Laastutükid

Läksin inglise keele tundi. Minu pinginaaber ei istunud üllatuslikult minu kõrvale. Olin imestanud, miks ei ole sel õppeaastal olnud üldse ajalehe lugemise tunde, aga nüüd tulin mõttele, et ma olen ise endale tunniplaani valesti üles kirjutanud, üks tund on märkimata jäänud ja sellepärast olen sealt puudunud. Vaatasin pinginaabri päevikusse, aga seal ka kohe otsitavat tundi ei näinud. Mõtlesin, et homme uurin kõik välja ja lähen vastan õpetajale terve aasta ajaleheartiklid ära. Edasi mõtlesin, et ei ole õige asju järgmisele päevale lükata. Tuli jutuks, et osad lähevad ülikooli ajakirjanduse osakonda sisseastumiseksameid tegema. Mari S. hüüdis kellelegi, et ära sina küll mine, sa oled lollakas. Algul arvasin, et ta hüüdis Peebule, aga hakkas paistma, et hoopis Tristanile. Tristan oli ajalehtedes artikleid avaldanud, aga Mari ütles, et need on kõik pastakast imetud. Helina oli ühe minu blogisissekande kohta sama väljendit kasutanud. Olin kirjutades täiesti unustanud, et blogi loeb Helina, kes ei saa aru, kui kedagi kritiseeritakse. Hiljem sissekannete tooni muutmine ka ei aidanud, sest selle sissekande lugemise järel lõpetas Helina arvatavasti minu blogi lugemise ära. Mõtlesin talle kirjutada, et see on nii kurb, et talle minu sissekanne mustlaste kohta ei meeldinud, mul oli plaanis selliseid sissekandeid rohkem kirjutada.

Läksin Kaunase puiesteelt praeguse kodu suunas. Kui möödusin Pireti ja Kerstini maja nurgast, ilmus nähtavale nurga taga seisev mees. Hingasin sügavamalt välja, et näidata, et minu hingeõhk on puhas. Minul tuli suust valget auru, aga sellel mehel sinist tubakasuitsu. Kui läksin edasi, hakkas minu selja taga kõndima mitu purjus pätti. Tavaliselt ma kõndisin sellistel lihtsalt eest ära, aga täna nad jõudsid mulle millegipärast järjest lähemale. Tõnu sõidutas mind autoga koju. Istusin tagaistmel. Mul tuli alles sõidu lõpupoole meelde turvavöö kinni panna.

Lapsele anti väga palju mänguasju. Ta istus mänguasjade hunniku otsas ja kukkus selili. Ta oli varem ka pead vastu põrandat löönud. Prügikühvli peal oli vorsti. Öeldi, et sinna pandi süia. Küsimus oli, kas lapsele või kassile. Selgus, et kassile. Põrandal oli laastutükke. Hakkasin neid samale kühvlile pühkima. Mind keelati, et Jaanil ja ühel teisel poisil on nendega mäng pooleli. Olin nende mängu segi ajanud. Aga mind lohutati, et praegu polnud laastutükkide paiknemine oluline, sest need olid kõik just kõrgemasse liigasse edasi pääsenud. Nad ütlesid, et laiendavad mängu pinda ja hakkavad mängima terve laua all. Neile soovitati, et nad Särgava ka mängu võtaksid, sest Särgava mängib ka põrandal lamades. Särgava oli veel suhteliselt noor, aga temast vanem mängija poleks põrandal lamanud.

Vaatasime multifilmi. See koosnes seintele soditud lausetest. Pooled laused olid väga ropu sõnastusega. Teine pool olid viisaka sõnastusega, aga nende viga oli selles, et nad olid vene keeles. Sain endale oma korteri ühes vanas majas. Korter oli väike, sest suure eest ma poleks jõudnud maksta.

Olin koolimaja neljandal korrusel. Hakkasin kuulma hallutsinatsioone. Mõtlesin, et neid ma üles ei kirjuta. Nagu ma kirjutan ärkveloleku kohta muud asjad üles, aga hallutsinatsioonid jätan kirjutamata, nii teen ka unenägude puhul. Üks mees, kes oli kirjutanud ühest usulahust, oli ära tapetud. Kahtlustati, et tapja on selle usulahu liige, keda nimetati Tiigriks. Enamusel koolis viibivatel tüdrukutel oli palju riideid seljas, aga üks oli paljaste rindadega, et tasakaaslustada seda, et ta oli paks.

Jõulukuuse küljest oli üks oks lahti murdunud. Tahtsin seda külge tagasi panna. Panin ta algul tagurpidi, aga siis vaatasin, et allapoole peab olema teine külg. Ja seejärel vaatasin, et see oks ei peaks olema tüve alumise otsa küljes, vaid ülemise. Aga kui ma teda sinna panema hakkasin, hakkas kuusk ümber minema. Hoidsin teda kahe käega kinni ja kutsusin teisi appi.