Linn muutub

Muutused mulle väga ei meeldi. Kui tundub, et enamus muutusi on halvemuse suunas, siis see seletab, miks on usutud, et kunagi kauges minevikus oli kuldaeg. Üks viimaseid muutusi, mida ma märkasin, oli see, et korvpalliplatsile, kus me vanasti vendadega mängimas käisime, on tara ümber pandud ja tara külge silt, et võõrastel kooli territooriumil viibimine keelatud. Kas siis tahetakse, et lapsed korvpalli mängiks või mitte? Teiste palliplatsidega pole asi palju parem. Ühe lähedase maja elanik kaebas isegi ajalehele, et keegi tahtis tema maja juurde palliplatsile korvirõngast panna. Nüüd on palliplatsist saanud parkimisplats. Kanali peal käiakse talvel suusatamas ja varem oli seal silla otsal ka mägi, kust suuskadega alla lasta. Nüüd on seda mäge ka muudetud ja suusatajatele tõkkepuu ette pandud. Võibolla on nüüd küll võimalik teises suunas mööda asfalttee kallakut suusatada, juhul kui seda lumest puhtaks ei lükata, aga see suund on igatahes kitsam ja sinna nii palju sõitjaid kõrvuti ei mahu. Lasteaia aiast viidi vahepeal kelgumägi minema, aga taheti veel ümberkorraldusi teha ja hiljem toodi mägi tagasi. Sissekandes "Skandaalsed valgusfoorid" kirjutasin, et valgusfooride tuled põlevad liiga lühidalt. Nüüd vist leidsin veel ühe foori, millel on jalakäijatele näidatava rohelise tule kestust vähemaks krutitud. Sõpruse-Anne ristmikul põleb jalakäijatele roheline tuli kahes suunas korraga. Varasemast mäletan, et jõudsin mõlemas suunas sama rohelise tule ajal üle, aga viimati jõudsin läbida ainult ühe suuna. Uue bussijaama ehitamise eesmärk oligi vist see halvemaks teha. Varem olid kõik ette sõitvad bussid korraga jälgitavad, aga uues jaamas lähevad osad teisele poole maja ja nii võib harvem sõitev inimene kergesti bussist maha jääda. Sel suvel viidi kodu lähedalt minema postkontor. Nüüd asub ta hiigelsuures kaubanduskeskuses, kus olen korduvalt ära eksinud.