Tänapäeva kellad

Uksest tuli inimesi sisse. Üks väike tüdruk jäi pikalt peeglisse vaatama. Ütlesin, et nii edev. Isa hakkas naerma, aga mina hakkasin kahetsema, et seda öelnud olin. Tüdrukul oli lihtsalt selline nägu, nagu ta oleks edev, tegelikult see peeglisse vaatamine oli tavaline väikse lapse mäng. Puhveti peal oli kaks käekella. Ütlesin, et keegi peab valvama, et nad maha ei kukuks. Aga kuna keegi seda tegema ei hakanud, pidin seda tegema jälle ise. Rääkisin, et 80 protsenti müügil olevatest kelladest on sellised, mis mulle ei meeldi. Õigemini 90 protsenti. Osadel kelladel on ainult neli numbrit. Selliste müügil olek pidi tekitama uue elustiili, et igale poole minnakse akadeemilise veerandtunniga. Ühel kellal ei olnud ühtegi täppi. Välimises raamis mingid kriipsud olid, aga polnud kindel, kas need olid minutid. Sander oli kunagi algkoolis öelnud, et tal on väga täpne kell, see näitab ühe minuti täpsusega. Erik oli selle üle naernud, aga nüüd selgus, et Sandril oli õigus, kui kõik kellad minuteid ei näidanud.

*
Istusin kelgu peale ja sõitsin mäest alla. Mõtlesin, et Helinat minu kirjad vist enam ei huvita. Kui mägi lõppes, libises kelk edasi. Mõtlesin, et ei hakka teda peatama, vaatan, kui kaugele ta sõidab. Aga tulid uued kallakud ja kelgusõidule ei tulnudki lõppu. Tähtvere oli küll tasane pind, aga nii kõrgel, et sealt teise linnaossa minnes tuli läbida lõputuid langusi. Läksin ühte majja. Seal olid mees ja naine, kes olid abielus juba enne ülikooli astumist. Ülikoolis pidid nad hakkama kõrvuti istuma. Aga mees ütles nüüd, et lahutame abielu ära ja abiellume kellegagi, kellega pole eriarvamusi. Ta ütles, et lahku võiks minna juba siis, kui saadakse veel omavahel hästi läbi. Mees arvas, et ta teeb nalja, aga naine läks hüsteeriasse.

*
Olin Peedul kirjanike suvila aias. Sealt kõndis välja üks siil. Ta nühkis ennast vastu vaigutilku, et talle tuleks metsa lõhn külge ja tema liigikaaslane kurg ta ära tunneks ja lendama võtaks. Siilidel oli samaaegselt ka inimasula lõhn, mis näitas nende liiki. Aga kui siil puges männiokka vahelt läbi, tuli tal pea otsast. Tõnu hakkas siili maha matma. Ta oli varem matnud juba palju kasse ja koeri. Siili mattes pani ta ühte kätte kinda, et mitte laibamürgitust saada. Aga kõiki ettevaatusabinõusid ta siiski tarvitusele ei võtnud, vaid silus mulla käega siili peale.

*
Olin reisil. Lamasin hommikul voodis. Täna tuli Tartusse tagasi sõita. Mõtlesin, et on ikka hea, et ma reisile tulin, nüüd sain ühe uue kohaga tuttavaks. Algul polnud ma tahtnud reisile tulla, nüüd ei tahtnud koju tagasi minna. Aga siin meeldis mulle sellepärast, et olin toas üksi. Kui toas oleks olnud hulk rahvast, oleksin ennast ebamugavamalt tundnud. Tulin voodist välja, et vaadata, kas ma olen ärkvel või magan. Kuna tõusin kägaras asendis lendu, siis järelikult see oli unenägu. Lendasin teise tuppa. Seal ütles vend, et tal oli luupainaja ja seejärel nägi ta unes, et lendab. Sellega tahtis ta öelda, et teab küll, mida ma unes näen, tal oli samasugune unenägu. Seinal rippus kellegi pilt. Pildilolija nägu tundus tuttav. Mõtlesin selle kohta hiljem kirjutada, et pildil oli minu vend ja ta oli sellepärast minu sarnane, et oli ühe konkreetse naisega abielus. Läksin oma tuppa tagasi. Seina ääres seisis suur peegel. Ühes hiljutises unenäos olin hüpanud läbi peegli. Mõtlesin, et hüppan uuesti, vaatan, mis seekord juhtub. Pärast hüpet olin oma voodis, aga mitte enam reisil, vaid kodus.