Auraha emiteerimine

Põhiseadus ütleb, et Eesti raha emiteerimise ainuõigus kuulub Eesti Pangale. Aga seal on mõeldud raha kitsamas tähenduses ja see ei tähenda, et ka aurahasid peaks välja andma pank. Või et eurole ülemineku järel ei tohiks kodumaal aurahasid välja anda.

Seletussõnaraamat ütleb, et auraha all mõeldakse harilikult endisaegset aumärki. Aga minu meelest võiks seda mõistet laiendada ka spordivõsitluste medalitele.

Maailmameistrivõistluste medalit hinnatakse kõrgemalt kui Eesti meistrivõistluste oma. Tundub, et ka Teise maailmasõja aegset raudristi kõrgemalt kui Vabadussõja teenete eest antud vabadusristi. Võibolla samasuguse loogika alusel arvavad osad, et pärisraha puhul on välismaine rahaühik ikka parem kui Eesti oma. Asju objektiivselt vaadates on siiski tähtsam kohalik laiade masside tervisesport ja Hitler pole parem inimene kui Eesti poliitikud.

Aurahade poliitika on konservatiivsem kui maksevahendi oma. Maksevahendiga on jõutud selleni, et paberraha on väärtuslikum kui metallraha. Väärismetallist auraha maksab siiski rohkem kui paberist aukiri.