Vapilt lahkumine

Meie korterisse toodi raamatuvirnasid, et need siin edasi müia. Aga nende raamatute kõrvale olid pandud ka laenatud raamatute ja oma raamatute virnad. Ütlesin, et neid ei tohi segamini panna, muidu keegi ostabki raamatu, mis pole müügiks mõeldud. Lugesin entsüklopeediat. Sain sealt teada asju, mida ma varem ei teadnud. Lisaks nägin, et Lõuna-Korea vapil on kuus kaslast. Oleks võinud kelleltki küsida, kas ta teab, mis riigil on selline vapp. Need kaslased hakkasid liigutama. Järgmisel lehel oli sellise riigi vapp, millel oli hobune. See hobune jooksis ka vapilt minema. Teada saadud asjad tahtsin kirjutada hiljuti asutatud blogisse. Olin asutanud sellise blogi, millest ma polnud kellelegi öelnud, et see minu oma on. Seal ma iga päev ei kirjutanud, seetõttu ei seisnud mul parool hästi meeles. Aga parool oli vist sama, mis blogi nimi. Sinna blogisse ei pannud ma oma mõtteid, vaid tsitaate. Olin seal tsiteerinud ühte leedu rahvuslast. Nüüd mõtlesin, et võiks seal blogis ka iga päev kirjutama hakata. Põhiblogis kirjutan kaks sissekannet päevas ja uues blogis ühe. Helina oli vahepeal imelugude blogi taastanud. Vist lootes, et siis tulevad head ajad tagasi. Aga varsti oli ta selle uuesti maha võtnud. Läksin maletrenni. Seal tahtsin panna käima arvutit, et kirjutada uude blogisse. Üks väike poiss ütles, et arvutil on ketas sees. Vastasin, et kui ta suureks saab, võib ta endale oma arvutiketta osta. Ma väga ei tahtnud siin blogisse kirjutada, sest siin võis arvutis nuhkvara olla, mis minu parooli kindlaks teeb. Aga oleksin kirjutanud siin ainult uude blogisse, mis ei olnud nii oluline. Rei mängis A. Kuusega. Ta ütles Kuusele, et see peab selgeks õppima, kuidas sellist seisu mängitakse. Kuusel oli kolm etturit rohkem, aga ta sai mati. Siis vaatasin, et see ei olegi õige A. Kuusk, vaid palju noorem. Aga olin ikkagi näo järgi aru saanud, mis ta nimi on. Koju läksin mööda Kitsast tänavat. Sain teada, et eelmisel päeval oli siin lähedal üle 30 inimese massipsühhoosi kätte surnud ja samal põhjusel oli tekkinud suur auk. Nii et nõidumine oli kerge.

*
Raun, Rämmel, Madisson ja Teinonen kogunesid nõupidamisele. Raun küsis, kas teised on nõus, et Eesti Vabariik ja Eesti Komiteed on võrdsed Nõukogude võimuga. Talle vastati, et muidugi, selleks koosolek ongi kokku tulnud, et sellisele otsusele jõuda. Krister osales ka sellel nõupidamisel. Mulle üllatuslikult oli ta teistega nõus. Ta rääkis, et oli käinud ühes kohvikus ja kohv oli maksnud 2.30. Aasta hiljem oli ta läinud samasse kohvikusse ja hinda oli 30 senti tõstetud. Krister ütles, et see on traditsiooni küsimus, et kohv maksku mitu aastat järjest sama hinda.