Tahked veekogud

Liustikke võiks nimetada tahketeks veekogudeks. Sest tegelikult on nad vesi tahkes olekus. Kui öeldakse, et neil on kuiv maa all, siis vedelatel meredel on ka põhi. Võidakse täiendada, et vihmapilved on gaasilised veekogud. Aga need liiguvad nii kiiresti, et neid ei saa kaardile kanda ega neile nime anda. Või siiski mõne hetkekaardi võiks koostada, et näha pilvede paiknemist vähemalt valitud hetkel.

Kui lähestikku paikneb mitu saart, nimetatakse seda saarestikuks. Poolsaar on ka pooleldi saar, aga ma pole kohanud poolsaarestiku mõistet. Ometi võiks lisaks Lääne-Eesti saarestiku mõistele kasutada ka Põhja-Eesti poolsaarestiku oma.

Eelmine lõik kõige paremini sildi "välismaa" alla ei sobi. Kaalusin, kas teha uus silt "geograafia", kuivõrd "jutukese" liitsin mõne päeva eest "jutuga". Aga kui meenus, et "välismaa" juba on, ei tahtnud enam teist sarnast tekitada. Pealegi Nõukugude ajal ütles ema mulle, et Tallinn on peaaegu välismaa. See oli siis, kui vaatasin fotoraamatust, et Tallinnas on teistsugused telefoniputkad kui Tartus.