon nimega Er Rijad käib ringi ja pressib erinevates maailma punktides andmeid välja. Mõtlesin, et siis tuleb minna teise tuppa. Aga edasi mõtlesin, et sel ei ole mõtet, sest nagunii nad ei tea, kumb tuba minu magamistuba on. Kui nad andmeid nõudma tulevad, siis võiks anda neile vana telefoniraamatu. Aga sellest nad saavad aru, et sealt enam ükski number ei kehti. Siis võiks anda uuema telefoniraamatu. See on ka vana, aga selles kirjas olevad numbrid veel kehtivad, sest selle ilmumise ajaks oli Tartu telefonide struktuur paigas. Tõnu rääkis, et see asi avastati laava seest alles täna, aga juba on kohutavad tagajärjed. Selle asja nimi on kilvatrilva ja see tapab enamuse maailma elanikest. Ilmselt kõik mitteislamiusulised. Ema oli sellest vist nii ehmunud, et ei teinud teises toas üldse häält. Küsisin, kuidas ülejäänud inimesed ellu jäävad. Tõnu vastas, et Ateenas said kaks tükki süsti. Küsisin, kas president ja peaminister. Tõnu vastas, et kantsler, lisades tema nime.