Maasikad malenupus

Venemaa juhtkond astus tagasi. Sellele leiti seletus, et Moskvale lähenes osooniauk ja juhid tahtsid selleks ajaks sealt põgeneda. See osooniauk võis jõuda ka Eesti kohale. Klaus ja Tõnu ütlesid, et teevad maja ümber tiiru ja räägivad olukorrast, et jutt liikvele lasta. Aga kui nad seda tiiru tegid, siis meie korterisse nende jutt eriti ei kostnud, järelikult ei kostnud ka mujale. Osooniaugu all oli arvatavasti võimalik ellu jääda, sest poolustel oli ka käidud. Aga taimedele võis see väga halvasti mõjuda. Osooniaugu tõttu puhus tugev kosmiline tuul.

Jõudsime bussiga tuttavana tunduvasse kohta. Ütlesin, et see on meie laager. Ainult et puid on siin nii palju nagu kirjanike suvilas. Oli kaks omavahel suguluses olevat perekonda, millest ühe lapsed rääkisid oma vanematega sosinal ja teise omad karjudes. Koos mängides pidid need lapsed leidma kesktee. Võtsin ühel malenupul põhja alt. Nupu seest tuli välja suur hunnik kahte liiki teri ja metsmaasikaid. Maasikaid hakkasin sööma. Ütlesin emale, et need söön ära. Ema keelas, et need on mürgiga koos. Ma ei tahtnud söömisest loobuda. Kuna Helina oli putukas, siis ta oli ilmselt selle nupu sees käinud. Maasikad olid nuppude sisse pandud ilmselt selleks, et oleks parem lõhn, mis kutsuks mängima. Pärast tühjendamist muutus nupp mängimise jaoks liiga kergeks.