Neljapäev, september 30, 2010

Minu surnud

On kirjutatud, et osad vanemad elavad laste kaudu ja ei peaks seda tegema. Sama moodi võib öelda, et ajaloolased elavad surnute kaudu.

Kirikuõpetajate kodud

Peep ja Andres hakkasid malenuppe tõstma. Peep istus mustade nuppude pool. Ta oli Andresest kavalam ja tegi sellist nägu, nagu oskaks palju paremini mängida. Mina ja Rei vaatasime pealt. Ühe Peebu käigu peale ütlesin: "Odaga ei saa ratsu käiku teha. ... Ah see oli seal." Istusin eraldi malelaua taha. See juhtus klassis 302. Kui turniir läbi sai, läksin koridori. Seal rippus seinal turniiritabel. Täna olin tagumiste hulgas. Minu tulemused olid kõikuvad. Ojaste küsis mult, kui palju ma punkte sain. Täna oli ta minust ette tulnud. Läksin akna alla, kus seisis Trohhelev. Tahtsin jopi emale pessupanekuks anda ja võtsin selleks asjad taskutest välja. Tegelikult oli see jopp vist alles hiljuti pesus käinud. Trohhelev küsis, mitu telekanalit meil kodus on. Vastasin, et pikka aega oli üks, aga nüüd on jälle mitukümmend. Läksin minema ja sõitsin trepist alla. Sõitsin seina pool, mitte käsipuule toetudes. Riidehoius ütlesin Kristerile, et trepp on vist libedamaks läinud või minu jalad osavamaks, sest varem ma oskasin ainult käsipuu najal alla sõita, aga nüüd kogu trepil. Kiirus läheb vaba langemise kiirendusega järjest suuremaks. Krister vastas, et esimeses klassis äratas tähelepanu, kui aeglaselt ma trepist alla läksin.

*
Lehitsesin oma raamatut. Illustratsioonide koha peal olid lehed liiga valged ja joonistasin sinna musta pastakaga pilte juurde. Aga need täiendavad joonistused olid ainult minu enda eksemplaris. See eksemplar oli nüüd eriti väärtuslik. Mõtlesin, et panen riiulis selle kõrvale teise eksemplari, kus illustratsioone täiendatud ei ole. Täiendatud eksemplari kaaned olid natuke kulunud. Saabusid Pille ja üks vanem naine. Nad ütlesid, et ma enne kahe kuu möödumist kana ei ostaks, sest seda läheb ühe teise raamatu väljaandmiseks vaja. See tähendas, et minu järgmise raamatu väljaandmine lükkus kaks kuud edasi. Kirjastus töötas nii aeglaselt, et tegeles ainult ühe raamatu väljaandmisega korraga. Läksin tänavale ja kõndisin Kaunase puiestee Oudekki maja ette, et sellest mööduda. Minu selja taga kõndisid suured võõrad poisid. Nad kindlasti vaatasid, et ma olen täpselt samasugune nagu oma unenägudes.

*
Olin käinud koos isaga mitmel kirikuõpetajal külas ja teadsin, millised nende kodud seestpoolt välja näevad. Ühel kirikuõpetajal oli kodus vähe raamatuid. Teisel oli olemas kogu rahvuslik kirjandus - raamatud nii Pätsi kui ka Tõnissoni kohta. Tahtsin, et mul oleks kodus samasugused raamatud. Mõtlesin, et saan koolis rääkida, mida ma kirikuõpetajate pool näinud olen. Istusime klassis 302. Isa ja ema küsisid, mis selle piiskopi või peapiiskopi nimi oli, kellel me külas käisime, kui mina laps olin, midagi R-tähega. Pakkusin, et Rahamägi või Rahula. Isa hakkaski edasises jutus nime Rahamägi kasutama. Mul tekkisid tasakaaluhäired ja komistasin ühtede inimeste laua otsa. Et see ei korduks, otsustasin klassist välja minna. Koridoris hakkasin lendama. Mõtlesin, et lendan kõik korrused läbi. Aga ma ei tahtnud kuidagi koridori lõppu välja jõuda, tee venis järjest pikemaks. Mõtlesin, et võin niisama ka lennata. Kui koridori lõppu jõudsin, kallistasin ühte tüdrukut. Ta põgenes minu eest klassiruumi. Järgnevalt kallistasin veel ühte inimest ja musitasin ühte õpetajat põsele. Ärkvel olles ei teinud ma selliseid asju kunagi. Seni polnud ma unenägudes neid asju teinud, mida ma ärkvel olles ei tee, et need kogemata ka päriselt ei juhtuks. Aga täna olin kindel, et see juhtub ainult unenäos.

Kolmapäev, september 29, 2010

Ka kodu on muinasjutuline

Viimasest "Keele ja Kirjanduse" numbrist lugesin artiklit, milles võrreldi muinasjutte ja reisimist. Kõigepealt kokkuvõte artiklist:

On öeldud, et jutukangelane on reisiv olend. Nii muinasjutumaailmas kui ka turismirännakul käitub kangelane teisiti kui tavaelus. Eesti muinasjuttudes ei ole kaugetel maadel konkreetsust, vaid neil on puhtalt muinasjutuloomus, sealt käiakse kulda hankimas või seal elavad nõiad. Muinasjutukangelane toob külastatud kohtadest kaasa tunnismärke nende külastamisest ja turist suveniire või fotosid. Muinasjututegelastele antakse kaasa imevahendeid ja turistid saavad sooduspakkumisi. Muinasjutud ja reisid sisaldavad palju valikute tegemist ja probleeme, mida tuleb lahendada. Inimesed tunnevad katsumuste järel õnnestumistest suuremat rõõmu. Muinasjuttude ja reisimise funktsioon on psühhoteraapia.

Nüüd minu kommentaar:

Muinasjuttudes reisitakse tõesti rohkem kui ma seni mõelnud olen. Aga kõigis muinasjuttudes reisimist ei toimu, või vähemalt ei reisi peategelane. Okasroosike ei reisinud, või kui, siis ainult ajas. Seitse kitsetalle ei reisinud, maja ehitavad kolm põrsakest ei reisinud, vaenelaps läks küll keskööl sauna, aga liikus selleks ainult talu õue piires, vanapaganat kohanud rehepapp ei reisinud.

Turisimireisil olles võidakse käituda teisiti kui kodus, aga tegelikult käitutakse igas olukorras erinevalt. Ka oma kodu erinevates ruumides käitutakse erinevalt. On vahe, kas olla kodus üksi või on seal lisaks teisi pereliikmeid, külalisi või röövleid.

Vanarahvas ei uskunud nõidasid elavat ainult kaugetel maadel, vaid olid olemas ka koduhaldjad, kaevuvanad, kodused kummitused. Lapsena nägin vahel viirastusi ja see juhtus alati kodus.

Paljud inimesed teevad reisil olles tõesti fotosid, aga mina nende hulka ei kuulu. Mul pole fotoaparaatigi. See aasta olen blogis avaldanud kaks minu palvel tehtud fotot, mõlemad on pildistatud kodus. Suveniiride ostmine mulle samuti eriti huvi ei paku, enne sõidan kuskile selleks, et oma raamatuid levitada.

Sooduspakkumisi reiside kohta ei pea ma muinasjuttude imevahenditega võrreldavaks, vaid mõttetuks spämmiks.

Valikute tegemine ja probleemide lahendamine seostub minu jaoks esimese asjana malemänguga, mitte reisimisega. Või ma reisin mööda malelauda? Tuleb tegeleda ka muude valikute ja probleemidega, aga parem on tegeleda nendega kodus. Reisi ajal on mõtlemine takistatud.

Katsumuste järel võib õnnestumistest suuremat rõõmu tunda, näiteks võib rõõmustada selle üle, et kannatused on möödas ja jõuab koju tagasi. Aga kui reisil olles hakkab pea valutama, siis see koju jõudes ka kohe üle ei lähe.

Reisimise võrdlemine psühhoteraapiaga on üllatav. Ilmselt see siis osade inimeste jaoks nii on, aga kui inimesel on psüühikahäireid, siis need avalduvad reisides kergemini kui kodus. Reisil olles ei pruugi öösel uni tulla, võib sõidukis istudes oksendama hakata, võib tunda hirmu liiklusõnnetuste või eksimise ees või siis süümepiinu nafta põletamise pärast. Psüühikahäiretega inimesele võidakse küll reisile minekut soovitada, aga selleks, et ta õpiks hirmust üle saama, mitte sellepärast, et reisimine oleks talle nauditavam kui kodus viibimine.

Kui muinasjuttudes tundub tõesti reisimist palju esinevat, siis palju on ka luuletusi ja laule kodust, perest, kodumaast, emakeelest ja lapsepõlvekodust.

Vanasõna ütleb, et minu kodu on minu kindlus. Kellelegi külla minnes võib kuulda soovitust, et tundke ennast nagu kodus, aga ma pole kuulnud, et soovitataks kodusolijal tunda ennast nagu reisil.

Bermuda põleng

Tõusin hommikul üles ja istusin arvuti taha. Tahtsin ühel võrguleheküljel malet mängida. Aga seal oli tehtud muudatusi. Varem oli lehel olnud mängimiseks ainult kandiline malelaud, aga nüüd oli esikohal ümmargune. Ja teisel kohal oli küll kandiline, aga mitte kahele mängijale, vaid neljale. Tavaline male pidi tulema alles kolmandal kohal. Vennad tulid ka selle arvuti taha. Tõnu tahtis käivitada malesipelgatega mängu asemel mesilastega mängu. Ütlesin talle, et ta seda küll ei avaks. Isa pahandas, et ma olen juba tund aega üleval, aga ei ole muud teinud kui arvuti taga istunud. Selles olid süüdi vennad, kes ei lasknud mul oma mängu ära mängida.

*
Raadios teatati, et Bermuda põles ära. Bermuda saarel oli üks maja põlema läinud ja see oli süüdanud ka kõik teised majad. Meil põlesid suures toas kuuse küljes küünlad. Ühe küünla leek ulatus teise oksani. Puhusin vaevaga leegi ära. See küünlajalg tuli panna teise kohta. Üks küünal süütas kuuse küljes oleva linnupesa. Puhusin ka selle ära. Järgmiseks süttis üks kuuse oks ja mul õnnestus ka see kustutada. Järgmisel päeval toimus väikses köögis ülikooli maleklubi turniir. Ütlesin, et hoidsin eile mitu tulekahju ära, aga täna ei saa tuld valvata. Võis siiski loota, et kui Pille näeb, et suures toas kedagi ei ole, siis ta ei süütagi küünlaid.

Teisipäev, september 28, 2010

Optimism ei kummuta fakte

Eilses "Eesti Päevalehes" ilmus välismaa ajakirjaniku artikkel, et islamiusulised sisserändajad ei ole nii ohtlikud kui arvatakse, tegelikult mingit erilist ohtu ei olevat. See kirjutis ei arvesta piisavalt ajaloo dünaamikaga. Kui sisserändajate osakaal pidevalt suureneb, siis kasvab ka oht põliskultuurile pidevalt. Varasemast ajaloost on kerge leida näiteid, milleni see on viinud. Ka iga maletaja, kes peab mängima järgmise mängu valgetega, võib öelda, et tal on avakäigu paremus. Aga kui mustadega mängija on ikka mitu järku tugevam, siis tavaliselt võidab lõpuks must. Vähe sellest, artikkel ei too statistikat ka hetkeolukorra kohta. Need, kes on statistikat toonud, on näidanud, et sisserändajate sooritatud kuritegude osakaal on palju suurem kui nende endi osakaal.

Venemaa rahvaliikumise päev

Koolimaja põhiplaan oli nelinurkne koridor. Ühte keeramiskohta olin pannud üles maleteemalise võrgulehekülje. Seal oli ühe maletaja nimi, kellel oli hiljuti juubel olnud. Seda nime oli otsingumootoriga otsitud üks kord. Tutvustati veel mõnede poliitikute sõnavõtte, kes olid Eesti Kongressil sõna võtnud. Samal ajal toimusid rahutused. Klaus ütles, et olukord on muutunud, neist poliitikutest on järel ainult lödi. Aga varsti sain teada, et nad on siiski veel elus. Mängiti maleturniiri. Kelladega oli probleeme. Osad kellad olin teinud ise, aga kõik ei tahtnud neid tunnistada. Kelladel ei olnud võimalik täpselt vaadata noole kukkumise hetke, vaid aja läbisaamist sai ainult umbes arvestada. Mõned tahtsid Tõnissoni teeneid Eesti iseseisvumisel alla kiskuda, et sel ajal oli ta alles poiss, nagu tema vennadki, ja nad kõik rääkisid veel lapse juttu. Tõnisson vaidles vastu, et kuigi ta ei olnud eriti vana, oli tema jutt sisukas. Tolleaegsetest sündmustest rääkiva koguteose kaanel ongi sellepärast tema nimi, et tema osa oli kõige suurem, kuigi raamatu sisus ei ole seda rõhutatud. Sel päeval, kui Tõnisson läks Pärnust Tartusse, oli ühtlasi Venemaa rahvaliikumise päev, mistõttu maanteel liikumine oli raskendatud, sest venelased tulid karja kaupa sipelgatena vastu. Liikluse ummistatuse tõttu oli raske läbi viia valimisi. Aga valimiste läbiviimiseks kasutati venelaste enda lennukeid, mis loopisid lendlehti alla. Neilt hakati viskama ühtlasi ka eestlaste valimissedeleid.

*
Kõndisin lasteaia aia kõrval. Aia ääres oli sipelgapesa, mis asus augus ja oli tavalisest õõnsam. Üks võõras mees küsis mult kahte krooni. Ma ei tahtnud seekord anda. Ta hoidis mul sõrmest kinni, et kui ma ei anna, siis ta saab mulle haiget teha. Aga ma ei andnud ikkagi, mõeldes, et väga valusalt ta vast ei julge haiget teha. Mees ütles, et kui ma annan talle kaks krooni, siis ta annab pärast kaheksa krooni vastu. Vastasin, et mul pole seda kaheksat krooni vaja. Lõpuks andsin siiski kahekroonise. Mees uuris seda pikalt vastu valgust ja andis siis kümnekroonise vastu. Mõtlesin, et võibolla see on valeraha. Tema kontrollis minu antud raha sellepärast, et ise valeraha levitades kahtlustab seda ka teistest. Siis peaks tema antud raha ka uurima, kas sellel on vesimärgid. Aga ma ei tahtnud mehe enda nähes uurida. Läksin maleturniirile. Seal oli minu vastaseks Rauk. Kirjutasin protokolli mõlema perekonnanime. Rauk tuli laua juurde minust hiljem ja ütles, et ma levitan valeandmeid, tuleb kirjutada mängijate täisnimed. Ja et ma olen äärmuslikel lehekülgedel ka seda teinud. Viimases lauses ma polnud kindel, sest seda ma hästi ei kuulnud. Võibolla oli olemas keegi kuulus inimene, kellel oli temaga sama perekonnanimi, aga teine eesnimi. Ainult et ma ei teadnud, kes see on. Kandsin protokolli nüüd ka eesnimed. Mul olid veel kõik muud andmed peale nimede kirjutamata. Järgmiste vastaste puhul ma ei kavatsenud eesnimesid kirjutada, sest keegi teine seda ei nõudnud. Protokolli kantud nimed olid vaevuloetavad, sest protokoll oli vaigune. Ütlesin, et siia ei saa ju kirjutada.

Esmaspäev, september 27, 2010

Tõnu sünnipäev III

Meelval alanud Tõnu sünnipäevapidustused jätkusid Tartus sugulastega.

Mina ja isa küsisime Tõnult mõlemad, millal ta meie raamatute kujundused valmis teeb. Tõnu arvas, et ma võin kirjutada uue peo kohta eelmisega võrdleva sissekande. Algul ütlesin, et võibolla ma uuest peost ei kirjutagi, sest mul kirjutamismaterjali jätkub.

Vanaema küsis mult, kuidas mina elan. Selle peale rääkisin kõigepealt oma maletulemustest ja seejärel klassikkokkutuleku organiseerimise ülesande saamisest. Et mina tahan seda läbi viia koolis, aga mõned peavad kohvikut paremaks. Vanaema arvas, et õigem on teha koolis. Seal oli peetud ka minu hiljuti surnud õpetaja matuseid.

Vanaema rääkis, et oli näinud kuskil siiami kassi. Mina nägin neid lapsena, aga enam pole kusagil kohanud. Minu teadmiste järgi on need kurjad kassid, aga vanaema ütles, et tema kohtas väga sõbralikku. Ta ütles, et on loomadega liiga julge olnud. Kui rääkisin, et sain teada, et hobustel võivad silmad kinni külmuda, siis seda ei tahetud hästi uskuda.

Tõnise ja Joosepi kohta räägiti, et nad käivad sama lapsehoidja juures, kus on neli last. Tõnis ja Joosep pidavat seal mängima omavahel, aga mitte teiste lastega, kuigi nad ei ole vennad, vaid onupojad.

Nagu Meelvalgi, huvitasid Joosepit ka Tartus Tõnise kummikud. Seekord pani ta need endale ise jalga, ainult et valesse jalga. Kui eelmine kord läksid nad kummikute pärast tülli, siis nüüd Tõnis ei protesteerinud. Aga ühel hetkel lükkas Joosep Tõnise pikali. Nad kukuvad või löövad ennast ära üldse sageli.

Kui Tõniselt küsiti, kus Simo on, siis ütles ta Omo. Kui küsiti, kus Tõnis on, ei näidanud ta seekord enda peale, vaid endast kaugemale. Võibolla sellepärast, et seal oli temast foto.

Ärge ehitage parkidesse

Olin bussis, mis seisis bussijaamas. Rääkisin läbi akna Särgavaga. Rääkisin talle J. Lombist. Lõpuks küsis Särgava, mida ma Lauri K. kohta ütlesin. Olin ilmselt J. Lombi ja Lauri K. nimed segi ajanud, sest nad olid sarnase välimusega. Buss hakkas sõitma ja läksin kanalisse ujuma. Ujusin mõne liigutusega ümber kanali. Kui varasematel kordadel ujumas olin käinud, siis olin olnud uppumise piiri peal, aga nüüd oli mulle meri põlvini. Tegelikult kui selline tunne tekkis, siis võis just uppuda. Olin ühes majas oma madratsi peal. Üks mees küsis mult üliõpilaspiletit. Andsin selle talle koos piletihoidjaga. Piletihoidja teisel küljel oli foto sellest mehest endast, mis teda imestama pani. See foto oli mulle antud ühel peol, aga mees ei küsinud, kust ma selle saanud olen.

*
Vaatasin, et teisel pool jõge meie maja vastas ehitatakse kahte kõrget torni. Üks neist meenutas kirikutorni. Öeldi, et kui see maja valmis saab, siis valitakse, mis sinna tuleb, kas korterid või midagi muud. Mulle ei meeldinud, et ehitatakse meie majast kõrgem maja, sest niiviisi saadi minu aknast kõrgemalt sisse vaadata. Kuigi juba praegustel naabermajadel oli minu aknast kõrgemaid aknaid. Ütlesin, et Tartu turismi kaardile on kantud kõik tänavad. See oli imelik, sest osadel tänavatel olid nii koledad elumajad, et oleks olnud parem, kui turist sinna poleks sattunud. Ja ütlesin, et kõige koledamad majad Tartus pole elumajad, vaid vabrikud. Sõitsin bussis. Kesklinna parkidesse oli ka palju maju ehitatud, mis mulle ei meeldinud. Nüüd tuli bussiraadiost uudis, et kesklinnas majade lammutamist otsustati vähendada. Algul arvasin, et see on hea uudis, et parkidesse ehitamist vähendatakse. Aga siis sain aru, et kui vähendatakse lammutamist, siis tuleb ehitamist hoopis juurde. Läksin kodus ema arvuti taha. Oli hommik. Kõigepealt avasin mail.ee postkasti. Sinna oli tulnud uudis: "Gmaili kollid murdsid kondid". Seetõttu ma ei julgenud gmaili postkasti vaadata, sest see võis olla tegevuse lõpetanud või vähemalt võisid kõik minu kirjad olla muutunud teistele nähtavaks ja Helina võis olla neid lugemas käinud. Aga võis ka olla, et rike puudutas ainult osasid gmaili aadresse, sest kui ma olin eile enda oma vaadanud, oli sellega veel kõik korras olnud. Mail.ee postkasti oli tulnud tavalisest rohkem kirju võõrastelt saatjatelt. Igaüks neist oli saatnud ühe video. Hakkasin neid vaatama. Videote käivitamiseks ei tahtnud ma sõrmega ekraani puudutada, vaid tegin eemalt ekraani suunas liigutusi. Need mõjusid, aga mitte igal katsel, nii et tuli vaeva näha. Ühe naislaulja video oli väga sündsusetu ja selle jätsin pooleli. Minu selja taga kõndisid noored naised, kes vaatasid, kuidas ma naiste kohta videosid vaatan. Oli ka muid videosid. Kartsin, et nende käivitamisega võivad arvutisse viirused tulla. Külgribal teataski arvuti iga video avamisel, et sai midagi uut. Aga ma ei teadnud, kas uus on viirus või video ise. Lootsin, et enamuse kirjasaatjate eesmärk ei ole mitte viiruste, vaid informatsiooni levitamine. Ja et kui nad saadavadki viiruseid, siis mitte arvutit hävitavaid, vaid ainult nuhkivaid. Kui ema oleks pärast siiski oma arvutist viiruse leidnud, siis oleksin ennast vabandanud sellega, et varem kasutasin gmaili postkasti, mis sorteeris rämpskirjad eraldi kataloogi, kust ma neid ei avanud, aga mail.ee postkast kirju ei sorteeri, mistõttu vaatasin kõik läbi. Rämpskirjad võisid olla päris huvitavad. Viimasena avasin video, kus olid Aktuaalse Kaamera uudised. Need hakkasid jooksma poole pealt, nii et kui üks poiss mult küsis, millest seal räägitakse, siis ma ei osanud vastata. Järgmises uudises öeldi, et Iisraeli tuumarelvast loodetakse imevahendit, kui täna ei saadeta lendu järgmist teist tüüpi raketti. Tahtsin seda uudist ära keerata, sest mulle uudised tuumasõja kohta ei meeldinud, aga teised vaatajad nõudsid, et ma laseks selle lõpuni vaadata.

Pühapäev, september 26, 2010

Hobuse silmad

Rääkisin, et lugesin ajalooraamatust, et 14. sajandil läks sõjavägi üle Alpide 200 hobusega, kellel olid silmad kinni külmunud. Isa ütles, et loomulikult. Küsisin, miks inimese silmad siis kinni ei külmu. Isa vastas, et erinevus on selles, et inimese silmad pilguvad, aga hobusel ei pilgu. Küsisin, kas nad niimoodi pimedaks ei jää. Isa vastas, et kui külmuvad, siis lõpuks jäävadki. Ütlesin, et ühe raamatu pealkiri on "Hobune, kes kaotas prillid ära". Isa ütles no näed. Üks mees kuulis veel seda jutuajamist pealt ja ütles, et tema meelest selle pealkirja lõpus sõna "ära" ei olnud. Kontrollisin hiljem raamatukogu kataloogist ja seal oli "ära" olemas.

Tähelepanematu mäng

Maleklubis istus üks naine minu vastu. Varsti panin tähele, et ta räägib imelikku juttu. Küsisin, kas me mängisime. Ta vastas, et mängisime küll. Küsisin, kumb võitis. Ta ütles, et mina. Mina ütlesin, et aga ma ei mäleta sellest mängust midagi, mina arvasin, et tõstan niisama nuppe. Klubisse saabus Peebo. Ta hakkas vaatama läbi ajalehe aastakäiku. Ta tahtis igast numbrist ühe foto välja valida ja teise kohta kleepida. Tõnu vaatas minu joonistusplokki. Seal olid eespool vesivärvidega maalitud pildid ja tagapool joonistused. Tõnu ütles, et kõige parem on esimene lehekülg. Vastasin, et aga pintslit käes hoida on raskem. Muidu olen nõus, et värviline on parem. Ühe pildi peale langesid veepiisad ja Tõnu hakkas neid kuivatama. Ütlesin, et ta hõõrub ju niimoodi värvi laiali. Olin joonistanud ka eile. Ema oli minu kõige uuemate piltide põhjal joonistanud omapoolsed pildid, et näidata, millise päriselt olemas oleva inimesega minu pildid sarnanevad. Ühe pildi kohta oli ta joonistanud tuttava inimese foto, mida olin tõesti enne oma pildi joonistamist vaadanud. Sellel fotol oli naine, kes tundus nüüd tõesti minu pildi sarnane. Aga ise oleksin enne arvanud, et joonistan meest. Teised ema joonistatud isikud olid mulle võõrad. Isa koostas postkaarte. Ta küsis, mis on doktor Orrini eesnimi. Üks eesnimi tuli meelde, aga mina ütlesin, et see on hoopis õpetaja Orrini oma. Isa küsis nüüd emalt ja ema pakkus sama eesnime. Isa pani selle kaardile kirja ja mina ütlesin, et ma ju ütlesin, et see on teise inimese nimi. Isa ütles seepeale, et see kaart tuleb uuesti joonistada. Saabus magamamineku kellaaeg. Läksin magamistuppa. Voodi oli nüüd kaheosaline ja mõlemad osad olid minu jaoks liiga lühikesed. Küsisin, miks minu vana voodi on ära viidud. Kõrvalvoodis olev inimene vastas, et see ei olegi minu voodi. Küsisin talt, kas ta ei olegi Tõnu. Ta vastas, et ei ole. See tähendas, et olin sisenenud valesse magamistuppa. Kiirustasin välja ja ütlesin, et ma ei tea, kelle magamistuppa ma nüüd läksin.

*
Vannitoas hakkas vett tulema lisaks kraanile veel vanni külje sees olevast august. Lootsin, et selle klaasi ei ole lõhkunud mina. Aga hõõrusin oma sõrmega alles jäänud osa klaasist läbipaistvaks ja nüüd olin kindlasti mina süüdlane. See auk tõmbas Tõnu nime nimetamise peale kraanist voolavat vett ligi, aga minu nime nimetamisel lükkas eemale. Sinna oli keegi ilmselt jälgimisseadme pannud, et Tõnu kohta andmeid koguda. Kõndisin läbi Tähtvere. Mõtlesin, et hakkan nüüd pidevalt lahtiseid avanguid mängima. Selleks loen kõigepealt "Maleaabitsast" lahtiste avangute osa läbi ja järgmiseks "Avangute teooriast". Võibolla mõnele konkreetsele vastasele mängin Caro-Kanni ka. Vaatasin "Maleaabitsast" kõigepealt Ponziani avangut. Selgus, et seal oli toodud hoopis teine variant kui Puis oli mulle mänginud.

Laupäev, september 25, 2010

Soeng ja aju

"Sirbis" kirjutati, et Jõerüüdi luulekogus on kasutatud leidlikku võtet, et luuletuste sisu on küll primitiivne, aga vorm tegelikult täiuslik. Ma pole seda raamatut lugenud, aga üldiselt ütleksin, et minu meelest inimese tarkust näitab siiski rohkem sisu kui tehnilised võimed. Võiks ju ka öelda, et keegi laulab roppe laule, aga tegelikult peab viisi. Või et keegi lööb endast väiksemaid, aga tegelikult on tugev sportlane.

Hakkan sponsoriks

Mõtlesin, et male propageerimiseks hakkan Tartu meistrivõistluste sponsoriks. Enne meistrivõistlusi toimub ka valikturniir. Valikturniiri auhinnafondiks on 5000 krooni pluss osavõtumaks ja finaalil 10 000 pluss osavõtumaks. Auhinnaraha jagatakse võidetud partiide arvu järgi kõigi vahel, viigid ei lähe arvesse. Et mängitaks võidu peale, tuleb enne 40. käiku viiki leppimise eest maksta trahvi, kuigi erinevalt mõnest teisest turniirist ei ole varasem viiki leppimine otseselt keelatud. Lisaks nendele auhinnarahadele on veel valikturniiri võitjale lisaauhind 1000 krooni ja finaali võitjale 2000. Finaali pääseb kolm mängijat eelmise aasta meistrivõistluste tulemuste põhjal, kolm reitingu põhjal ja neli valikturniiri tulemuste põhjal. Valikturniiril võivad osaleda ka need, kes pääsevad otse finaali, siis on neil võimalik teenida rohkem auhinnaraha. Mõlema turniiri võitjad on kohustatud andma aasta jooksul lastele kolm simultaani. Või vähemalt finaali võitja ühe simultaani. Nii finaali kui ka valikturniiri partiide kohta ilmub raamat. Finaalis mängitakse 45 partiid. Valikturniiril on mängijaid rohkem, kõik sealsed partiid raamatusse ei mahu, seetõttu on selle raamatus samuti 45 partiid, mille on mänginud kõrgematele kohtadele tulijad. Partiide kohta võiks olla ka kommentaare. Kommentaare saaks kirjutada arvutiprogrammi analüüside põhjal. Aga siis oleks kõik kommentaarid arvuti stiilis ja igaüks saab ise ka kodus arvutiga analüüsida, nii et kommentaaridest oleks parem siiski loobuda. Kõigi osalejate kohta võiks raamatus olla ka fotod. Igaühe kohta oleks kaks fotot, millest üks oleks turniiril malelaua taga tehtud ja teine fotograafi juures tehtud näopilt. Kuna mul raha lõputult ei ole, siis saaksin sponsor olla ainult üks aasta. Ja ma ei tea, milleks seda üldse vaja on.

Reede, september 24, 2010

Suure peaga tegelane

Istusin ajaloo tunnis. Õpetaja ütles, et ta tahab näha minu vihikut. Vastasin, et mul esitamiseks vihikut ei ole, mul on vihik enda jaoks. Hakkasin koju minema. Läksin läbi bussijaama. Seal olid seriaali tegelased. Üks varasematest peategelastest pistis oma suure pea kastist välja ja ütles lause, mida ta ütles selle seriaali igas osas: "On olemas tuhandet liiki tarkust, aga ainult üks tarkus on õige." Aga stsenaariumi autor Helina oli püsimatu ja teda olid varasemad peategelased ära tüüdanud. Seetõttu ta selles osas seda tegelast rohkem ei kasutanud, vaid lasi ühel poisil tema kohta öelda, et ta ei ole enam tark.

*
Vaatasin andmeid oma magistrantuuriõpingute kohta. Ette tuli silt, et valmistatakse ette päringut minu tegemata asjade kohta. Mul oli muuhulgas tegemata tööpraktika. Kuna magistrantuuris õppimise aeg sai täis, siis paistis, et see jääb mul lõpetamata. Aga magistrikraad ise oli mul käes. Läksin kooli inglise keele tundi. Õpetaja ütles, et küsib tänaseks õppida antud osa. Küsisin, kas midagi oli õppida. Ütlesin, et ma ei mäleta üldse eilset päeva. Mäletan, et põgenesin koolist ja nägin silmade ees multifilme, see on kõik.

*
Vaatasin Venemaa kaarti. Siberis oli mitu suurt linna. Väiksemad nende hulgast olid kaardile kantud väikse ringina, aga kõige suurematel oli välja joonistatud kogu pindala. Ühe Siberi linna pindala oli peaaegu sama suur nagu Moskval, kuigi rahvaarv oli väiksem. Venemaa Euroopa-osa Põhja-Jäämere rannikul ja saartel oli suur ala ringiga ümbritsetud. Kirjutati, et üks teadlane oli avastanud, et selle ala elanikud moodustavad rahva nimega tuvalased, kuigi neil ei ole oma haldusüksust. Tuvalased olid teise nimega tõvalased. Küsisin, kuidas on kaks rahvast ühe ja sama nimega, sest ühed tuvalased elavad Kaug-Idas. Mõtlesin, et kas Kaug-Idas ikka on tuvalasi, seal on kaks rahvast ja need on mõlemad teise nimega. Venemaal oli kaardil veel liivlaste piirkond. Sinna olid vist osad liivlased Liivimaalt välja rännanud ja leidnud, et seal teiste soome-ugrilaste kõrval on neil paremad võimalused püsima jääda kui Lätis. Nüüd oligi liivlasi veel ainult Venemaal. Sellest oli vist entsüklopeedia artiklis "liivlased" kirjutatud. Ja nende liivlaste lähedal olid veel väljarändajate piirkonnad nimedega Leedu ja Eesti.

Tulemused ei huvitagi

Neid, kellel tänasel turniiril halvemini läks, lohutati, et keegi peale minu tulemusi ei vaata. Täna ei olnud endal ka meeles kõigi tulemusi vaadata, ainult tähtsamaid. Kaimur kirjutas kunagi iga klubiturniiri lõppedes kõigi punktid endale paberile. Ühel korral sain null punkti ja soovitasin seda mitte kirjutada, aga ta vastas, et kõik läheb kirja. Eelmise nädala ülikooli klubi turniiri kõigi punktide arvu saatis Sander klubi listi. Soovitasin, et seda võiks teha ka edaspidi, aga eile saatis ta sinna kirja ilma tulemusteta. Ma pole küll kindel, kas turniir toimus, aga vist toimus.

Päevakeskuse tänasel turniiril oli 12 osavõtjat ja mängiti ringsüsteemis 10 minutiga. Esimeseks tuli Trohhalev 10,5 punktiga, teiseks Ivainen 9, kolmandaks Seljodkin samuti 9. Kõige kõrgemale tulnud osavõtja, kelle vastu mina punkte sain, oli Harujõe neljandal kohal. Ise ma ennast tänaseks tippvormi ajada ei tahtnud, vaid valmistusin Kerese kogutud partiisid vaadates. See ei ole kogemuste põhjal kõige tõhusam kiirmaleks valmistumise meetod. Punkte sain 5.

Esimeses voorus kaotasin mustadega kaheratsu avangus Ivainenile. Pakkusin talle ajapuuduse tõttu võiduseisus viiki, aga ta ei võtnud vastu. Lõppseisus oli mul lipp etturi vastu, siis kukkus aeg. Teises voorus kaotasin valgetega Skandinaavia kaitses Seljodkinile, sest ei arvestanud sidumisi õigesti. Kolmandas kaotasin mustadega Hispaania avangu Birdi variandis Trohhalevile, kes kahis vankri väljal e7 ja seejärel pani d5-lt kuningale g8 ja vankrile a8 kahvli. Neljandas voorus olid mul valged Ojaste vastu. Ta valis Philidori kaitse, mille peale tegin uuenduse, et enne d4 mängisin h3. See käik on nähtavasti halvem, aga teiselt poolt olin seda hiljuti kodus ette valmistanud. Ühel hetkel jätsin etturi ette, aga vastane ei löönud seda. Lipulõppmängus oli ainuke vaba liin minu käes, aga võiduvõimalusi ei paistnud olevat ja leppisime vastase ettepanekul viiki. Viiendas voorus mängisin mustadega Caro-Kanni kaitset Harujõe vastu. Mängu lõpu poole sain enametturi, aga ajapuuduse tõttu andsin selle tagasi. Täiesti viigilises etturilõppmängus ütlesin, et nõuan viiki, ja panin kella seisma. Vastane lõi kella käima tagasi ja ütles, et ei saa nõuda. Paar käiku hiljem oli ta ise nõus viiki leppima, aga jäi kindlaks, et minul nõudmisõigust ei olnud, kuna see olevat välk. Küsisin hiljem Särgavalt, kes ütles, et õigus oli minul, sest turniir peeti kiirmale reeglite järgi. Kuuendas voorus mängisin valgetega Põvvati vastu neljaratsu avangu varianti, millega Kerese partiid olin eile vaadanud. Vastane jättis viguri ette ja kaotas. Seitsmendas voorus musatadega Arsti vastu oli lipuetturi avang, jäin mõne käiguga lipust ilma ja alistusin. Kaheksandas voorus mängisin valgetega Volperti vastu tuttavat Sitsiilia kaitse varianti. Minu c-liin jäi nõrgaks, mistõttu kaotasin etturi. Kui vastane tungis veel lipuga esimesele reale, siis alistusin. Üheksandas voorus olid mustad Marksoo vastu ja ta valis avangu 1. Rf3 d5 2. b3. Lõpus läks kuningatiival väga teravaks, mõlemal hakkas aeg otsa saama ja vastase aeg kukkus varem. Kümnendas voorus mängisin mustadega Puisi vastu, kes valis Ponziani avangu. Vahepeal oli minu seis ilmselt etturinõrgestuste tõttu halvem, aga siis võtsin ära h ja g etturi ning lõpuks võitsin. Üheteistkümnendas voorus Kääbiga mängisin Skandinaavia avangut. Vahepeal kaotasin etturi, aga sain selle kiiresti tagasi. Vankrilõppmängu minnes oli seis vist võrdne, aga etturilõppmängu üle minnes juba mulle võidetud.

Mäng Arst-Runnel oli umbes selline:
1. d4 d5 2. Of4 c5 3. e3 b6 4. h3 Rf6 5. Rf3 e6 6. Re5 Rbd7 7. Rc6 1:0

Neljapäev, september 23, 2010

Auraha emiteerimine

Põhiseadus ütleb, et Eesti raha emiteerimise ainuõigus kuulub Eesti Pangale. Aga seal on mõeldud raha kitsamas tähenduses ja see ei tähenda, et ka aurahasid peaks välja andma pank. Või et eurole ülemineku järel ei tohiks kodumaal aurahasid välja anda.

Seletussõnaraamat ütleb, et auraha all mõeldakse harilikult endisaegset aumärki. Aga minu meelest võiks seda mõistet laiendada ka spordivõsitluste medalitele.

Maailmameistrivõistluste medalit hinnatakse kõrgemalt kui Eesti meistrivõistluste oma. Tundub, et ka Teise maailmasõja aegset raudristi kõrgemalt kui Vabadussõja teenete eest antud vabadusristi. Võibolla samasuguse loogika alusel arvavad osad, et pärisraha puhul on välismaine rahaühik ikka parem kui Eesti oma. Asju objektiivselt vaadates on siiski tähtsam kohalik laiade masside tervisesport ja Hitler pole parem inimene kui Eesti poliitikud.

Aurahade poliitika on konservatiivsem kui maksevahendi oma. Maksevahendiga on jõutud selleni, et paberraha on väärtuslikum kui metallraha. Väärismetallist auraha maksab siiski rohkem kui paberist aukiri.

Eesti lipu kaitsmine

Ehitati kaks kalliskividest tooli, mis olid auhindadeks. Kalliskivid lõppesid otsa ja järgmine kord auhindu andes oleks tulnud samad uuesti kasutusele võtta.

*
Üks inimene tegi Eesti lipuga sigadust. Talt nõuti, et ta paneks lipu kohe tagasi. Aga kui ei pannud, siis rohkem ei viitsitud nõuda. Mängiti malet. Klaus soovitas, et tuleks vankrit kindlustada. Mina vaidlesin vastu, et sellel pole mõtet, kuna kohe tuleb matt. Aga mängija siiski ei osanud matti panna. Ütlesin, et lipuga pahandust teinu tuleb kohtu alla anda, sest kas te teate, mis seadust ta rikkus? Eesti lipu kaitse seadust. Aga karstin, et ma ei tunne teda vastandamisel ära. Toomas pühkis harjaga nende taldu, kes olid pahandanud. V. Uibo ütles, et selle kohta on lindil üks laul. Ta läks isa tuppa seda linti otsima, kinkis meile uue lindi ja pani mängima. Toomas uhkustas, et ta läheb ühte väga heasse kohta, nimetades võrguaadressi. Teine vend ütles, et ahhaa, Toomas lobises välja, et ta loeb kõik teiste elektronkirjad läbi. Ütlesin Toomale, et ükskõik, kas see on võimalik või mitte, aga minu kirju ta ei loe, muidu ta saab vastu lõugu. Toomas vastas, et aga ta peab iga päev ühte kohta saadetavate baitide mahu täis saama. Mõtlesin kirjutada Helinale, et täna on tal viimane võimalus mulle kirjutada. Kohe mõtlesin ümber, et seda ma ei kirjuta, sest üks minu põhimõte on, et tagasipöördumise võimalus on alati olemas. Räägiti, et maailmas on kolm inimest, kes oskavad teiste unenägusid vaadata. Kolumbias elab selline mees, kes oskab vaadata ükskõik kui kaugel punktis oleva inimese unenägusid. Varem oskas ta ennustada ka, aga nüüd on võimeid vähemaks keeratud.

Kolmapäev, september 22, 2010

Tüliõunad

Kas kreeka mütoloogia tüliõun on sama, mis Vana Testamendi keelatud vili? Need lood ei pruugi küll ühise algupäraga olla, vaid võivad olla tingitud ka lihtsalt sarnasest psühholoogilisest olukorrast. Üks minu vend hakkas ka lapsena nutma, kui ei saanud kõige suuremat õuna.

Korrarikkumine teatris

Olin teatris. Klaus oleks peaaegu noaga minu kätt torganud. Ütlesin talle, et ta on haige inimene. Sellest hoolimata, et olin ise haige. Jäin etenduse ajal magama. Kui etendus läbi sai, tuli teatritöötaja minuga pahandama, et olin halvasti käitunud. Ta ütles, et ma laulsin ka. Küsisin, kas otseses või ülekantud tähenduses. Teatritöötaja vastas, et ikka ülekantud. Ta ütles, et rohkem mind teatrisse ei lubata, ja juhatas mind teatrist välja. Läksin poodi. Ostsin eetrit. Ütlesin, et ega ma seda ei joo, võtan ainult ühe tilga päevas raviotstarbel. Järgmiseks ostsin viina. Ütlesin, et seda ma ka ei joo, teen ainult kompressi. Kuna ma enam teatritöötajat ei näinud, siis ma ei teadnud, kas ta on üldse veel juures. Kolmandaks ostsin õlut ja ütlesin, et seda ei osta ma ka joomiseks.

*
Lugesin ühe saksa autori saksakeelset raamatut. Selgus, et tema teoseid ei ole veel kokku kogutud, vaid avaldatud on ainult katkendeid. Erik ütles, et ta tõlkis eesti keelde ühe raamatu, nimetades autori nime. Tundus, et see on sama kirjanik, kelle raamatut mina olin lugenud ja keda meie kirjastus ka tõlkida tahtis. See autor oli kirjutanud ka "Vihurimäe". Mul tekkis küsimus, kas ta ei ole hoopis inglise kirjanik. Aga vist ei olnud, sest tegelase nimi Frankenstein oli saksapärane. Küsisin Erikult üle, mis autorit ta tõlkis. Ta nimetas selle nime uuesti. See oli siiski teine kirjanik kui meie kirjastus tõlkida tahtis. Ütlesin, et nojah, need sakslaste nimed kõlavad kõik üksteisele sarnaselt. Ütlesin, et sellest peaks kuskile jälg jääma, kui üks kirjastus raamatu tõlkimist alustab. Olin ema ja vennaga tänaval. Mul oli saksa-eesti sõnaraamat, aga see kadus äkki ära. Hakkasin minema raamatupoodi, et uut saada. Aga unenägudes on kuskile pärale jõuda raske. Mõtlesin, et võibolla peaksin jooksma, et rutem jõuda.

Teisipäev, september 21, 2010

Oi

Tõnis on õppinud selgeks sõna "oi". Tundub, et see tähendab, et mingi asi jääb nähtamatuks. Tõnis ütles kaks korda "oi", kui ma hakkasin rääkima enne tema vaatevälja jõudmist, ja üks kord, kui tema jalg kadus pükstesse ja ei tahtnud teisest otsast nähtavale ilmuda.

Leinaküünlad

Koolis tehti kohustuslikku aidsiproovi. Neilt, kellel oli proov tehtud, küsisid teised, mis selle tulemus oli. Mina püüdsin proovi tegemisest kõrvale hiilida, sest asi oli liiga avalik ja ma poleks nagunii kedagi nakatanud. Läksin ajaloo klassi. Seal istus minu koha peal viimases pingis Helen. Ta oli elanud vahepeal Rootsis ja seetõttu ei teadnud, et see on minu koht. Heleni kõrval istus Viive. Ütlesin neile, et nad istuvad minu koha peal. Vaatasin ringi, kuhu mujale ma istuda saaks. Aga kõikidel kohtadel paistis juba kellegi kott olevat, väljaarvatud esimeses pingis, kuhu ma istuda ei tahtnud.

*
Istusin õues pingile kahe klassivenna kõrvale, kellele oli aidsiproov ära tehtud. Nad naersid ja ütlesid: "Aids, jess!" Mööda kõndis kaks võõrast tüdrukut. Poisid ütlesid väga valju häälega, et neil tüdrukutel on ka kindlasti aids.

*
Istusime ümber laua. Tuli süüdata küünlad vanaisa mälestuseks. Põhiliselt olid laual väiksed küünlad, aga oli ka paar suuremat. Süütasin ka ühe suurema. Henn hakkas pahandama, et tuli süüdata ainult väikseid, sest täna on matused, mitte sünnipäev. Ütlesin, et neid suuri küünlaid ei pannud lauale mina, kui ta arvab, et teised teevad kõike õigesti ja mina kõike valesti. Minu meelest oli vanaisal nii surma- kui ka sünniaasta nulliga lõppev, nii et tänavu oli mõlema ümmargune aastapäev. Ja mõtlesin, et sünnipäevadel süüdatakse ka leinaküünlad, sel puhul, et inimene jõuab surmale üks aasta lähemale. Puhusin suure küünla ära, aga see ei tahtnud suitsemist lõpetada. Klaus hakkas seda küünalt imema ja see osutus lihapirukaks. Läksin oma tuppa. Seal rääkis vanaema, et selle toa seinad tuleb katta klaasplaatidega ja et me vist makki väga ei kuula, parem oleks hankida endale noote.

*
Olin päevakeskuses. A. Kuusk ütles, et ta ei lähegi enam oma koju ühiselamus, vaid hakkab edaspidi siin õppima. Kõigile tehti aju uuring. Minul oli mõlema ajupoolkera ülemine pool haige, mida näitas punane värv ajupildil. Poolkerade alumise poole piltidel oli punast värvi vähem, üks poolkera oli alt peaaegu terve, aga mõned punased täpid olid ka seal. Üks meditsiinitöötaja näitas teisele, et mul on seljaaju ka haige, mida ei olnud varem teatud. Seljaajust jäi pildile ainult ülemine ots. Uuriti ka teisi kehaosi, aga mitte käsi ja jalgu, sest need tavaliselt haigeks ei jäänud. Psühhiaatriahaiglasse olid toodud uued voodid, mis mulle algul ei meeldinud. Olin olnud arsti kabinetis, et mind teist korda haiglasse sisse kirjutataks, kui parajasti vanu voodeid välja ja uusi sisse kanti.

Esmaspäev, september 20, 2010

Tõnu sünnipäev II

Andsin juba sünnipäevapeost ülevaate, aga soovitati seda täiendada.

Kaks kõige väiksemat last peol olid Tõnis ja Joosep. Vahepeal nad kallistasid üksteist, aga vahepeal läksid kummikute pärast kaklema. Suuremad inimesed pidid toas jalanõud jalast võtma, aga lastel olid need jalas. Aga Joosep võttis need endal ise jalast ja tahtis kummikuid asemele panna, öeldes: "Jalas". Kummikud olid Tõnise omad ja Tõnis ei tahtnud neid Joosepile anda. Mõlemad sikutasid kummikut enda poole ja tegid kaeblikku häält. Kadri lahendas olukorra sellega, et andis mõlemale ühe kummiku ja ühe väiksema jalanõu, mille järel kaklus lõppes.

Olin kuulnud, et Meelvale on viidud mingid malenupud. Tahtsin neid näha. Välja otsiti tervelt kaks komplekti. Nupud pakkusid huvi ka Tõnisele ja Joosepile. Nad ladusid neid mulle käe peale ja mina panin neid püsti seisma ja ütlesin nuppude nimesid. Vahepeal panid nad nuppe karpi või võtsid karbist välja. Kui tahtsin suurematele inimestele maleseise näidata, püüdsin Joosepile pakkuda nuppude asemel mosaiikklotse, aga teda huvitasid malenupud rohkem. Vahepeal sain siiski seisu peale panna. Näitasin Pillele, mis on kõige kiirem võimalik matt ja seejärel panin peale seisu oma kolmapäevasest mängust, kus kahisin oda. Pille pidi ära arvama, mis on õige käik, ja ta pakkus odakahingut ühe sekundiga, kuigi pole maletrennis käinud. Aga kui ütlesin talle, et ta õpetaks lastele nuppude nimesid, siis ta vastas, et ei oska. Tegelikult mul oli endal ka kuninga ja lipu eristamisega raskusi. Tõnu odakahinguga seisus õiget käiku pakkuda ei osanud, kuigi on natuke aega maletrennis käinud.

Tõniselt ja Joosepilt küsiti, kus ühe või teise nimega inimene on, mispeale nad näitasid näpuga suunda ja enamasti õigesti. Maria oli väga imestunud, et tema nimi oli ka teada. Kui küsiti, kus vanaema on, keda tegelikult kohal ei olnud, näitas Joosep ka mingit suunda. Võibolla näitas Tartu poole. Kui küsiti, kus Klaus on, istus ta samal ajal Klausil süles, aga näitas hoopis Toomast. Kui küsiti, kus Simo on, ütles Tõnis esimest korda minu nime Mo või Mo Mo.

Natuke suurem ja võõram laps oli Hannes. Temale meeldis mänguasjadest kõige rohkem häält tegev mootorratas ja hiljem ka õhupall. Õhupall meeldis ka Joosepile. Hiljem saabus üks väike tüdruk ka, aga temaga ma ei jõudnud tuttavaks saada.

Koidula artiklid

Kõndisin metsa alla ja korjasin mõned maasikad, kuigi need olid tee lähedal ja mustad. Aga hakkasin kahtlema, kas need ikka on maasikad, seetõttu viskasin nad maha. Kirjutati, et kui Koidula ajalehes kirjutama hakkas, oli ta algul rumal ja tal oli tähtsust ainult Jannseni perekonna liikmena. Hiljem, kui ta Kroonlinna abiellus, ta enam ajalehes ei kirjutanud. Koidula kirjutas artikli, et soojal maal elab londiga loom. Kui inimene läheb tema eest puu taha, haarab loom londiga teisele poole puud. Teiselt poolt tuleb elevant. Karstin, et need loomad võivad Eestisse ka tulla. Eesti keeles oli kasutatud sõna "lontelevant". Ilmselt oli see Koidula artikli mõju, kes tegelikult kirjutas kahest erinevast loomast. Koidula artikkel ninasarvikust tekitas samuti paanikat. Jannsen ja Koidula kirjutasid "Tartu Postimehes". Samal ajal ilmus ka "Eesti Postimees". Ühel hetkel muutus "Tartu Postimees" "Postimeheks", et "Eesti Postimees" ise seda nime ära ei võtaks.

Pühapäev, september 19, 2010

Arsti küsimused

Ühel päeval käisin arsti juures. Arst küsis, kuidas mu elu vahepeal läinud on. Rääkisin olulisematest asjadest, mis on juhtunud. Lõpuks küsis arst, et ja kuidas tervis on. Vastasin lühidalt, et ei ole halvemaks läinud.

Preemia kandidaadid

Öeldi, et Eesti võidab sellepärast spordis suurriike, et Eestis on riiklik toetus spordile suurem kui kusagil mujal. Läksin kirjanike suvilasse. Seal paistis keegi olevat. Enne sisenemist koputasin. Seepeale põgenes sealt kaks võõrast meest. Nad olid põranda sisse plekiriba kohale augu kaevanud, et vaadata, ega seal varandust ei ole. Muld oli põrandal hunnikus. Sain need mehed aia ääres kätte. Nad seletasid, et arvasid, et maja on maha jäetud ja sealt võib kõike võtta. Tundsin käe peal hammustusi. Olin astunud sipelgapessa. Need mehed olid maletajad. Hakkasime otsima ideid, kuidas võistlustel paremaid kohti saada. Kui nägime apteegi ust, läksime kohe sisse. Küsisime, kas on mõnda rohtu, mis mõtlemist parandab. Meile anti selline rohi, mida võis tarvitada kõige rohkem nädal aega järjest ja üks kord kuus.

*
Peebo ütles, et paneb mind parima noore preemia kandidaadiks. Küsisin, kas ma olen veel noor, kas males tuleb noore piir hiljem kui muudel aladel. Peebo kirjutas tabelisse minu kohta andmed. Ta märkis üles ka selle, et olen avaldanud päeviku. Selle kohta tuli märkida, mitu eksemplari seda on müüdud. Peebo ütles, et nüüd jään ma preemiast ilma, sest ta märkis, et andmeid läbimüügi kohta saab kirjastusest. Ta märkis üles kaks varianti, et minu päevikut on müüdud kas 150 või 15-17 eksemplari. Võrreldes füüsiliste alade esindajatega olid need väiksed arvud. Kati S. taotles ka mingil alal preemiat, vist sõudmises. Aga tema nimi oli tabelisse kirjutatud Katia, mis ei olnud ei Kati ega Kaisa. Kati raamatu kohta ei olnud toodud müüdud eksemplaride arvu, vaid telefoninumber, kust selle arvu teada saab. Tabelis oli palju nimesid. Mõtlesin, et tegelikult on Kuusk minust noorem ja sai võistlustel rohkem punkte. Kui taotlused olid läbi vaadatud, ütles Peebo, et meie klubist keegi preemiat ei saanud, sest noorte vanus on piiri peal ja vanemad mängivad juba nõrgemini. Jürgen I. rääkis mulle, et üks tema noor sugulane loeb minu blogi ja et on ainult aja küsimus, millal selle sugulase huvide hulgas nihkub male esikohale. Ootasin, et Jürgen lisab, et ta oli sellele sugulasele kaotanud ja sugulane oli pärast mängu lõppu öelnud, et luges minu blogist, et niimoodi tuleb mängida. Jürgen küsis, kas ma partiid Karpov-Fine olen näinud. Vastasin, et ei ole. Siis tuli midagi uduselt meelde. Küsisin, kas seal kahiti midagi b5. Jürgen vastas jah. Ütlesin, et siis olen seda näinud. Alguses oli see mäng mul peas olnud.

*
Istusin tunnis. Üks õpilane kasutas väljendit, milles oli ühte ingliskeelset sõna kaks korda. See oli tuletatud väljendist, kus olid see sõna ja üks teine sõna. Vahepeal oli kasutatud seda väljendit nii, et kahe sõna asemel oli kaks korda teist sõna, aga nüüd paistis olevat alanud uus periood, kus kaks korda on uut sõna. Tundi andis Särgava. Ta jagas paberid välja, et hakataks kontrolltööd kirjutama. Ta andis kaks küsimust. Üks küsimus oli J, mis oli väljendis tarvitatud sõna algustäht. Teine küsimus oli Q, mis oli lühend sõnast pealuu ja tähendas, et tuli kirjutada inimeste tapmisest. Ma ei viitsinud kirjutama hakata, selle asemel joonistasin pealuusid. Mõtlesin, et lasen endale lõputunnistusele ükskõik kui halvad hinded välja kirjutada. Siis oleks minu kõige paremaks tunnistuseks jäänud üheksanda klassi lõputunnistus, kus mul olid viied. Inimesed võisid mõelda, et ma ei oska enam õppida. Aga selle tõestamiseks, et nad eksivad, võisin hiljem teha ülikooli sisseastumiseksameid. Ainult eksami enda pärast, mitte selleks, et ülikooli astuda. Enne sisseastumis matemaatikaeksamit oleksin matemaatika käsiraamatu iga päev läbi lugenud ja lisaks arvutamist harjutanud. Vaatasin, et minu pinginaaber Lauri K. ei kirjuta ka midagi, sest ta ei saa aru, mida küsimusteks antud tähed tähendavad. Seletasin talle. Hakkasin ka ise lõpuks kirjutama. Lauri K. istus kaugemal reas ja ütles enda lähedal istujale roppusi, et see on need asjad. Hüüdsin Laurile, et kui ta selliseid sõnu tarvitab, siis ta on ise need asjad, ükskõik mida enne tehti.

Laupäev, september 18, 2010

Tõnu sünnipäev

Käisin Meelval Tõnu sünnipäevapeol. Meelval oli varem kruusatee, aga nüüd on asfalttee. Öeldi, et see pandi eelmise aasta sügisel. Talu sissesõiduteel oli suur kivi, mis autot lõhkus. Sellest sõitis hulk autosid üle. Enamust peole saabunud inimesi ma ei tundnud. Mina puhusin seal laste jaoks sada korda õhupalli täis. Põrand oli algul külm, aga hiljem läks soojemaks. Söögilauas räägiti filmidest, mille sisu tegi osadele nalja, aga mulle ei meeldinud, sest neis sai inimesi surma. Tagasi sõitsime pimedas, mistõttu autojuht eelistas aeglasemat sõitu. Tagasisõidu ajal rääkisime ebaviisakatest inimestest. Kohale sõidu ajal nägime surnud looma, keda lind sõi. Öeldi, et see on vist kährik. Kähriku välimus ei ole mulle tuttav, sest neid lasteraamatute tegelaste hulgas kunagi ei ole.

Ussikeste oskused

Oli hommik. Ma ei mäletanud, mis kell peab kodust väljuma, et teise tundi jõuda. Ma ei pidanud enam vajalikuks kogu aeg koolis kohal käia. Kraadisin, ega mul palavikku ei ole. Kui kraadimise lõpetasin, siis vaatasin, et on täpselt 37. Siis nägin, et 37 pole elavhõbedasamba lõpp, vaid peale joonistatud tugevam kriips. Elavhõbedasammas lõppes hoopis 38 juures. Lõin kogemata kraadiklaasi millegi vastu ära, nii et elavhõbedasammas killustus. Ma ei teadnud, kas nüüd on kraadiklaas katki või saab sooja kraani all elavhõbedatükid uuesti ühendada. Läksin kooli. Riidehoius ütles üks minust noorem poiss mulle, et kõrge vererõhk põhjustab ajukasvajat. Algul arvasin, et tal võib õigus olla, aga siis tuli meelde, et mul pole nii kõrget vererõhku olnudki nagu teistel. Teisel korrusel viskas üks poiss paberi põrandale. Nõudsin, et ta selle üles korjaks ja prügikasti viskaks. Üks õpetaja küsis, mida ma siin käsutan. Vastasin, et ma ei käsuta, vaid karistan. Jätkasin õpetajaga vaidlemist ka tunnis ja vaidlesin tunni lõpuni.

*
Purgis olid ussikesed. Panin teist liiki usse juurde, et vaadata, kas elusad ussid hakkavad neid sööma. Panin purki kaldtee purgi servani, et vaadata, kas ussid hakkavad seda mööda välja roomama. Kui nad oleks roomanud, siis oleks sellega tõestatud olnud, et neil on mõtlemine. Nad hakkasid välja roomama küll, aga mitte mööda kaldteed, vaid otse mööda purgi seina. Olin muutnud arvutimängu tingimusi ja nüüd oli ussidel vastav oskus olemas. Pidi saama nende oskuste endine tase taastada, muidu oleks mäng raskeks läinud.

Reede, september 17, 2010

10 minuti nädal

Nagu ülikooli klubis, nii mängiti ka päevakeskuses see nädal malet 10 minuti mõtlemisajaga. Turniiril oli 12 osavõtjat. Esimeseks tuli Trohhalev 10,5 punktiga. Nägin pealt, kuidas ta võitis eelviimases voorus Raidvälja ja viimases Kääpi. Teiseks tuli Harujõe 10 punktiga ja kolmas oli Metsoja, kes kogus 7,5 punkti. Raidväljal oli viimases voorus parem seis Partsi vastu, aga siis jäi ta rünnaku alla ja sai mati, mistõttu Raidväli oli 7 punktiga neljas.

Teenijanna silm

Olime klassiekskursioonil. Algul võis karta, et keegi ei tule, aga mõned siiski tulid. Õpetaja ütles, et ongi uus "Eesti mõtteloo" sarja raamat valmis. Aga sellel oli kaas teistsuguse kujundusega. Ütlesin, et see on hoopis "Avatud Eesti mõttelugu". Suur osa ekskursioonile tulnutest olid sellised, kes olid pärast üheksandat klassi klassi koosseisust lahkunud - mina, Merko ja Andres. Krister ja Artur olid kuhugi kadunud. Osad läksid ujuma, aga nende ujumisoskus oli uppumise piiri peal.

*
Raamatus kirjutati, et ühele Inglismaast läänes asuvale saarele on sajandite jooksul suundunud 15 miljonit inimest, aga teadmata põhjusel ei ole selle saare asustamine siiamaani õnnestunud. Üks naine tuli minu voodisse. Hoiatasin teda, et varsti tullakse mind äratama. See naine läks voodist välja, aga asemele tuli teine. Läksin ise voodist välja ja hakkasin lendama. Kõndisin vannitoa suunas, talutades ühte naist käe otsas kaasa. Aga ta oli nii väike, et võis olla hoopis laps.

*
Füüsika tunnis oli üks aparaat. Võtsin põrandalt selle nupu, panin külge ja keerasin. Selle peale tuli aparaadil kaas pealt. Nii sain teada, milleks see nupp mõeldud on. Peaasi, et ta üles korjasin, muidu ta oleks võinud ära kaduda.

*
Paadisillal oli hulk inimesi. Nad seisid kõik silla ühel küljel. Hoiatasin, et maailma kõige suurema ohvrite arvuga laevaõnnetuses läksid kõik inimesed jõelaeva ühele küljele ja seetõttu läks laev ümber. Poiss, kellele ma seda rääkisin, hakkas naerma. Ütlesin, et siin ei ole midagi naerda. Läksin läbi hoone, kus oli pikk koridorimägi. Talvel võis keegi selle veega üle valada, et ta ära jäätuks. Siis võis hakata libisema ja koridori pikkuse tõttu saavutada väga suure hoo. Koridor oli kõver, seetõttu polnud keskelt kumbagi otsa näha. Krister pidas kõnet. Ta võis ükskõik mida rääkida, sest inimesed kuulasid ainult tema häält. Mul oli vist Kristeriga sarnane hääl, ainult et mina kokutasin rohkem. Rongis istusin ühe olulise naise lähedale. Mina panin oma istmel rohelise lambi põlema, aga see naine enam ei pannud.

*
Ühte majja tuli uus teenijanna. See haudus kurja. Ta vaikis ja naeratas salapäraselt. Filmi katkestuskohtade eel näidati, kuidas teenijanna silm piilus ühest august maja treppi. Teenijanna ütles ühele majaomanike pere liikmele, et ta teab küll, mis balloon sellel on. Balloon oli pomm, mis nöörist tõmmates pidi ühe sekundiga tapma kõik majas viibijad. Teenijanna oli seni oodanud, et majaelanik ise seda nööri tõmbaks, aga nüüd hakkas kahetsema, võttis oma lapsed ja jooksis nii kiiresti kui sai majast minema.

Neljapäev, september 16, 2010

Reketi õppetund

Ühel päeval näitasin Tõnisele, kuidas ma pingpongipalli reketiga õhku taon. Tõnis hakkas tegema käega samasugust liigutust, kuigi tal reketit ei olnud. Kui ma selle talle andsin, siis ta tagus kõigepealt reketiga vastu tumbat ja seejärel teise käega palli vastu reketit.

Kuidas münte koguda

Mängisin pika male turniiril. Järgmiseks vooruks pandi mind kokku K. Sandriga. Olin temaga juba ühes voorus mänginud. Seetõttu ütlesin, et me hakkame mängima Karpovi-Kasparovi matši. Karpovi-Kasparovi matš oli olnud tohutult pikk. Esikoha pretendendid olid Kuused. Üks Kuusk oli ühtlasi kohtunik ja ta sai paarida endale soodsalt. Ta pani ennast mängima teise Kuusega. Ütlesin, et Kuused ei tohi omavahel viiki teha. Kõigepealt tuli minna magama.

*
Vaatasin oma sahtlist ühe märkmiku kaante vahele. Seal olid ümbrikud, millele olin kirjutanud Tallinna aadressi koos märgusõnaga. Mõtlesin, et kas ma tahtsin Tallinnast tööd otsida. Siis sain aru, et nende kirjade kirjutamine oli lihtsalt osa mängust, muidu oleksin need ka posti pannud. Veel oli seal pilt, millel kujutatud objektid olid tegelikult tähed. Kuigi see oli ammu joonistatud ja ma ei mäletanud, mis sõna oli kirjutatud, lugesin selle välja. Olin selliseid pilte näinud unenägudes, aga ei mäeltanud, et enne seda olin sellise ka päriselt joonistanud. Allpool ridades olid juba tavalised ja väiksemad tähed. Teises suunas läks veel väiksemaid lisatähti. Vaatasin oma margialbumit. Viimasele leheküljele olin pannud markide asemel hulga kopikaid ja natuke sente. Osad kopikatest olid tagurpidi. Keerasin kõik tagurpidi. Seal olid süngelt mõjuvad vapid. Ütlesin, et müntidel on tähtsam külg tagumine külg, sest seal on aastaarv. Mul oli kohvipurgis veel münte. Tahtsin münte albumisse juurde panna, et kõik aastaarvud oleks esindatud. Erinevatel aastatel tehti natuke erineva kujundusega münte. Varsti pidid tulema eurod ja selle jaoks tahtsin vanad rahad alles hoida. Võibolla uusi rahasid lastigi käibele selleks, et inimesed vanu koguma hakkaks ja sellega osa raha käibelt kõrvaldataks. Minu meelest pidi ka euro olema ajutine. Panin ettepoole leheküljele kaks rida münte juurde, aga rohkem ei mahtunud, sest album oli niivõrd marke täis. Tuli osta uus album. Ja parem oleks olnud mündialbum, mitte margialbum, sest mündialbumi lehed paistavad mõlemas suunas läbi, aga margialbumil ainult ühes suunas. Erinevate riikide müntide asemel võis koguda ka erinevate aastate omi. Kavatsesin iga aasta mõne kõrvale panna. Ja euromündid olid veel eri liikmesriikides erineva kujundusega. Kogu, mis sisaldab kõigi aastate münte, oleks olnud väga väärtuslik. Seda maha müies oleks saanud väga palju raha. Aga ükski õige koguja ei müü oma kogu maha. Tahtsin üle lugeda, kui palju mul mingit liiki münte on. Mõtlesin teha tabeli, kus ühes suunas jooksevad aastaarvud ja teises suunas müntide nominaalväärtused ning igas ristumiskohas on vastavate müntide arv.

*
Lugesin raamatuid. Seekord lugesin ilma mõtlemata. Kui ma entsüklopeediaköiteid riiulisse panin, siis need ragisesid. Isa küsis mult, kelle valduses üks asula on olnud. Ta küsis seda ilmselt sellepärast, et see asula asus Kesk-Eestis, mistõttu polnud nii selge. Vaatasin raamatust järele ja ütlesin, et ühe korra vahetas see omanikku Kärde rahuga ja et Poola aega pole seal olnud.

Kolmapäev, september 15, 2010

Turniir uues kohas

Ülikooli maleklubi alustas uut hooaega. Mängukoht on nüüd kirjanduse maja asemel Genialistide klubi, kus ma pole varem käinud. Seal olevat vanasti asunud Tartu maleklubi ja genialistid on teinud oma turniire. Tänasel turniiril oli kuus osavõtjat ja mängiti kaks ringi mõtlemisajaga 10 minutit. Sama vastasega mängiti kaks mängu järjest. Turniiritabelisse kanti mängijad eesnime pidi, aga ma kirjutaks nad siia perekonnanimedega:

1. Sander 9 p.
2. Kipper 7
3. Hinrikus 6,5
4. Runnel 3,5
5. Tulva 3
6. Bulecza 1

Kõigepealt tegin Kipperiga kaks viiki, seejärel võitsin ja kaotasin Tulvale, viigistasin ja kaotasin Hinrikusele, kaotasin kaks korda Sandrile ja kaotasin ning võitsin Buleczat.

Runnel-Hinrikus
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rd4 4. Rd4 ed 5. d3 a6 6. Oc4 b5 7. Of7+ Kf7 8. Lh5+ 9. Ld5+ 10. La8 ja valgel on võiduseis, aga mäng lõppes viigiga. Eelmise aasta 25. septembril kahisin sama moodi oda Põvvati vastu, siis tegime enne ainult vahekäigud 5. ... h6 6. 0-0. Ka tol korral oli mul realiseerimisega raskusi.

Runnel-Tulva
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 Rf6 4. e5 Rfd7 5. f4 c5 6. c3 Rc6 7. Rdf3 Lb6 8. Re2 cd 9. cd f6 10. Rc3 fe 11. fe Oe7 12. Og5 Lb2 13. Ra4 Ob4+ 14. Rd2 Ld4 15. Lh5+ g6 16. Ld1 0-0 17. Of6 Rde5 18. Oe5 Lf2++

Runnel-Sander
1. e4 e5 2. Rf3 Rf6 3. Rc3 Rc6 4. Ob5 Ob4 5. 0-0 d6 6. d4 (Tartu Ülikooli meistrivõistlustel 2002 mängisime 6. Rd5 Oc5 7. d4 ed 8. Og5) Oc3 7. bc ed 8. Rd4 Od7 9. Oc6 bc 10. Og5 h6 11. Oh4 g5 12. Og3 0-0 13. e5 Re4 14. Lf3 Rd2 15. Lh5 Rf1 16. Vf1 Kg7 17. ed cd 18. Od6 Lf6 19. Vd1 Ve8 20. Rf3 Vad8 21. Oc7 Og4 22. Oe5 Vd1+ 0:1

Sander-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. 0-0 Rc6 7. c4 cd 8. Rd4 Ob1 9. Vb1 Re5 10. cd Ld5 11. Ob5+ Rd7 12. La4 Rgf6 13. Vd1 Vd8 14. Of4 e5 15. Oe5 Oe7 16. Oc7 a6 17. Oc4 Lc5 18. Od8 b5 19. Oe7 jne. valge võiduga.

Täna jäid paremini meelde kaotuspartiid.

Ümber maakera jälitamine

Juhtisin laeva. Laeva taga ujus üks naine, keda ma ajasin taga ringiga ümber maakera mööda põhjapooluse lähedast laiuskraadi. Vahepeal muutus see naine meheks ja siis ma jätkasin samasugust liikumist, et mehe eest põgeneda. Naine soovitas, et ma võiks 22 kilomeetri kauguselt põhjapoolust tulistada. Poolusel oli minu endine sõber, kes oli kurjategija. Enam ma tema sõber ei olnud, aga tulistama ma teda ka ei hakanud.

*
Sandri elektronposti aadress, mis oli vahepeal kirju tagasi saatnud, oli siiski veel kasutusel. Sander tõi ühel võrguleheküljel ära nimekirja inimestest, kes talle seoses ühe keeleküsimusega kirjutanud olid. Kirjutajate hulgas olime ka mina ja hulk teisi klassikaaslasi. Ütlesin, et mul läks tahtmine klassikokkutulekut korraldada üle, sest Sandrile on kirjutanud pooled klassikaaslased, aga mulle pole ükski. Vaatasin laulupeo fotosid. Tundsin lauljate hulgast kohe ära palju klassikaaslasi. Klaus ütles, et Merilit ei ole näha. Näitasin kahelt fotolt ühte inimest ja küsisin, kas see ei ole Merili. Klaus vastas, et Merili on selline. Ütlesin, et mina küll ei tea, milline. Selle kinnituseks, et Merili võis laulupeol laulda, ütlesin, et ta käis tantsutunnis ka, kui teised veel ei käinud. Kataloogis oli toodud ühe raamatukogus leiduva raamatu pealkiri. Märkasin, et üks sõna on vahelt puudu. Lisasin selle. Olime poes. Ema tahtis mulle osta uut joppi, põhjendusega, et minu roheline jopp lötendab. Ma ei olnud uue jopi ostmisega nõus, sest mulle meeldis just vana kanda. Aga kellegi teise mulje sellest jopist ei pruukinud olla samasugune kui endal. Läksime poest välja. Teised läksid kodu suunas, aga mina jäin ülikooli peahoone ette kirikutorne vaatama. Vaatasin neid lume peal selili lamades. Mulle tuli meelde, et vanarahvas on öelnud, et kes lume peal lamab, sellele pääseb külm sisse. Aga minu kohta see vist ei kehtinud, sest ma ei jäänud sinna ööseks magama, vaid vaatasin mõned minutid ja siis läksin teistele järele.

Teisipäev, september 14, 2010

Kurtide ebavõrdsuse kasv

Mõtlesin, kas muusikavideo pole tummfilmi vastand, kui tummfilmil oli ainult pilt, aga muusikavideol on hääl pildist tähtsam. Siis tuli meelde, et vanasti näidati tummfilme vist ka muusika saatel. Küsisin targemalt inimeselt ja see ütles, et vanasti oli kinos vist isegi eraldi klaverimängija.

Lapsed õues

Istusin arvuti taga. Palusin abi, et ma tahan reavahetust. Mind aidati. Vahetasin klahvide tähendused ära. Üks klahv tähendas rumalust. Öeldi, et monitore enam ei tehta. Nüüd olid jälle uut tüüpi arvutid tulnud. Aga teine inimene ütles, et monitore on veel müügil. Vaatasin oma kodulehekülge. Märkasin, et ekraanipildi laiuseks on üle 90 protsendi, aga alla 100. Panin ta kõigepealt 99 peale, ja kui mõtlesin välja kuidas seda teha, siis ka sajale. Oma kodulehekülje avapildiks oma arvutis salvestasin lillepildi. Igas arvutis sai vaadata koduleheküljest erinevat varianti.

*
Minu vennad ja Kerstin mängisid minu praeguse maja nurgal palli. Nad mängisid sellist mängu, et pall pidi jalalöögi järel põrkama vastu kahe või kolme erineva maja seina. Kerstinil ühel löögil põrkas ainult ühe maja vastu, aga tal oli teine löök veel. Ütlesin, et see mäng peab olema siin välja mõeldud, sest igas kohas ei paikne majad niimoodi, et kolme seina vastu põrkamine on võimalik. Kaunase puiesteel ei mängitud seda mängu, vaid viit miinust, kus peab põrkama ainult ühe maja seina vastu. Mul tekkis küsimus, mitu punkti siis saab, kui pall läheb aknasse. Läksin naaberhoovi mänguväljakule. Seda oli muudetud. Seal oli üks väike poiss. Ütlesin talle, et kui mina siin mängimas käisin, oli kõik teist moodi. Ta küsis, millal mina siin veel mängisin. Vastasin, et kümme aastat tagasi. Poiss ütles, et nii ammu. Vastasin, et temavanuse jaoks on see ammu, aga minust 60 aastat vanem inimene ütleb, et ainult 20 aastat tagasi. Minust 60 aastat vanem inimene oli 80-aastane. Küsisin poisilt, mis mänge nad siin praegu mängivad. Poiss küsis, mis mänge. Küsisin, kas nad ei mängigi mänge. Poiss vastas, et ei mängi. Läksin Kerstini ja vendade juurde tagasi ja ütlesin, et naaberhoovi lapsed ei oska ühtegi mängu.

Esmaspäev, september 13, 2010

Täpne ülevaade

Kaks vanemat inimest ajasid tänaval juttu ja üks neist ütles: "Ah kaks kolmandikku on läinud. Minu klassis on kaks kolmandikku alles."

Kaheksa aine kaustik

Koolimajas oli üks väga väike ruum. Koolimaja pidi pikemaks ajaks tühjaks jääma. Selleks ajaks tahtsin ennast peita sinna ruumi. Aga üks klassiõde teadis, et seal on minu peidukoht, ja peitis ise sinna.

*
Lugesin kõmulehest ühte artiklit. Ütlesin, et selles lehes ei kirjutata olulistest asjadest. Ühes raamatus olid ilmunud raamatuarvustused. Arvustatud oli minu raamatut. Arvustaja kirjutas, et Oudekki on teise mehe naine. Minu arvates need arvustajad olid naiivsed. Mina tundsin Oudekkit juba lapsena, varem kui tema mees, seetõttu ma võisin teda unes näha. Olin näinud unes ka Oudekki isa, ema ja õde, aga mitte tema meest. Jõudsin oma trepikotta. Ema oli toonud välisukse juurde pabereid, mis korterisse ei mahtunud. Korteris oli ka üle poole minu toa ruumalast raamatutega täidetud. Osa pabereid oli ema toppinud postkasti. Ühes pakis olid ema ülikooli aegsed paberid. Suure osa sellest, mis inimene elus kirjutas, kirjutas ta ülikoolis. Mõtlesin, et mõnda praegust üliõpilast võib ülikooli teema huvitada ja ta võib need paberid ära varastada. Ema oli likvideerinud kõigi korterite postkastid. Nende asemel oli ta sisse seadnud uued postkastid, millele korterinumbrite asemel olid kirjutatud perekonnanimed. Ütlesin, et nii ei saa, ega kirjakandja kõigi perekonnanimesid ei tea. Seejärel istusin suures toas. Mul oli käes oma ülikooli kaustik. Ütlesin, et selles on mul vist kaheksa erinevat ainet. Naersin koleda häälega. Püüdsin kaustikust pilku kiiresti üle libistades asju meelde jätta. Vaatasin entsüklopeediast jääaja kaarti. Ütlesin, et tol ajal liikusid Uuralite suunas janaanid. See tähendab, et Siberit kattis mandrijää. Ma ei teadnud, kas mandrijää liikumise tagajärjel Uuralid tekkisidki või olid nad juba varem olemas ja jäid jääle ette. Igatahes Uuralid olid noored mäed. Aga ma ei teadnud, mis ajaskaalaga oli tegemist. Varsti pidid saabuma külalised, aga ma tahtsin suure toa põrandal magada. Karjusin. Tavaliselt karjutigi siis, kui oldi unine. Rongis olid ükskord ühed peolt tulijad ka karjunud, sest nad polnud öösel maganud.

Pühapäev, september 12, 2010

Sain parima tartlase auhinna

Uusi mälestusturniiril osales 34 mängijat. Auhinnad said esimesed viis ja oma kategooria parimad. Mina sain parima tartlase auhinna, sest Kuusk ja Trohhalev said kohaauhinna. Minu auhind oli 250 krooni ehk osavõtumaksust kümme korda suurem summa. Lõpptabeli tipp näeb välja selline:

1. Tõnu Nael 6,5 p.
2. Andres Kuusk 5
3. Tõnu Rauk 5
4. Boris Trohhalev 5
5. Endel Siidirätsep 5
6. Leo Teemäe 4,5 (parim veteran)
7. Simo Runnel 4,5 (parim tartlane)
8. Teet Raudsepp 4,5 (parim alla 2000 reitinguga mängija)

Mul oli turniiril ka õnne. Kahes viimases voorus sain endast madalama reitinguga vastase ja võitsin. Enne viimast vooru tuli Rei minu juurde ja rääkis, et keegi oli öelnud, et Põlendikul on nii nõrk vastane, et ta võib kolmanda koha saada. Rei lisas, et seda ütles ta minu vihale ajamiseks. Võitsin Põlendiku ära ja pärast mängu lõppu ütles Rei, et vihale ajamisest oli ikka kasu. Ei olnud veel kindel, kas ma auhinna saan, aga kohtunik Karba küsis mult juba isikukoodi. Seda ma peast ei teadnud. Karba ütles, et kui ma koju järele vaatama ei lähe, siis ta mulle auhinda ei anna. Minu arvates oleks ma võinud selle talle pärast telefonis ka öelda, aga käisin siiski kodus ära. Ilm oli soojemaks läinud ja pidin kõndimise ajal riideid seljast vähemaks võtma. Jõudsin tagasi, kui mängud veel käisid. Lõpuks tulin kolmest turniiril osalenud minuaegsest Tartu meistrist kahest ettepoole, sealhulgas tänavusest.

6. voor
Kartau-Runnel
1. d4 Rf6 2. Rf3 d5 3. Og5 e6 4. Rbd2 Oe7 5. e3 0-0 6. Od3 h6 7. Of6 Of6 8. c3 Rd7 9. e4 de 10. Re4 b6 11. Ob5 Ob7 12. Rfd2 Oe7 13. 0-0 Rf6 14. Rf6+ Of6 15. Oe2 Ve8 16. Of3 Od5 17. Ve1 Vc8 18. Re4 Oe7 19. Lc2 f5 20. Rd2 Og5 21. Od5 Ld5 22. Rf3 Of6 23. Ve2 c5 24. dc Lc5 25. Vae1 Ld5 26. a3 Vc7 27. La4 Vce7 28. Re5 b5 29. La6 Oe5 30. Ve5 Lb3 31. Vb5 Lc4 32. Vb6 Ld5 33. Vd6 Lb3 34. Le2 e5 35. Ved1 e4 36. Vd8 Kf7 37. V7d4 e3 38. f4 g6 39. Vb4 Le6 40. Vb5 Lc6 41. g3 Vd7 42. Vd7+ Ld7 43. c4 Ld2 44. Kf1 Vd8 45. Vb3 Lc1+ 46. Kg2 Vd2 47. Ve3 Ve2+ 48. Ve2 Lc4 49. Kf2 Ld4+ 50. Kg2 a5 51. Kf3 a4 52. Kg2 Kf6 53. Kf3 Ld1 54. Kf2 g5 55. fg+ hg 56. Ke3 Lg1+ 57. Kd3 Lf1 58. Ke3 g4 59. Vf2 Lg1 60. Ke2 Ke5 61. Ke3 Kd5 62. Ke2 Lb1 63. Ke3 Le4+ 64. Kd2 Ld4 63. Ke1 Le3 64. Ve2 Lg1+ 65. Kd2 Kc4 66. Kc2 Lf1 67. Vd2 Le1 68. Vd1 Le4+ 69. Kc1 Kb3 70. Vd2 ja ühtlasi valge alistus. Valgel jäi mõtlemisaega 15 minutit 46 sekundit ja mustal 14 minutit 59 sekundit.

7. voor
Põlendik-Runnel
1. Rf3 d5 2. d4 Rf6 3. g3 Of5 4. Og2 e6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 h6 7. Rbd2 0-0 8. Re5 c5 9. e3 cd 10. ed Rbd7 11. c3 Od6 12. h3 Lc7 13. Rdf3 Oe4 14. Rd7 Rd7 15. Rh4 Og2 16. Kg2 Rf6 17. Lf3 Re4 18. Of4 g5 19. Od6 Ld6 20. Ve4 de 21. Lf6 gh 22. Lh6 Le7 23. gh f6 24. Vg1 Lh7 25. Kh2+ Kh8 26. Lf4 Vac8 27. Vg4 Lc7 28. h5 Lf4+ 29. Vf4 f5 30. Kg3 Vg8+ 31. Kh4 Kh7 32. d5 Kh6 33. de Vg5 34. a3 Vcg8 35. alistus. Valgel jäi mõtlemisaega 29 ja mustal 45 minutit.

Laupäev, september 11, 2010

Langesin poole peale

Turniiri keskmisel päeval sain kaotuse, viigi ja kaotuse. Mõtlemisaeg oli nüüd tund pluss 30 sekundit iga käigu eest. Kaotused sain meistrikandidaatide vastu ja üks neist kerkis turniiril ainuliidriks. Eile võidetud meistrikandidaat ei ole kellelegi peale minu punkte ära andnud. Kuna mängud toimuvad otse kohvikus, ei olnud vaja vahepeal kodus käia, vaid sõin mõlemal vaheajal kohapeal. Osavõtjatele jagati sedelid, millega saab kolme päeva jooksul süia osta 15 protsenti odavamalt. Täna esimest korda söömast tulles eksisin maja peal põhjalikult ära ja ilma töötajate abita malemängu ruumi üles ei leidnudki. Esimest korda eksisin juba eile, aga siis ei pidanud nii pikalt ekslema, sest üks maletaja tuli kohe vastu. Nüüd sain tee ühe ukseni selgeks, aga kogu maja arhitektuuri mitte. Vanasti see nii keeruline ei olnud, aga nüüd on ruumide arv suurenenud. Tänase viimase vooru ajal läks jälle pimedaks, aga nõrgemate ja tugevamate laudade toad vahetati ära, et nõrgemad lõpetavad kiiremini ja ei pea nii kaua pimedas istuma. Pärast oma viienda mängu lõppu läksin siiski pimedasse ruumi analüüsima. Enne majast lahkumist ütlesin, et esimese mängu mängisin Capablanca ja viimase Kortšnoi stiilis. Rei naeris, aga Sander hakkas vastu vaidlema. Minu meelest mängutugevus ja mängustiil on kaks erinevat asja. Kui käisin esimest korda elus maleklubis välkturniiril ja kõik mängud kaotasin, ütles Päss mulle pärast turniiri lõppu, et stiil on mul hea, aga kogemusi vähe. Ja see on ka loogiline, sest tol ajal lugesin hoolega maleraamatuid. Nüüd loen neid ka, aga ei pea enam nii autoriteetseteks.

3. voor
Runnel-Nael
1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Od7 4. Od7+ Rd7 5. 0-0 Rgf6 6. Le2 Lc7 7. c3 a6 6. d4 e6 9. Og5 h6 10. Oh4 Vc8 11. Rbd2 g5 12. Og3 Rh5 13. h3 Rg3 14. fg Og7 15. d5 0-0 16. de fe 17. Rc4 b5 18. Re3 c4 19. Rd4 Rc5 20. Lg4 Le7 21. h4 gh 22. gh Kh7 23. Vf3 Vf3 24. Rf3 Vg8 25. Lf4 Rd3 26. Lh2 La7 27. Rd4 Od4 28. cd Ld4 29. Lh3 Rf4 30. Lf3 Rg2 31. Lf7+ Vg7 32. Lf2 Re3+ 33. Kh1 Le4+ 34. alistusin. Valgel jäi aega alles 9 minutit 29 sekundit, mustal 14 minutit 18 sekundit. Seejuures jäi must mängule hiljaks.

4. voor
Viikmaa-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rc3 e6 5. g4 Og6 6. Rge2 Oe7 7. Rf4 Og5 8. Rg6 hg 9. Od3 Rd7 10. Re2 a6 11. Rg3 Oh4 12. Oe3 Og3 13. fg Re7 14. Lf3 Lb6 15. 0-0-0 Vf8 16. Vhf1 0-0-0 17. Kb1 Kb8 18. Le2 f6 19. h4 Ka8 20. Vc1 f5 21. c4 dc 22. Oc4 Rd5 23. Od5 cd 24. Vc3 Vc8 25. Vfc1 Vc3 26. Vc3 Kb8 27. Vb3 Lc6 28. Od2 Vc8 29. Vc3 Lb6 30. Vc8+ Kc8 31. Oc3 viik valge ettepanekul. Valgel jäi mõtlemisaega 42 minutit ja mustal 44.

5. voor
Runnel-Trohhalev
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 Of3 7. Lf3 Rf6 8. d3 Oe7 9. Lg3 Ld6 10. Lg7 Vg8 11. Lh6 0-0-0 12. Rd2 Vg6 13. Le3 Vdg8 14. g3 Le6 15. Kh2 Vh6 16. Kg2 Lh3+ 17. Kf3 Lh5+ 18. Kg2 Lh3+ 19. Kf3 Rg4 20. La7 Rh2+ 21. Ke2 Lg4+ 22. f3 Lg3 23. Vf2 Oh4 24. Rf1 Rf1 25. Oh6 Vg6 26. Vaf1 Vh6 27. La8+ Kd7 28. Lb7 Lf4 29. Vg2 Og5 30. Vg5 Lg5 31. Vf2 Vh1 32. Lb3 Lf4 33. Vg2 h5 34. Lc3 Lc1 35. Vf2 Ld1+ 36. Ke3 Ve1+ 37. Le1 Le1+ 38. Ve2 Lg1+ 39. Kd2 h4 40. Ve1 Lg2+ 41. Ke3 h3 42. Ve2 Le2+ 43. alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega 27 ja mustal 28 minutit.

Reklaamid magamistuppa

Volpert ja Brežnevi tütar tulid jalutamast. Volpert ütles, et tal on külm, kuigi tal oli mantel seljas. Minul ei olnud isegi teksajakiga külm. Mõtlesin, et kui ma unenäo üles kirjutan, siis ei kirjuta ma "Brežnevi tütar", vaid tema eesnime Liida, nii nagu ma ka vendadest kirjutan eesnime pidi, mitte ei nimeta neid isa lasteks. Ütlen kellelegi, et meil on siin Brežnevi tütar ja Nõukogude Liidu meister. Ainult et mul tekkis küsimus, kuidas saab Brežnevil nii noor tütar olla. Kuna Brežnev oli juba surnud, ei oleks tema tütar tohtinud olla emast noorem. Ärkasin oma voodis, sest keegi tuli tuppa reklaame üles kleepima ja pani selleks laetule põlema. Tõnu ütles talle, et kõik teised on küll saanud reklaamid kleebitud pimedas. Selle peale pani see inimene laetule kustu ja laualambi põlema. Aga ülejäänud reklaamikleepijad olid tegutsenud päris pimedas ja polnud meid äratanud. Kui ta läinud oli, läksin vaatama, mis reklaami ta tooli peale kleepis. Tõnul käis laua peal arvuti. Küsisin, kas võib panna log off. Tõnu vastas, et võib küll, aga et ma paneks kolmanda variandi, mitte neljanda. Kui oli log off pandud, ütlesin, et parem oleks panna shut down. Tõnu ütles Hennule, et ta mind aitaks. Sain ise arvuti kinni ja ütlesin, et mõtlesin ise välja. Tõnu ütles Hennule, et ma mõtlesingi ise välja. Tõusin lendu ja lendasin vannituppa. Kui tavaliselt unenägudes ei taha vannitoa tuli süttida, siis täna põles ta juba enne, kui mina üldse lülitit vajutasin. Vannitoas võtsin riided seljast. Riideid seljast võttes olen tavaliselt ärganud, aga täna seda ei juhtunud. Otsustasin, et lendan korteri kõik ruumid läbi, sest täna ma enne ei ärka. Hakkasingi lendama. Üle rõdu ääre ei julgenud ma siiski lennata, et mitte päriselt kukkuda. Mõtlesin, et võin kukkuda ka siis, kui ma lendamist unes ei näe. Neisse tubadesse, kus oli inimesi, oli lennata ebameeldiv, sest ma võisin päriselt ilma riieteta unes kõndida. Kui kõik ruumid olid läbi lennatud, lendasin esikusse, et panna riided selga ja kõndida välja. Aga ma ei osanud enam jalgu maha panna. Sain siiski üles-alla hüppama hakata. Seda tehes korrutasin: "Lisaks üks hüpp, üks hüpp."

Reede, september 10, 2010

Jagan esikohta

Tänavusel Uusi mälestusturniiril olen 13. paigutusega ehk tugevamas pooles nagu eelminegi aasta, aga seekord on rohkem osavõtjaid. Esimesel päeval mängiti kaks vooru ja võitsin mõlemad mängud. Turniir toimub ülikooli kohvikus. Juba esimeses voorus oli natuke pime. Teise vooru ajal lootsin, et saan valgemasse ruumi, aga siis läks päike looja ja seal ruumis ei olnud laelampe, vaid ainult katuseaken. Paar laualampi oli, aga minu laua juurde neid ei jätkunud, nii et lõpetasime peaaegu kottpimedas. Kuigi see kahjustab nägemist, tuli see minu tulemusele võibolla kasuks, sest olen natuke pimemalet treeninud. Igatahes Tartu meistrit iga kord võita ei õnnestu. Esimestes voorudes oli mõtlemisaeg 30 minutit pluss 30 sekundit iga käigu eest.

1. voor
Runnel - G. Lille
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. Rc3 Od7 5. d4 ed 6. Rd4 Oe7 7. Oc6 Oc6 8. Rc6 bc 9. 0-0 Rf6 10. Ve1 0-0 11. f3 h6 12. Oe3 c5 13. Of4 Vb8 14. Vb1 Vb7 15. e5 de 16. Oe5 Ld1 17. Ved1 Vd8 18. Vd8+ Od8 19. Vd1 Oe7 20. b3 c6 21. Ra4 Vd7 22. Vd7 Rd7 23. Of4 Rb6 24. Rc3 Of6 25. Re4 Od4+ 26. Kf1 Rd5 27. Od2 Rf6 28. c3 Re4 29. fe Oe5 30. h3 Kf8 31. Oe3 Od6 32. Ke2 Ke7 33. Kd3 Ke6 34. Of2 f5 35. ef+ Kf5 36. Kc4 Ke6 37. Oc5 Oc5 38. Kc5 Kd7 39. b4 Kc7 40. a4 a6 41. c4 g6= 42. b5 cb 43. cb ab 44. Kb5 Kb7 45. Kc5 Ka6 46. Kd5 Ka5 47. Ke6 alistus. Mõtlemisaega jäi mõlemal järele 20 minutit.

2. voor
Seljodkin-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. c3 c5 6. Ob5+ Rc6 7. La4 Lb6 8. 0-0 a6 9. c4 Vc8 10. Oc6+ Lc6 11. Lc6+ Vc6 12. cd ed 13. Rc3 Oe6 14. Oe3 c4 15. a4 Ob4 16. Rg5 h6 17. Re6 fe 18. Re2 Re7 19. a5 Rf5 20. Of4 g5 21. Oc1 Kd7 22. Va4 Oe7 23. Od2 h5 24. Ob4 Vf8 25. Oe7 Ke7 26. Vb4 Vb8 27. h3 b5 28. g4 hg 29. hg Rh4 30. f4 gf 31. Vf4 Vf8 32. Vf8 Kf8 33. Kf2 Rg6 34. Ke3 Kg7 35. Rc3 Kh6 36. Rb5 ab 37. Vb5 Kg5 38. Vb6 Vb6 39. ab Re7 40. Kf3 Rc6 41. Ke3 Kg4 42. b7 Kg3 43. Kd2 Kf2 44. Kc3 Ke3 45. b4 cb 46. Kb3 Kd4 47. Ka4 Ke5 48. Kb5 Kd6 49. alistus. Valgel jäi mõtlemisaega järele 9 minutit 28 sekundit, mustal 15 minutit 21 sekundit.

Kujuteldamatu saab teoks

Viimane uudis Euroopa Liidu kohta ületab isegi minu kujutlusvõimet. Olen kirjutanud, et kuigi enamus seadusandlusest tuleb Euroopa Liidult, ei ole Riigikogu oma tähtsust kaotanud, sest võtab endiselt vastu riigieelarvet. Nüüd teatatakse, et Euroopa Liit hakkab sekkuma ka liikmesriikide eelarvete koostamisse. Mina arvan, et kodus tuntakse koduseid vajadusi paremini.

Neljapäev, september 09, 2010

Viies köide esitletud

"Eesti ajaloo" viienda köite esitlusel öeldi, et raamat on kaua tehtud kaunikene. Öeldi, et selle köite ilmumisega on üks projekt lõpule jõudnud. Tuletati meelde, et algataja oli Lennart Meri, kes soovis kolme sõja eel ilmunud köite uuesti välja andmist ja nelja juurde kirjutamist. Selle asemel otsustati kirjutada kolm uut köidet ja seejärel kolm esimest uuesti. Kuues köide ilmus viiendast varem ja kolme esimese uut versiooni pole veel kirjastusele esitatud. Viimati ilmunud köite iseloomustuseks öeldi, et seal on kasutatud uut periodiseeringut; on püütud hoiduda diskussioonist, kuigi teisi raamatuid on natuke kommenteeritud; et raamatu autorid on tegelikult ka need ajaloolased, kelle töid on kasutatud, kuigi nime pole autoriks märgitud; et käsikirja tuli kõvasti lühendada. Mõnda asja tuli uurida raamatu kirjutamise käigus. Kõik ei ole siiamaani teada - nii ei teata, kui palju oli Eestis 19. sajandil sõjaväge ja kus see täpselt paiknes. Kõnelejad olid Lukas, H. Runnel, Rosenberg, Karjahärm ja Jagomägi. Nende auks, kes raamatu ilmumist enam oma silmaga ei näinud, tehti leinaseisak.

Mul on ainult kümme fotot

Klausil oli Uuel tänaval oma maja. Selle ette hunnikusse oli viidud minu pabereid, sest need ei mahtunud koju ära. Vaatasin neid pabereid ja ütlesin, et kuidas need niimoodi vihma kätte jäetud on. Seal oli ka minu fotoalbum. Ütlesin, et mul on ainult kümme fotot ja need on ka kõik vihma kätte toodud. Minu kultuurkihi paksus näitab minu isiku tähtsust. Miks ei või minu paberite asemel kodust välja visata neid raamatuid, mis raamatukogus ka olemas on? Minu pabereid pole kuskil mujal. Mööda läksid ühed võõrad poisid ja üks neist tuli neid pabereid käppima. Ajasin ta minema. Võtsin need paberid kaenlasse, et nad koju tagasi viia, ja hakkasin kodu suunas kõndima. Tõnule tuli kass kallale. Ütlesin Tõnule, et ta peab nüüd marutõve süste tegema minema. Tõnu ei tahtnud minna. Ütlesin, et see kass, kes kallale tuleb, on marutõbine. Prantsusmaal seati rünnatud inimeste kohta sisse tabel, mitu päeva neil veel on elada jäänud. Kui ma edasi kõndisin, hakkas see kass mind ennast taga ajama. Mõtlesin, et kui see kass minu paberite vahele ära sureb, siis on ta seal marutõvega koos.

*
Rääkisin, et kui ma maleturniiri esimeses voorus Kanepiga kokku lähen ja ta viiki pakub, siis ei võta ma vastu. Mulle öeldi, et siis ma kaotan. Vastasin, et kui ma mustadega olen, siis muidugi võtan vastu, sest mustadega ei ole mul lootust. Aga pärast seda, kui ma Oldet võitsin, ei võta ma valgetega enam kellegi viigipakkumist vastu, sest võin kõiki võita. Viigist ei õpi juurde. Mulle tuli meelde, et tegelikult kui keegi on viiki pakkunud, siis olen vastu võtnud. Aga Kanepi vastu ei kavatsenud võtta, vaid kõvasti pingutada. Pärast Kanepi võitmist oleks ma läinud teises voorus kokku palju kergema vastasega, arvatavasti Partsiga. Siis oleksin ma olnud esimesest mängust nii väsinud, et oleksin puhkamiseks avangus kohe ise viiki pakkunud.

Kolmapäev, september 08, 2010

Joosepi sissekanne

bbjjjjjjjjjjjjjjjjjjjjjjjjjmmmmmmmmmmmmmmmm

Paneme rahad ühte panka

Selle aja jooksul, mis mul on olnud pangaarve, on see pank teinud läbi kaks ühinemist. Pankade lahutamist ei kujuta hästi ette. Abielusid küll lahutatakse. Abielulahutusse suhtutakse tavaliselt negatiivselt, samal ajal kui laste vanematekodust lahkumist peetakse kiiduväärseks. Vahe on vist küll selles, et kui abikaasad lahku lähevad, lähevad nad tavaliselt ka tülli, aga kodust lahkuvate lastega võivad suhted isegi paraneda.

Teisipäev, september 07, 2010

Vastuolus erialad

Usk ja psühhiaatria on omavahel vastuolus. Usk ütleb, et kui keegi saab ilmutuse ja selle üles kirjutab, on see pühakiri. Psühhiaatria ütleb, et kui keegi kuuleb hallutsinatsioone, on see haigus. Usk soovitab tsölibaati, aga psühhiaatria arvates on tsölibaadi eelistamine psüühikahäire. Usklik arvab, et ei tohi kahelda, aga psühhiaatria räägib haiguslikest veendumustest. Liigne kahtlemine on küll teine psüühikahäire.

Vapilt lahkumine

Meie korterisse toodi raamatuvirnasid, et need siin edasi müia. Aga nende raamatute kõrvale olid pandud ka laenatud raamatute ja oma raamatute virnad. Ütlesin, et neid ei tohi segamini panna, muidu keegi ostabki raamatu, mis pole müügiks mõeldud. Lugesin entsüklopeediat. Sain sealt teada asju, mida ma varem ei teadnud. Lisaks nägin, et Lõuna-Korea vapil on kuus kaslast. Oleks võinud kelleltki küsida, kas ta teab, mis riigil on selline vapp. Need kaslased hakkasid liigutama. Järgmisel lehel oli sellise riigi vapp, millel oli hobune. See hobune jooksis ka vapilt minema. Teada saadud asjad tahtsin kirjutada hiljuti asutatud blogisse. Olin asutanud sellise blogi, millest ma polnud kellelegi öelnud, et see minu oma on. Seal ma iga päev ei kirjutanud, seetõttu ei seisnud mul parool hästi meeles. Aga parool oli vist sama, mis blogi nimi. Sinna blogisse ei pannud ma oma mõtteid, vaid tsitaate. Olin seal tsiteerinud ühte leedu rahvuslast. Nüüd mõtlesin, et võiks seal blogis ka iga päev kirjutama hakata. Põhiblogis kirjutan kaks sissekannet päevas ja uues blogis ühe. Helina oli vahepeal imelugude blogi taastanud. Vist lootes, et siis tulevad head ajad tagasi. Aga varsti oli ta selle uuesti maha võtnud. Läksin maletrenni. Seal tahtsin panna käima arvutit, et kirjutada uude blogisse. Üks väike poiss ütles, et arvutil on ketas sees. Vastasin, et kui ta suureks saab, võib ta endale oma arvutiketta osta. Ma väga ei tahtnud siin blogisse kirjutada, sest siin võis arvutis nuhkvara olla, mis minu parooli kindlaks teeb. Aga oleksin kirjutanud siin ainult uude blogisse, mis ei olnud nii oluline. Rei mängis A. Kuusega. Ta ütles Kuusele, et see peab selgeks õppima, kuidas sellist seisu mängitakse. Kuusel oli kolm etturit rohkem, aga ta sai mati. Siis vaatasin, et see ei olegi õige A. Kuusk, vaid palju noorem. Aga olin ikkagi näo järgi aru saanud, mis ta nimi on. Koju läksin mööda Kitsast tänavat. Sain teada, et eelmisel päeval oli siin lähedal üle 30 inimese massipsühhoosi kätte surnud ja samal põhjusel oli tekkinud suur auk. Nii et nõidumine oli kerge.

*
Raun, Rämmel, Madisson ja Teinonen kogunesid nõupidamisele. Raun küsis, kas teised on nõus, et Eesti Vabariik ja Eesti Komiteed on võrdsed Nõukogude võimuga. Talle vastati, et muidugi, selleks koosolek ongi kokku tulnud, et sellisele otsusele jõuda. Krister osales ka sellel nõupidamisel. Mulle üllatuslikult oli ta teistega nõus. Ta rääkis, et oli käinud ühes kohvikus ja kohv oli maksnud 2.30. Aasta hiljem oli ta läinud samasse kohvikusse ja hinda oli 30 senti tõstetud. Krister ütles, et see on traditsiooni küsimus, et kohv maksku mitu aastat järjest sama hinda.

Esmaspäev, september 06, 2010

Sõdivad indiaanlased

Ülikoolis õpetati, et lõpp rüütellikele sõdadele saabus Ameerikas, kus valged õppisid indiaanlaste käest, et on võimalik ennast ka puu taha peita. Aga ilukirjandusest võib lugeda, et indiaanlased kandsid sellist soengut, et vaenlasel oleks neid kergem skalpeerida, seega oli ka neil rüütellikkuse elemente.

Kolme haruga tänav

Platsil mängiti samaaegselt nii korvpalli kui ka võrkpalli. Võtsin ka palli ja visaksin korvi suunas, aga lend jäi lühikeseks. Ütlesin, et ma olen kogu aeg treeninud, aga ei viska enam korvini välja. Üks naine ütles, et täna oli mäng oodatust huvitavam. See tundus loogiline, sest kolm meest olid paljad.

*
Isa näitas ühele vanamehele, et tal on vist selle mehe kohta kaks rahvaüritustel tehtud fotot. Selleks tõmbas isa fotodel selle mehe ja tema naise pea ümber ringi. Mees kinnitas, et fotodel on tema. Lisaks tegi ta risti kõigi oma sugulaste juurde, et kui need arvavad, et ringid on ta tõmmanud ise, ei arvaks nad, et ta tähistab ainult ennast. Filmis näidati ühte meie kaugemat naissugulast. See rääkis, et kui ta noorem oli, nimetati teda minu isa tütreks. Ta polevat suutnud vastata, muidu oleks ta vastanud, et kui kõike teataks, siis nimetataks teda hoopis isa pojaks. Selle lause sõnu ma kõiki hästi ei kuulnud. Sugulane ütles selle lause karjudes. Isa ütles, et ta esineb päris hästi.

*
Sõitsin bussiga. Tundsin ära, et möödume Kaunase puiestee vanast tänavaotsast, sest olin siin hiljuti ka jala kõndinud. Buss sõitis kesklinna suunas edasi mööda Kalda tee uut haru. See tänav oli nüüd muudetud kolmeharuliseks. Sellepärast vana haru mööda kõndides oligi olnud automürinast vaikne. Sõitsime kanali jääle. Protesteerisin selle vastu, sest jää oli ainult mõned päevad vana. Meie läbi ei kukkunud, aga üks jalgrattur, kes sõitis õhukese koha peale, kukkus. Ütlesin, et kalameheaukude peale ei tasu minna. Mul soovitati astuda teisele õhukesele kohale. Ütlesin, et seda ma ei tee, sest lume järgi on juba näha, mitu sentimeetrit seal õhem on. Läksin ühte majja peole. Henn istus üksi ühe laua taha. Mina tahtsin rohkem istuda lauda, kus olid Helena ja vanemad vennad. Aga sinna hästi ei mahtunud ja trügimine oleks äratanud tähelepanu.

Pühapäev, september 05, 2010

Linn muutub

Muutused mulle väga ei meeldi. Kui tundub, et enamus muutusi on halvemuse suunas, siis see seletab, miks on usutud, et kunagi kauges minevikus oli kuldaeg. Üks viimaseid muutusi, mida ma märkasin, oli see, et korvpalliplatsile, kus me vanasti vendadega mängimas käisime, on tara ümber pandud ja tara külge silt, et võõrastel kooli territooriumil viibimine keelatud. Kas siis tahetakse, et lapsed korvpalli mängiks või mitte? Teiste palliplatsidega pole asi palju parem. Ühe lähedase maja elanik kaebas isegi ajalehele, et keegi tahtis tema maja juurde palliplatsile korvirõngast panna. Nüüd on palliplatsist saanud parkimisplats. Kanali peal käiakse talvel suusatamas ja varem oli seal silla otsal ka mägi, kust suuskadega alla lasta. Nüüd on seda mäge ka muudetud ja suusatajatele tõkkepuu ette pandud. Võibolla on nüüd küll võimalik teises suunas mööda asfalttee kallakut suusatada, juhul kui seda lumest puhtaks ei lükata, aga see suund on igatahes kitsam ja sinna nii palju sõitjaid kõrvuti ei mahu. Lasteaia aiast viidi vahepeal kelgumägi minema, aga taheti veel ümberkorraldusi teha ja hiljem toodi mägi tagasi. Sissekandes "Skandaalsed valgusfoorid" kirjutasin, et valgusfooride tuled põlevad liiga lühidalt. Nüüd vist leidsin veel ühe foori, millel on jalakäijatele näidatava rohelise tule kestust vähemaks krutitud. Sõpruse-Anne ristmikul põleb jalakäijatele roheline tuli kahes suunas korraga. Varasemast mäletan, et jõudsin mõlemas suunas sama rohelise tule ajal üle, aga viimati jõudsin läbida ainult ühe suuna. Uue bussijaama ehitamise eesmärk oligi vist see halvemaks teha. Varem olid kõik ette sõitvad bussid korraga jälgitavad, aga uues jaamas lähevad osad teisele poole maja ja nii võib harvem sõitev inimene kergesti bussist maha jääda. Sel suvel viidi kodu lähedalt minema postkontor. Nüüd asub ta hiigelsuures kaubanduskeskuses, kus olen korduvalt ära eksinud.

Punase mütsiga mees

Olin toidupoe kassas. Arve kokkulöömise aeg sai läbi ja tšekilint katkes ära. Mõtlesin, et mis siis saab, kui minu arvega sama juhtub. Aga leidsin lahenduse, et kui üks tšekk ära katkeb, saab jätkata kirjutamist järgmisele. Kui olin juba raha ära maksnud, hakkas müüja minu ostetud leival koort vähemaks kraapima. Ta põhjendas seda sellega, et kondijahu teeb maitse vastikuks. Mõtlesin, et ma ei hakka vähemaks kraabitud osa eest raha tagasi küsima. Kondijahu oli nii leiva koorel kui ka sees. Lõpuks oli minu ostetud leibadest suurem osa läinud. Kodus ütles ema, et ta pole kondijahu varem näinud.

*
Olin vanaema korteris. Särgava ütles, et lähme ühte kohta. Hakkasin tema kannul läbi veranda minema. Veranda otsa oli tekkinud lisaruume, aga lõpuks jõudsime õuele. Liikusime rahvamassis. Seal oli ka üks punase üle pea tõmmatava ja lõua alla ulatuva mütsiga mees. Särgava kadus mul silmist. Jõudsin nelinurksele igast küljest majade või puudega ümbritsetud rohuplatsile. Punase mütsiga mees andis mulle käskluse, et pean sauna minema. Saun oli platsi nurgas. See oli väike. Mõtlesin, et ei tea, kas seal on ainult üks ruum. Ust avades selgus, et siiski kaks. Eesruumis olid riided ja teises ruumis istus laval Särgava. Läksin eesruumi tagasi. Särgava riided olid kadunud ja nende asemele oli ilmunud see punane müts. Vaatasin uuesti lavaruumi. Nüüd oli Särgava kadunud. Aga ruumil oli aken, see oli lahti ja võibolla oli Särgava selle kaudu väljunud.

Laupäev, september 04, 2010

Homod ajaloos

Erinevalt keskajast olid Vana-Kreekas homosuhted ilmselt veel levinumad kui tänapäeval. Ühel võrgulehel väideti, et vanad kreeklased tegelikult homosõbralikud ei olnud, aga ma usun enne ülikoolis õpitut. Aga minu teada polnud Vana-Kreekas homoabielusid, vaid seda tehti abielu kõrvalt.

Tänapäeva kellad

Uksest tuli inimesi sisse. Üks väike tüdruk jäi pikalt peeglisse vaatama. Ütlesin, et nii edev. Isa hakkas naerma, aga mina hakkasin kahetsema, et seda öelnud olin. Tüdrukul oli lihtsalt selline nägu, nagu ta oleks edev, tegelikult see peeglisse vaatamine oli tavaline väikse lapse mäng. Puhveti peal oli kaks käekella. Ütlesin, et keegi peab valvama, et nad maha ei kukuks. Aga kuna keegi seda tegema ei hakanud, pidin seda tegema jälle ise. Rääkisin, et 80 protsenti müügil olevatest kelladest on sellised, mis mulle ei meeldi. Õigemini 90 protsenti. Osadel kelladel on ainult neli numbrit. Selliste müügil olek pidi tekitama uue elustiili, et igale poole minnakse akadeemilise veerandtunniga. Ühel kellal ei olnud ühtegi täppi. Välimises raamis mingid kriipsud olid, aga polnud kindel, kas need olid minutid. Sander oli kunagi algkoolis öelnud, et tal on väga täpne kell, see näitab ühe minuti täpsusega. Erik oli selle üle naernud, aga nüüd selgus, et Sandril oli õigus, kui kõik kellad minuteid ei näidanud.

*
Istusin kelgu peale ja sõitsin mäest alla. Mõtlesin, et Helinat minu kirjad vist enam ei huvita. Kui mägi lõppes, libises kelk edasi. Mõtlesin, et ei hakka teda peatama, vaatan, kui kaugele ta sõidab. Aga tulid uued kallakud ja kelgusõidule ei tulnudki lõppu. Tähtvere oli küll tasane pind, aga nii kõrgel, et sealt teise linnaossa minnes tuli läbida lõputuid langusi. Läksin ühte majja. Seal olid mees ja naine, kes olid abielus juba enne ülikooli astumist. Ülikoolis pidid nad hakkama kõrvuti istuma. Aga mees ütles nüüd, et lahutame abielu ära ja abiellume kellegagi, kellega pole eriarvamusi. Ta ütles, et lahku võiks minna juba siis, kui saadakse veel omavahel hästi läbi. Mees arvas, et ta teeb nalja, aga naine läks hüsteeriasse.

*
Olin Peedul kirjanike suvila aias. Sealt kõndis välja üks siil. Ta nühkis ennast vastu vaigutilku, et talle tuleks metsa lõhn külge ja tema liigikaaslane kurg ta ära tunneks ja lendama võtaks. Siilidel oli samaaegselt ka inimasula lõhn, mis näitas nende liiki. Aga kui siil puges männiokka vahelt läbi, tuli tal pea otsast. Tõnu hakkas siili maha matma. Ta oli varem matnud juba palju kasse ja koeri. Siili mattes pani ta ühte kätte kinda, et mitte laibamürgitust saada. Aga kõiki ettevaatusabinõusid ta siiski tarvitusele ei võtnud, vaid silus mulla käega siili peale.

*
Olin reisil. Lamasin hommikul voodis. Täna tuli Tartusse tagasi sõita. Mõtlesin, et on ikka hea, et ma reisile tulin, nüüd sain ühe uue kohaga tuttavaks. Algul polnud ma tahtnud reisile tulla, nüüd ei tahtnud koju tagasi minna. Aga siin meeldis mulle sellepärast, et olin toas üksi. Kui toas oleks olnud hulk rahvast, oleksin ennast ebamugavamalt tundnud. Tulin voodist välja, et vaadata, kas ma olen ärkvel või magan. Kuna tõusin kägaras asendis lendu, siis järelikult see oli unenägu. Lendasin teise tuppa. Seal ütles vend, et tal oli luupainaja ja seejärel nägi ta unes, et lendab. Sellega tahtis ta öelda, et teab küll, mida ma unes näen, tal oli samasugune unenägu. Seinal rippus kellegi pilt. Pildilolija nägu tundus tuttav. Mõtlesin selle kohta hiljem kirjutada, et pildil oli minu vend ja ta oli sellepärast minu sarnane, et oli ühe konkreetse naisega abielus. Läksin oma tuppa tagasi. Seina ääres seisis suur peegel. Ühes hiljutises unenäos olin hüpanud läbi peegli. Mõtlesin, et hüppan uuesti, vaatan, mis seekord juhtub. Pärast hüpet olin oma voodis, aga mitte enam reisil, vaid kodus.

Reede, september 03, 2010

Läksime klubisse sisse

Kõndisin mööda tänavat. Tee äärde jäi onnide rida. Tegelikult oli see koridor kahe suurema hoone vahel. Kui jõudsin maleklubi ette, jõudsid Särgava ja üks teine maletaja mulle järele. Olin nendega juba tee varasemal lõigul kohtunud. Kuna Särgava jõudis mulle järele, siis ütlesin talle, et täna ta kõndis minust kiiremini. Särgava vaidles vastu, et mina kõndisin kiiremini, sest ma jõudsin varem kohale. Hakkas tunduma, et tal on õigus. Läksime klubisse sisse. Seal oli enne meid kaks maletajat. Küsisin neilt, kuhu nad lauad on pannud. Istusin maleklassis maha ja hakkasin vana maleraamatut lugema. Inimesi tuli juurde. Ühe lapse kohta öeldi, et saabus tulevane maailmameister. Vastasin, et vähemalt üks maailmameister on kohal. Üks tüdruk rääkis teisele, et ta oli arstile öelnud, et paljad rinnad segasid. Nii et ta kasutas ise sama väljendit. Raamatus oli foto, et üks tüdrukute võistkond pani kõik ühesugused riided selga. Neil olid rohelise-valge triibulised tiigripluusid ja rindade pealt oli sinine. Üks prillidega tüdruk oli väga kavala näoga. Foto oli mustvalge. Niikaugele kui ma olin lugenud, oli selles raamatus ainult sõnaline jutt ja polnud üldse malekäike. Üks tüdrukutest võttis raamatu minu käest ära ja keeras lehekülje võrra tagasi, et näidata teisele seda fotot. Olin kodus oma toas.

Reitingukindlustus

Seekord oli kiirmaleturniiril 14 osavõtjat ja mängiti 6 vooru. Esimeseks tuli Raidväli 4,5 punktiga. 4 punkti said Peebo, Trohhalev, Metsoja ja Arst. 3,5 punktiga järgnesime mina ja Seljodkin.

Esimeses voorus võitsin valgetega Liivat, teises viigistasin mustadega Ojastega, kolmandas võitsin valgetega Marksood, neljandas kaotasin mustadega Trohhalevile, viiendas valgetega Peebole, kuuendas olid mul veelkord valged ja võitsin Šukist.

Runnel-Marksoo
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. 0-0 Og7 5. c3 e6 6. d4 cd 7. cd d5 8. e5 Lb6 9. Rc3 a6 10. Oa4 Re7 11. Og5 0-0 12. Ld2 Rf5 13. Oc6 bc 14. g4 f6 15. ef Of6 16. Of6 Vf6 17. gf ef 18. Vfe1 Ld8 19. Ve5 f4 20. Vae1 Vf8 21. Rg5 h6 22. Re6 Oe6 23. Ve6 Lg5+ 24. Kh1 Lh5 25. Le2 f3 26. Le5 Vf5 27. Ve8+ Ve8 28. Le8+ Vf8 29. Le6+ ja mustal kukkus aeg.

*
Tartu Ülikooli maleklubil on nüüd võrgulehekülg.

*
Maleliit võiks kaaluda, kas mitte teenida raha selle pealt, et seada sisse kindlustus reitingu languse vastu. Need, kellel reiting kõige rohkem langeb, saavad sissemaksest suurema summa tagasi, aga osa raha jääb Maleliidule. Reiting saab kõige rohkem langeda sellel, kellel ta on kõige kõrgem.

Neljapäev, september 02, 2010

Rääkimisstiilid

Võimalikke häälikukombinatsioone on palju, aga sama keele sõnad on siiski sarnasemad üksteisele kui teise keele sõnadele. Seega on keel rääkimisstiil. Kui kujutavas kunstis ja kirjanduses esinevad stiilid mõjutavad üksteist, et realism kerkib esile ühel ajal ja romantism teisel, siis peaks ka keelestiil mõjutama muude asjade stiili. Kunst on küll rahvusvahelisem kui kirjandus, sest pilti saab vaadata sõnaraamatu abita, aga kujutatu peaks osaliselt sõltuma sellest, mis on kunstniku emakeel või milliseid keeli ta veel oskab. Ja vastupidi, et kui kunstis tuleb uus mood, peaks see mõjutama ka keelt.

Korrata

Algas kontsert. Esimene laul oli päris hea. Mõtlesin, et järgmine kord võiks selle endale lindistada. Kui see lõppes, hakkas rahvas teatrisaalis skandeerima korrata-korrata. Aga kordamise korral oleks saade läinud ettenähtud ajast pikemaks. Seepärast ütles saatejuht, et vaadake õhtul kordussaadet. Rahvas hakkas vilistama ja enamus marssis protestiks saalist välja. Väljamarssijad olidki tulnud kontserdile just selle laulu pärast. Istusin tagapool reas kahe klassivenna vahel. Ühe laulu alguse puhul tõusid kõik püsti ja mina tõusin teiste eeskujul. Rahvas hakkas muusika järgi õõtsuma, enne kui muusika ise pihta hakkas, ja õõtsus vaikuses tükk aega. Ühe laulu ajal visati lavale pomm. Viskaja oli Kristjan G., kes istus minust üks rida eespool. Õpetaja tuli tema juurde ja haaras temast selja tagant kinni. Kristjanil oli ülikond seljas ja õpetaja ütles, et ta mängib siin soliidset. Kristjan tegi, nagu ta laulaks korralikult kaasa.

Kolmapäev, september 01, 2010

Tahked veekogud

Liustikke võiks nimetada tahketeks veekogudeks. Sest tegelikult on nad vesi tahkes olekus. Kui öeldakse, et neil on kuiv maa all, siis vedelatel meredel on ka põhi. Võidakse täiendada, et vihmapilved on gaasilised veekogud. Aga need liiguvad nii kiiresti, et neid ei saa kaardile kanda ega neile nime anda. Või siiski mõne hetkekaardi võiks koostada, et näha pilvede paiknemist vähemalt valitud hetkel.

Kui lähestikku paikneb mitu saart, nimetatakse seda saarestikuks. Poolsaar on ka pooleldi saar, aga ma pole kohanud poolsaarestiku mõistet. Ometi võiks lisaks Lääne-Eesti saarestiku mõistele kasutada ka Põhja-Eesti poolsaarestiku oma.

Eelmine lõik kõige paremini sildi "välismaa" alla ei sobi. Kaalusin, kas teha uus silt "geograafia", kuivõrd "jutukese" liitsin mõne päeva eest "jutuga". Aga kui meenus, et "välismaa" juba on, ei tahtnud enam teist sarnast tekitada. Pealegi Nõukugude ajal ütles ema mulle, et Tallinn on peaaegu välismaa. See oli siis, kui vaatasin fotoraamatust, et Tallinnas on teistsugused telefoniputkad kui Tartus.

Endale võetud vihik

Lõppes ajalehelugemise tund. Küsisin, kas meil täna inglise keele tunniks midagi õppida oli, ma jälle unustasin õppida. Vastati, et õppida oli Step 1. Mõtlesin seda veel teha. Kõigi ainete peale kokku anti õppida nii palju, et kõike ei jõudnud. Algul arvasin, et Step 1 tähendab õpiku esimest õppetükki, aga siis sain aru, et tervet eraldi õpikut. Aga mitte meie esimese klassi õpikut, vaid ühe kaheköitelise õpiku esimest köidet.

*
Läksin klassi. Mari S. küsis mult pastakat. Mul oli neid kaks tükki, nii et sain anda. Andsin selle, mis hakkas tühjaks saama ja parema jätsin endale.

*
Istusin klassis. Minu taga istujad torkisid mind. Vaatasin selja taha. Seal istus kaks tüdrukut. Üks neist ütles, et eesti keele õpikus on peamiselt grammatika. Leidsin, et seal võiks olla toodud ka sõnavara. Ajaloo õpetaja soovis vihikuid ära korjata. Enne vihiku talle andmist hakkasin vahelt lahtiseid pabereid välja korjama. Neid oli tohutult palju. Ütlesin, et siin on vist pooled paberid. Vihikule oli sisse kirjutatud Henriku nimi, kelle oma see vihik oli varem olnud. Ta oli Tallinna minnes selle Tartusse unustanud ja mina olin selle endale võtnud. Tahtsin oma nime asemele kirjutada. Aga see ei õnnestunud ühegi kirjutusvahendiga. Ühest tuli värvi nii paksult, et kirjutatu oli loetamatu, teised tegid katkendlikku joont. Minu taga istuvatel tüdrukutel ei õnnestunud ka kirjutada. Ja kui mul lõpuks nimi kirja panna õnnestus, siis märkasin, et kuigi perekonnanimi on õige, ei ole eesnimi minu, vaid Hennu oma.