Korrarikkumine teatris

Olin teatris. Klaus oleks peaaegu noaga minu kätt torganud. Ütlesin talle, et ta on haige inimene. Sellest hoolimata, et olin ise haige. Jäin etenduse ajal magama. Kui etendus läbi sai, tuli teatritöötaja minuga pahandama, et olin halvasti käitunud. Ta ütles, et ma laulsin ka. Küsisin, kas otseses või ülekantud tähenduses. Teatritöötaja vastas, et ikka ülekantud. Ta ütles, et rohkem mind teatrisse ei lubata, ja juhatas mind teatrist välja. Läksin poodi. Ostsin eetrit. Ütlesin, et ega ma seda ei joo, võtan ainult ühe tilga päevas raviotstarbel. Järgmiseks ostsin viina. Ütlesin, et seda ma ka ei joo, teen ainult kompressi. Kuna ma enam teatritöötajat ei näinud, siis ma ei teadnud, kas ta on üldse veel juures. Kolmandaks ostsin õlut ja ütlesin, et seda ei osta ma ka joomiseks.

*
Lugesin ühe saksa autori saksakeelset raamatut. Selgus, et tema teoseid ei ole veel kokku kogutud, vaid avaldatud on ainult katkendeid. Erik ütles, et ta tõlkis eesti keelde ühe raamatu, nimetades autori nime. Tundus, et see on sama kirjanik, kelle raamatut mina olin lugenud ja keda meie kirjastus ka tõlkida tahtis. See autor oli kirjutanud ka "Vihurimäe". Mul tekkis küsimus, kas ta ei ole hoopis inglise kirjanik. Aga vist ei olnud, sest tegelase nimi Frankenstein oli saksapärane. Küsisin Erikult üle, mis autorit ta tõlkis. Ta nimetas selle nime uuesti. See oli siiski teine kirjanik kui meie kirjastus tõlkida tahtis. Ütlesin, et nojah, need sakslaste nimed kõlavad kõik üksteisele sarnaselt. Ütlesin, et sellest peaks kuskile jälg jääma, kui üks kirjastus raamatu tõlkimist alustab. Olin ema ja vennaga tänaval. Mul oli saksa-eesti sõnaraamat, aga see kadus äkki ära. Hakkasin minema raamatupoodi, et uut saada. Aga unenägudes on kuskile pärale jõuda raske. Mõtlesin, et võibolla peaksin jooksma, et rutem jõuda.