Ussikeste oskused

Oli hommik. Ma ei mäletanud, mis kell peab kodust väljuma, et teise tundi jõuda. Ma ei pidanud enam vajalikuks kogu aeg koolis kohal käia. Kraadisin, ega mul palavikku ei ole. Kui kraadimise lõpetasin, siis vaatasin, et on täpselt 37. Siis nägin, et 37 pole elavhõbedasamba lõpp, vaid peale joonistatud tugevam kriips. Elavhõbedasammas lõppes hoopis 38 juures. Lõin kogemata kraadiklaasi millegi vastu ära, nii et elavhõbedasammas killustus. Ma ei teadnud, kas nüüd on kraadiklaas katki või saab sooja kraani all elavhõbedatükid uuesti ühendada. Läksin kooli. Riidehoius ütles üks minust noorem poiss mulle, et kõrge vererõhk põhjustab ajukasvajat. Algul arvasin, et tal võib õigus olla, aga siis tuli meelde, et mul pole nii kõrget vererõhku olnudki nagu teistel. Teisel korrusel viskas üks poiss paberi põrandale. Nõudsin, et ta selle üles korjaks ja prügikasti viskaks. Üks õpetaja küsis, mida ma siin käsutan. Vastasin, et ma ei käsuta, vaid karistan. Jätkasin õpetajaga vaidlemist ka tunnis ja vaidlesin tunni lõpuni.

*
Purgis olid ussikesed. Panin teist liiki usse juurde, et vaadata, kas elusad ussid hakkavad neid sööma. Panin purki kaldtee purgi servani, et vaadata, kas ussid hakkavad seda mööda välja roomama. Kui nad oleks roomanud, siis oleks sellega tõestatud olnud, et neil on mõtlemine. Nad hakkasid välja roomama küll, aga mitte mööda kaldteed, vaid otse mööda purgi seina. Olin muutnud arvutimängu tingimusi ja nüüd oli ussidel vastav oskus olemas. Pidi saama nende oskuste endine tase taastada, muidu oleks mäng raskeks läinud.