Ärge ehitage parkidesse

Olin bussis, mis seisis bussijaamas. Rääkisin läbi akna Särgavaga. Rääkisin talle J. Lombist. Lõpuks küsis Särgava, mida ma Lauri K. kohta ütlesin. Olin ilmselt J. Lombi ja Lauri K. nimed segi ajanud, sest nad olid sarnase välimusega. Buss hakkas sõitma ja läksin kanalisse ujuma. Ujusin mõne liigutusega ümber kanali. Kui varasematel kordadel ujumas olin käinud, siis olin olnud uppumise piiri peal, aga nüüd oli mulle meri põlvini. Tegelikult kui selline tunne tekkis, siis võis just uppuda. Olin ühes majas oma madratsi peal. Üks mees küsis mult üliõpilaspiletit. Andsin selle talle koos piletihoidjaga. Piletihoidja teisel küljel oli foto sellest mehest endast, mis teda imestama pani. See foto oli mulle antud ühel peol, aga mees ei küsinud, kust ma selle saanud olen.

*
Vaatasin, et teisel pool jõge meie maja vastas ehitatakse kahte kõrget torni. Üks neist meenutas kirikutorni. Öeldi, et kui see maja valmis saab, siis valitakse, mis sinna tuleb, kas korterid või midagi muud. Mulle ei meeldinud, et ehitatakse meie majast kõrgem maja, sest niiviisi saadi minu aknast kõrgemalt sisse vaadata. Kuigi juba praegustel naabermajadel oli minu aknast kõrgemaid aknaid. Ütlesin, et Tartu turismi kaardile on kantud kõik tänavad. See oli imelik, sest osadel tänavatel olid nii koledad elumajad, et oleks olnud parem, kui turist sinna poleks sattunud. Ja ütlesin, et kõige koledamad majad Tartus pole elumajad, vaid vabrikud. Sõitsin bussis. Kesklinna parkidesse oli ka palju maju ehitatud, mis mulle ei meeldinud. Nüüd tuli bussiraadiost uudis, et kesklinnas majade lammutamist otsustati vähendada. Algul arvasin, et see on hea uudis, et parkidesse ehitamist vähendatakse. Aga siis sain aru, et kui vähendatakse lammutamist, siis tuleb ehitamist hoopis juurde. Läksin kodus ema arvuti taha. Oli hommik. Kõigepealt avasin mail.ee postkasti. Sinna oli tulnud uudis: "Gmaili kollid murdsid kondid". Seetõttu ma ei julgenud gmaili postkasti vaadata, sest see võis olla tegevuse lõpetanud või vähemalt võisid kõik minu kirjad olla muutunud teistele nähtavaks ja Helina võis olla neid lugemas käinud. Aga võis ka olla, et rike puudutas ainult osasid gmaili aadresse, sest kui ma olin eile enda oma vaadanud, oli sellega veel kõik korras olnud. Mail.ee postkasti oli tulnud tavalisest rohkem kirju võõrastelt saatjatelt. Igaüks neist oli saatnud ühe video. Hakkasin neid vaatama. Videote käivitamiseks ei tahtnud ma sõrmega ekraani puudutada, vaid tegin eemalt ekraani suunas liigutusi. Need mõjusid, aga mitte igal katsel, nii et tuli vaeva näha. Ühe naislaulja video oli väga sündsusetu ja selle jätsin pooleli. Minu selja taga kõndisid noored naised, kes vaatasid, kuidas ma naiste kohta videosid vaatan. Oli ka muid videosid. Kartsin, et nende käivitamisega võivad arvutisse viirused tulla. Külgribal teataski arvuti iga video avamisel, et sai midagi uut. Aga ma ei teadnud, kas uus on viirus või video ise. Lootsin, et enamuse kirjasaatjate eesmärk ei ole mitte viiruste, vaid informatsiooni levitamine. Ja et kui nad saadavadki viiruseid, siis mitte arvutit hävitavaid, vaid ainult nuhkivaid. Kui ema oleks pärast siiski oma arvutist viiruse leidnud, siis oleksin ennast vabandanud sellega, et varem kasutasin gmaili postkasti, mis sorteeris rämpskirjad eraldi kataloogi, kust ma neid ei avanud, aga mail.ee postkast kirju ei sorteeri, mistõttu vaatasin kõik läbi. Rämpskirjad võisid olla päris huvitavad. Viimasena avasin video, kus olid Aktuaalse Kaamera uudised. Need hakkasid jooksma poole pealt, nii et kui üks poiss mult küsis, millest seal räägitakse, siis ma ei osanud vastata. Järgmises uudises öeldi, et Iisraeli tuumarelvast loodetakse imevahendit, kui täna ei saadeta lendu järgmist teist tüüpi raketti. Tahtsin seda uudist ära keerata, sest mulle uudised tuumasõja kohta ei meeldinud, aga teised vaatajad nõudsid, et ma laseks selle lõpuni vaadata.