Erinevad võistlused

Maja Uus 61 ees toimus spordivõistlus. Hüpati kaugust. Üks hüppaja hüppas üle 100 meetri, mida oli maailmarekordist rohkem. Aga uut rekordit üleastumise tõttu ei arvestatud. Ka teistel hüppajatel hakkasid väga pikad hüpped tulema. Mulle öeldi, et ma ei tohi rajal ees olla, sest ma pole kohtunik. Läksin kõnniteelt sõiduteele. Võistlus seisnes selles, et löödi reketiga sulgpalli ja vaadati, kui kaugele see lendab. Aitasin maha kukkunud palli uuesti üles korjata. Ajasin Arturiga juttu. Täna pidi algama ka maleturniir, millel tahtsin osaleda. Tahtsin ühelt võistluselt otse teisele edasi minna, aga enne pidin koju helistama, et seal minu pika äraoleku pärast ei muretsetaks. Ma ei teadnud, kas ma tahan ikka maleturniiril osaleda, kui nii jäävad huvitavamad asjad tegemata. Mõtlesin, et noortega on huvitavam mängida kui vanadega, noored mängivad huvitavamas stiilis. Väljaarvatud see on raske, et noored teavad väga palju avanguteooriat, aga muudes partiifaasides on nad nõrgemad.

Kevadhooaja artiklid

Kevadhooaeg ajakirjadega.

KÜSIJA: Kas käisid raamatukogus ka kevadhooajal?

VASTAJA: Jah. Lugesin ülikooli raamatukogu lugemissaalis nelja ajakirjaartiklit, millest kaks jäid kahe kvartali piirile. Mõtlesin, et loen eestikeelseid ja võõrkeelseid ajakirju kordamööda. „Tunas“ oli teemaks Rootsi kuningas maailmasõdadevahelises Eestis, „Ajaloolises Ajakirjas“ 1941. aasta külvikampaania Eestis, venekeelses lähema ajaloo ajakirja sanktsioonide eel laekunud numbris Alžeeria Prantsusmaa valdusena ja ingliskeelses „Journal of Modern Historys“ Teise maailmasõja aegse Ungari teismelise märkmed ja allajoonimised renessansiaja itaallase Machiavelli kohta.

Kuid võib märkida, et on endiselt ajakirju, mis käivad ka kodus. Tegin märkmeid ainult raamatukogus loetu kohta, kuid meenub, et „Akadeemiast“ lugesin artiklit maleajaloost, „Horisondist“ arheoloogilistest tööriistaleidudest ning „Keelest ja Kirjandusest“ rahvaluulekogumise ajaloost. Võibolla veel midagi ajalooteemalist, mille olen ära unustanud.

KÜSIJA: Kas oli seoseid enda uurimistööde teemadega?

VASTAJA: Peale selle, et viimati loetud artikkel seostub nii magistriõppe aegse Itaalia teemaga kui ka praeguse vaba aja Ungari teemaga, tuletas see meelde ka Masaryki. Ta kirjutas, et marksismi on nimetatud amoralistlikuks, mõtlesin, et see sõna sobiks ka Machiavelli ja tema õpilaste kohta. Machiavelli arvanud, et valitseja ei pea olema hea, sest maailm ei ole hea. Mulle tuletas see mõte meelde Piibli soovituse, et tuleb eelistada kitsast teed laiale.

„Keele ja Kirjanduse“ teema seostub Hermanni teemaga, kelle lehes ilmusid Jakob Hurda rahvaluule kogumise aruanded ja Hermanni enda rahvaviiside kogumise omad. Hurta nimetati ka „Keeles ja Kirjanduses“. Ta arvanud, et osa rahvaluulet on küll patusem, kuid et teaduse huvides võib seda koguda.

„Akadeemia“ artikkel tuletab meelde, et kunagi koostasin Paul Kerese raamatu, olen seda teemat juba blogis kommenteerinud. Kordan, et minu lugemuse põhjal oli noorel Keresel rohkem huumorimeelt kui artiklis arvatakse. Kui inimene ühes olukorras nalja ei tee, siis see ei tähenda, et ta ei teeks ka teises.

Alžeeria ajaloost ma pole kirjutanud, aga kui kirjutasin Etioopia omast, siis tundsin huvi ka muu Aafrika vastu. Prantsusmaa vallutas Alžeeria aastal 1830 natuke enne Juulirevolutsiooni, Etioopia iseseisvus kestis veel üle saja aasta. Pärast Etioopiat austati selle võrra rohkem ja ta mängis juhtrolli Aafrika Ühtsuse Organisatsioonis, nüüd olevat see uuema organisatsiooniga asendatud.

KÜSIJA: Milline loetud artiklitest oli parim?

VASTAJA: Võibolla see Machiavelli teemaline, sest see oli kõige filosoofilisem. Mitte et Machiavelli oleks ise austusväärne filosoof, aga tema uurijatel on olnud uusi mõtteid. Machiavellit lugenud ungarlane mõtles natuke nagu Sorokin, et minevikul on tähtsus ka oleviku seletamiseks. Ükskõik, kas ajalugu kordub või areneb minevikust lähtudes edasi, mõlemal juhul on ajalool midagi öelda kaasaja seletamiseks. Või ka kui minevik oleks täiesti erinev, siis erinevaga võrdlemine aitaks kaasajast paremini aru saada.

KÜSIJA: Kas miski artiklites kutsub vastu vaidlema?

VASTAJA: Esimese asjana tuleb meelde, et Peeter Kaasik kasutas „Ajaloolises Ajakirjas“ Nõukogude aja seletamiseks liiga pehmet sõnastust. Ta väljendus küll sisuliselt õigesti, aga pehme sõnastus andis asjale vale varjundi, nagu oleks kõik ajad enam-vähem normaalsed.

Venekeelses artiklis Alžeeriast oli samuti varjund kahtlane, et arutatakse, kas koloniseerimine on koloniseerijale kasulik, aga vähem räägitakse ohvrist, mis tuletab meelde Venemaa enda ajalugu.

Maleajaloo teemalise artikli vastuväitest ma juba rääkisin. Lisada võib, et autor Amar Annus on üldse spetsialiseerunud autismi tunnuste otsimisele, aga mõni teine autor võib samale objektile panna teistsuguse tagantjärele diagnoosi. Selle artikli järgi oli malemaailmameister Fischer autist, aga varem on talle püütud anda ka skisofreenia diagnoosi, mis on osalt vastupidiste tunnustega. Ühes artiklis öeldi, et Fischer oli ülikiire lugeja, see võib seostuda pigem autismiga.

Ühendatud vabaetturid

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. Rf3 d5 2. c4 c6 3. e3 Rf6 4. Rc3 Og4 5. Lb3 b6 6. Re5 e6 7. cd ed 8. Rg4 Rg4 9. Oe2 Rf6 10. 0-0 Od6 11. d4 0-0 12. Od2 Rbd7 13. Kh1 Ve8 14. a4 Vc8 15. f4 Re4 16. Re4 Ve4 17. Og4 g6 18. g3 f5 19. Of3 Ve6 20. a5 Rf6 21. ab ab 22. Va6 b5 23. Vfa1 Re4 24. Oe4 fe 25. Oa5 Ld7 26. Ob4 Ob4 27. Lb4 Vee8 28. Lc5 Vc7 29. Kg1 Vec8 30. Vb6 Lg4 31. Ve1 Lf3 32. Ld6 Lg4 33. Lc5 Lf3 34. Ld6 Lg4 35. Va6 Lf3 36. Le6+ Kh8 37. Lf6+ Kg8 38. Le6+ Kh8 39. b3 (diagramm) Lh5 40. Lf6+ Kg8 41. Le6+ Kh8 42. Va7 Lf5 43. Lf5 gf 44. Va6 Kg7 45. Kf2 Kf6 46. Vc1 Ke6 47. Vc5 Kd7 48. g4 fg 49. Kg3 h5 50. f5 Vf8 51. Kf4 Vf6 52. Vd5+ cd 53. Vf6 Vc3 54. b4 Vc2 55. Ke5 Vh2 56. Kd5 g3 57. Vf7+ Ke8 58. Vg7 h4 59. Ke4 Vf2 60. Vg8+ Kf7 61. Vb8 g2 62. Vb7+ Ke8 63. Vb8+ Kd7 64. Vb7+ Kc8 65. Vg7 h3 66. Vg8+ Kd7 67. Vg7+ Ke8 68. Kd5 Vf5+ 69. Ke6 Vf1 70. Vg8+ Vf8 71. Vg5 h2 72. Vb5 Vf6+ 73. Kf6 g1L 74. Ve5+ Kd7 75. Ve7+ Kd8 76. Vh7 h1L ja valge sai 93. käigul mati.

Arsti juures ja raamatus

Olin hambaarsti juures. Mind kutsuti tagasi. Küsisin, mis ajaks. Vastati, et homme samaks ajaks. Lisati, et aeg on alati sama. Mõtlesin, et alati ei ole olnud. Hambaarst ütles, et hambaid ei saagi päris puhtaks. Aega läks nii palju, et täna teiste patsientideni ei jõutudki. Arst ütles, et mul on viimasel ajal toimunud organismis muutused, sest mul on ka üks muu tõsine haigus.

*

Olin romaani "Sinine tund" tegelane. Pidin sündima ühest elust teise ümber. Arvasin, et seda ei saa ilma kadudeta teha. Aga mulle öeldi, et saab küll.

Võõrkeel tuttaval teemal

5 itaalia keele sõna:

Öö – see on notte.
Voodid täis on magavaid notte.

Palav – see on caldo.
Riided napi poole on kaldu.

Soovitama – consigliare. /lj/
Haiged, külastage hospitale.

Sisenema – entare.
Selles ruumis väntan pedaale.

Uks – see on porta.
Ma koputasin mitu korda.

Peedu kaustik

Täna sain täis Peedu teemalise kaustiku. See on ostetud 27. mail 2000 tolleaegsest Peedu poest. Esimese täitmisperioodi viimane sissekanne on 2. maist 2004. Aastal 2005 tekkis seoses blogi asutamisega mitme paberkandja kasutamises vaheaeg. Selle kaustiku täitmise teine periood algas 17. juulil 2018.

Palav öö

Olime hotellis. Öösel oli palav ja meil soovitati riideid seljast vähemaks võtta. Isa sisenes uksest koos kiirabitöötajaga. Läksin pargipingile istuma. Ümber minu kogunes noori. Nad nägid, et mul pole riided seljas korralikult.

Film raamatuillustratsioonidest

Sipsik

Õuduste maja

Kõndisin õuduste majas. Lootsin juba, et õudused on selja taga, aga siis selgus, et edasi on põrand auke täis. Neid auke tuli vältida, et mitte nendesse kukkuda. Mõtlesin, et selle maja arhitektuur jäljendab novelli "Kaev ja pendel". Ruumi lõpus sisenes uksest üks mees, kes hakkas minu peale karjuma.

Klotsid kasti

Ema lõikas suures toas ühe lapse küüsi. Võibolla ma sellepärast oma toast kääre ei leidnudki. Minu toas olid mänguasjad laiali. Hakkasin neid koristama. Mõtlesin, et põrandal oleva klotsidest majaga tahavad vennad võibolla veel mängida, aga oma voodi pealt ma võin küll klotsid ära koristada, muidu ei saaks magama minna. Klotsikasti põhja ühes servas oli veel pragu. Vend õpetas, et sinna võiks panna vorstiviilud. Hakkasin panema, aga mõtlesin ümber, muidu oleks vorst jäänud klotside alla nähtamatusse kohta ja seal halvaks läinud.

Hermanni entsüklopeediast ja muusikaajakirjast

1) „Laulu ja mängu leht“ 1888–1897 ja 1908.

2) „Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon, see on kõige inimlise teadmise haridusline sõnakiri, hulga kujutustega kaunistatud“. Asjatundliste kaastööliste abil toimetanud, kokku seadnud ja kirjutanud Dr. K. A. Hermann. Esimene köide: Täht A. Jurjevis – Tartus. Trükitud Hermann’i trükikoja kirjadega 1900.

KÜSIJA: Lugesid osaliselt Karl August Hermanni toimetatud entsüklopeediat ja tema muusikaajakirja seni uurimata aastakäike. Võrdle neid kahte väljaannet omavahel.

VASTAJA: Nii Hermanni entsüklopeedia kui ka tema muusikaajakiri olid Eesti ajaloos esimesed omataolised, mõlemad jäid rahaliste raskuste tõttu pooleli, aga need ideed on hiljem teised eestlased uuesti üles võtnud. Hermanni muusikaajakirjale on ette heidetud, et selle hilisemad aastakäigud olid segateemalised, seal kirjutati nii muusikast kui ka kirjandusest. Entsüklopeedia peabki olema paljuteemaline. Mõlema väljaande põhjal võib öelda, et filoloogia oli Hermanni üks põhihuvisid. Entsüklopeedias väljendub see selles, et ta räägib sõnade ja kohanimede päritolust. Näiteks oletab ta, et sõna ’ahven’ tuleb sõnast ’ahne’ või seletab kohanime Ambla päritolu nii rahvaluule kui ka teaduse seisukohalt. Mõlemas väljaandes püiab Hermann läbi suruda oma keelelist maitset. Muusikaajakirjas väljendub see selles, et kuigi numbri päises on toodud kuu nimi ladinapäraselt, on artikli tekstis eestipärased kohanimed nagu ’roojakuu’ või linnanimeks Tallinna asemel eestipärasem Lindanisa. Entsüklopeedias lähevad lahku mujalt hangitud maakaardi ja artikli teksti kohanimed, kaardil on maailmajao nimi Aasia, aga tekstis rõhutatakse, et eelistatakse varianti Asia.

KÜSIJA: Oled Hermanni muusikaajakirja esimesi aastakäike juba varem uurinud. Kuidas see ajakiri aastate jooksul muutus?

VASTAJA: Eesti heliloojaid tuli aastate jooksul juurde. Ilmuma hakates neid eriti ei olnudki, aga ajakirja viimases numbris on uute eesti heliloojate nimekiri juba üsna pikk. Ennast luges Hermann ajaliselt neljandaks eesti heliloojaks. Varem olid olemas ka rahvaviisid, aga neid ei pandud esialgu kirja. Et ajakirja tuli kirjandusteema juurde, see ei olnud Hermanni varasemate huvidega vastuolus, ta oli taotlenud kirjandusajakirja väljaandmise luba enne kui muusikaajakirja jaoks, võimud lihtsalt ei andnud talle luba, mistõttu algul tuli eelistada muusikateemat. Ajakiri oli illustreeritud ka piltidega, aga vahepealsetes aastakäikudes ma neid ei märganud, hiljem tulid need tagasi. Ka ajakirja lehekülgede arv ei olnud kogu aeg sama. Pikka aega oli numbri maht 8 lehekülge, vahepeal langes see 4 leheküljele, aga kõige paksem oli vaheaja järel ilmunud üksik viimane number. Kuigi eesti heliloojate arv aastatega kasvas, arvas Hermann, et eesti koorilaulu tase langes, viimase laulupeo laulud ei olnud enam nii hästi esitatud kui varasemad. Ma ei tea, kas see hinnang on õige, inimese muusikahuvi võib ka endal kõikuda. Mul muutus keskkooli jõudes muusikamaitse laiemaks, aga ülikooli bakalaureuseõpet lõpetades depressiooni ajal uuesti kitsamaks.

KÜSIMUS: Kui palju oli ajakirjal autoreid?

VASTUS: Hermann avaldas ka teiste autorite kaastöid. Neid oli eestlasi ja neid tõlgiti välismaalt. Mul oli küll eesmärk lugeda Hermanni, aga sisukorras ei olnud artiklite autorite nimesid öeldud, nii sattusin lugema ka teisi kaastöölisi. Ja Hermann ei olnud ise ajakirja parim muusikaajakirjanik. Ta ütles kõikide laulude kohta ühte moodi, et need on ilusad, aga üks tõlgitud kaastöö oli huvitavam, selles tehti peenemat vahet, et erinevate heliloojate töömeetodid on erinevad. Ma olen püüdnud ise blogis oma sisemaailma kirjeldada, see artikkel kirjeldas huvitavalt heliloojate sisemaailma.

KÜSIMUS: Oled nüüdseks läbi uurinud Hermanni kõik tähtsamad perioodilised väljaanded. Mida on olnud temalt õppida?

VASTUS: Kirjanduse ja võibolla ajakirjanduse alla liigitatava blogimisega tegelesin juba varem, aga tänu Hermanni uurimisele olen proovinud viimastel aastatel rohkem aktiivselt muusikat teha kui kunagi varem. Tänu soovile originaalmuusikat salvestada asutasin oma videokanali ja olen sinna riputanud ka muid videosid. Tehisintellekt arvas, et kui ma olen ka varem iga päev muusikat kuulanud, siis mul on kogu aeg muusikaannet olnud, ilma selleta ei kuulatavat nii palju. Hermanni uurimise ajal hakkasin muusikat vahel ka uut moodi kuulama, nagu ma varem tegin juba lugedes mõtlemispause, olen nüüd teinud muusikat kuulates pause selle analüüsimiseks. Leidsin Hermannilt ka oma muusikategemisviisi kriitikat. Olen laulnud tähenduseta silpidega, Hermann ei pidanud sõnadeta laulu sündsaks. Hiljuti tegin ka paar sõnadega laulude videot, millest üks kogus mõne päevaga üle 350 vaatamise, see on minu videote rekord.

Kirjade sihtpunktid

Pidin ühele vennanaisele kirja saatma. Mõtlesin, et võttis aega, aga lõpuks hakkan ka vennanaistele kirju saatma. Mulle meenus, et mõned kirjad saatsin ka tutvuse alguses.

Ovaalne raam

Malenäidendi analüüs

Eelmise nädala näidendina kirja pandud partiis inimene – arvuti tekkis järgmine diagrammseis:

Valge: Kc1, Lh2, Vh1 ja h3, Oh4, Re3, Ea2, b2, c3, e5 ja f4;
Must: Kf8, Le4, Vd8 ja g6, Re6 ja e7, Ea5, b5, c4, c7, f5 ja h5.

Analüüsisin selles seisu käikude tagasivõtmisega arvuti vastukäikude abil viigiks:

36. Vf1 Vd3 37. Oe7+ Ke7 38. Lf2 Vh6 39. Lh4+ Ke8 40. Lf2 Vh7 41. Vf3 c6 42. Vg1 Vf7 43. Vd1 Rf4 44. Vf4 Le3+ 45. Le3 Ve3 46. Vh1 Ke7 47. Vh5 Ke6 48. Vh6+ Ke5 49. Vf1 Kd5 50. Vd1+ Kc5 51. Vdd6 Vc7 52. Vdf6 Ve1+ 53. Kc2 Ve2+ 54. Kc1 Ve1+ 55. Kc2 Ve2+ 56. Kc1 Vf2 57. a3 Vf1+ 58. Kc2 Vf2+ 59. Kc1 Vf1+ 60. Kc2 b4 61. ab+ ab 62. cb+ Kb5 63. Kc3 Vf3+ 64. Kc2 Vg7 65. Vc6 Vg2+ 66. Kb1 Kb4 67. Vb6+ Kc5 68. Vhc6+ Kd4 69. Vd6+ Ke5 70. Ve6+ Kd4 71. Vbd6+ Kc5 72. Vc6+ Kb4 73. Vb6+ Kc5 74. Vbc6+ Kb5 75. Vb6+ Ka5 76. Va6+ Kb4 77. Vab6+ Ka5 78. Va6+ Kb5 79. Vab6+ Ka5 viik.

Aastaajad

Toredaid sõnu

Ungari keelt:

Tahtma, see on akar.
Ma tahan, et oleksid aknal.

Kasvõi, see on akár.
Võib sekkuda isegi tsaar.

Hankima on szerez.
Nüüd toiduained veres.

Igatsus on vágy.
Kui saaksin jooki vaadi.

Margipoes

Olin margipoes. Nägin müügil Ungari marke. Võtsin kätte suure lehe margiseeriatega, mille hulgas Ungari margid olid. Kaalusin selle lehe ostmist. Aga oli oodata, et minuga võidakse pahandama hakata, et ma seda lehte kortsutan. Mõtlesin, kas osta kogu leht või sellest mingi valitud osa. Nägin nüüd, et Ungari margid on ainult üleval, allpool tulevad Poola omad. Otsustasin, et Poola omasid ma ei osta, sest see ei ole minu uurimisteema. Üks naine ütles, et üks maletaja on soovitanud, et ei ole vaja viiki leppida, võib lasta vastasel rünnata. Vastasin, et jah, rünnaku käigus tehakse vigu. Ma ise ei mängi kunagi viigile. Rünnak võib anda nii kaotuse kui ka võidu. Ühe maletaja kohta on räägitud, et tema viike ei tee, ta alati kas võidab või kaotab.

Video kolmas variant

Tegin lapsepõlve joonistuste teemalisest videost ka kolmanda variandi. Üleval ripub endiselt ka teine variant, esimese olen igalt poolt ära kustutanud.

Ümbertehtud video

Kustutasin eile avaldatud video ära, sest pilt virvendas. Täna tegin uue variandi, aga ei ole sellega ka rahul.

Teaduse seisukohad

Sain teada, et kommunismi kriis on midagi, mis alles ees seisab. Seepeale küsisin, kas ka kapitalismi kriis. Tegelikult teadsin, et see oli muinasajal.

*

Magistritöö esitamise tähtaeg oli mõne päeva pärast. Juhendaja kirjutas minu töö kohta pikad märkused. Teadsin, et mõni teine inimene kirjutaks hoopis teistsugused märkused. Olin aastaid tööd edasi viimistlenud, aga ei olnud vist selle ajaga olulisi muudatusi teinud. Mõtlesin, et ei tea, kas tähtaeg on mustandi või puhtandi esitamise tähtaeg. Puhtandit ma nii kiiresti valmis ei jõua, sest töö tuleb enne mitmes eksemplaris köita. Lisaks on minu ainsal olemasoleval eksemplaril servad pliiatsimärkusi täis.

Maletajate psühholoogiast

Lugesin uuest "Akadeemia" numbrist Amar Annuse artiklit malest. Lugesin huviga, aga ei olnud nõus järeldusega, et kui Botvinnik kasutas erinevalt Keresest psühhoterrorit, siis oli Botvinnik parem psühholoog ja seega tervem. Mind psühholoogia huvitab, aga enda ja teiste tuju parandamiseks, mitte kellegi terroriseerimiseks.

Artiklis püütakse näidata Kerese autistlikke jooni ka huumorimeele puudumisega. Kirjutatakse, et Keres oli nooruses tõsine ja alles vanemas eas hakkas nalja tegema. Kerese kirjutisi lugenuna väidan, et vähemalt kirjalikes tekstides ta tegi just nooruses rohkem nalja.

Joonisfilm nukkudest

Tänava laul

Maalinguga mask

Olin teel kooli. Tahtsin Kanali peatuses bussi peale minna, aga oleksin võinud trahvi saada ja lisaks buss ei oodanud. Üks kiirustaja jõudis peale, aga mina kiirustamisest hoolimata mitte. Viskasin kaebuse peatuses olevasse kaebuste raamatusse, milleks oli üks kast. Siis hakkasin kaebuse esitamist kahetsema ja tahtsin selle kastist välja võtta, aga kohe ei leidnud. Võtsin sealt kõik asjad välja. Selgus, et see oli tavaline prügikast, seda polnud terve aasta tühjendatud, mida näitas, et minu varem kasti visatud asjad olid veel alles. Neid oli palju. Vaatasin, et paljudes kasti visatud vihikutes on veel üle poole paberit puhas. Tahtsin puhtad paberilehed kastist välja korjata, neid võis koolis vaja minna, mul oligi koolis puhta paberi leidmisega raskusi, nagu ka bussis pileti leidmisega. Sorteerisin oma kasti visatud asjade hulgast väärtsulikumaid välja, et need koju tagasi viia, selliseid asju oli palju.

*

Maalisin järjekordset plakatit. See tuli ilus, kuigi oleks võinud arvata, et ma eriti maalida ei oska. Riputasin valmis plakati ehk maski üles. Tuli uudis, et on alanud uus koroona epideemia. Ma pidin minema arsti juurde, aga mõtlesin, et sellises olukorras jätan vist minemata. Tahtsin ka tänaval ja kodus maski ette panna. Kuigi ma polnud kindel, kas värvi vastu näonahka panek on õige. Tahtsin varnast hiljuti maalitud maski võtta, aga mask oli ära lagunenud. Mõtlesin, et see polekski aidanud, sest see polnud meditsiiniline, või hügieeniline. Mõtlesin, et võin kodus maskita ka olla, sest praegu põetakse koroonat kergemini. Võibolla ongi õigem varem põdeda. Aga nii tuleb välja, et teeme koroonapeo, varem ma polnud sellist asja õigeks pidanud.

Probleemi lahenemine

Kirjutasin üks päev, et ma ei tea, kas mahukate postituste kirjutamise keerulisemaks minek on ajutine või püsiv probleem. Praegu tundub, et see oli ajutine, see pole hiljem kordunud.

Asjade tüübid

Lisandus kolme tüüpi asju: tekst ja kahte tüüpi kommentaarid. Ühte tüüpi asjade lisandumine lõppes, aga teist tüüpi tuli juurde edasi.

Malenäidend

Esimene vaatus

Laval on arvuti ja kolm maletajat.

OTSUSTAJA: Täna kirjutame malepartii üles näidendina. Mängime arvutiprogrammi viitsemeistri taseme vastu, arvuti vastu käike teen mina, mulle annavad nõu minu nõunikud Optimist ja Pessimist.

OPTIMIST: Ja loodame, et me selle mängu võidame. Me oleme võitnud meistrikandidaadist tugevama järguga maletajaid, ka selle maleprogrammi suurmeistri taset.

PESSIMIST: Üle poole mänge on enne käikude tagasivõtmist lõppenud siiski kaotusega. Ja keda see näidend huvitab? On kritiseeritud nii meie kirjutamisoskust kui ka malemänguoskust.

OTSUSTAJA: Algab malepartii meeskond – arvuti. Meil on valged.

1. e2-e4 e7-e5

OPTIMIST: Mängiks mõnda avangut, mida on varem vähe mängitud.

PESSIMIST: Me pole oma põhiavanguteski tugevad.

2. d2-d4 e7:d5

3. Ld1:d4

PESSIMIST: Lipp alguses keskele on nõrk, seda saab vastane taga ajada, see on tempokaotus.

OPTIMIST: Aga kui lipp tuleb mängu, on kergem matti panna. Ja vähem kasutatud avangu eelis on, et selle kohta on vähem teooriat.

3. … Rb8-c6

PESSIMIST: Nagu ma hoiatasin.

OPTIMIST: Meie käime lipuga kaks korda, aga vastane käis etturiga.

OTSUSTAJA: Käin lipuga e3, sest d3 ta jääks ründavale odale jalgu ja d1 oleks taandareng.

4. Ld4-e3 g7-g6

OPTIMIST: Must nõrgestab ise oma kuningaseisu ettureid.

PESSIMIST: Aga kui me seda ära püiaksime kasutada, siis nõrgestaksime meie oma seisu.

OTSUSTAJA: Teen odakäigu, see jätkab eelmisega käiguga alustatud plaani.

5. Of1-c4 Rg8-f6

OPTIMIST: Vastasel ei ole etturit e5, see loob võimaluse käiguks f4.

PESSIMIST: Aga see lööks enda kuningaseisu augu ja raskendaks etturi e4 kaitsmist.

6. f2-f4 b7-b6

OPTIMIST: Must ei võitle tsentri pärast, hõivame selle ise.

PESSIMIST: Oda pikal diagonaalil ähvardab lühikese vangerduse korral matiga.

7. e4-e5

PESSIMIST: Nüüd oleme kahe nupuga kaks käiku teinud ja vastane saab käiguga d6 tsentrit lõhkuda.

OPTIMIST: Aga vastane peab ratsuga kaks korda käima. Meie liigume edasi, tema varsti tagasi.

7. … Of8-b4+

OPTIMIST: Nüüd saab kahte vastase vigurit etturiga tulistada, kas ta ei jää ühest ilma?

PESSIMIST: Käik c3 paneks oma ratsul tee kinni, nõrgestaks pikka vangerdust ja vastase ratsu pääseb tule alt lipu ähvardamise teel.

OPTIMIST: Kui ratsu lippu tulistab, siis tulistab kohe lipp ratsut ja oda on samuti ees.

PESSIMIST: Teine ratsu saab käia d4, ähvardades kahvliga.

OPTIMIST: Käigu Ld1 järel oleks kolm vastase vigurit ees ja vanker ei ole ka nii tugev kui kaks vigurit.

8. c2-c3 Ob4-c5

PESSIMIST: Selle käigu peale ei tulnud isegi mina.

OPTIMIST: Aga nüüd me saame käiku Rg4 ennetada.

PESSIMIST: Oda lööb g1 ja vangerdus on rikutud.

OPTIMIST: Siis kaotaks must hoopis tulega viguri.

9. Le3-e2 Rf6-h5

OPTIMIST: Nüüd saab veel ratsut taga ajada.

PESSIMIST: Kaugemale lükatud ettureid on raskem kaitsta ja g4 peale järgneks liputuli.

10. Rg1-f3 a7-a5

OPTIMIST: Nüüd saab küll ratsut taga ajada.

PESSIMIST: Aga arvuti peab seisu umbes võrdseks. Valgel on kaks kerget vigurit arendamata, mustal ainult üks.

11. g2-g4 Rh5-g7

PESSIMIST: Nüüd tuleks arendada oda enne kui ratsu, et ratsu ei jääks odale jalgu. Odavahetusega küll teeb must ühe ja valge kaks käiku.

OPTIMIST: Võiks käia ratsuga enne, et tuua see tsentrisse ja odavahetust üldse vältida.

12. Rb1-d2 Kg8-f8

OPTIMIST: Tundub nõrk käik.

PESSIMIST: Must saab nüüd käia h5 ja g5 peale Rf5.

13. Rd2-e4 d7-d5

PESSIMIST: Saime ootamatu kahvli.

OPTIMIST: Valge lööb esimesena ja ei kaota vigurit. Musta liputiiva etturid muutuvad nõrgaks.

14. Re4:c5 d5:c4

15. Rc5-e4 Oc8:g4

PESSIMIST: Nüüd on meil ettur vähem.

OPTIMIST: Liini avanemine võib rünnakule kasuks tulla ja praegu on musta ettur tules.

16. Vh1-f1 Ld8-d5

OPTIMIST: Lipp tsentris on nõrk.

PESSIMIST: Enne sa enda lipu kohta nii ei arvanud.

17. Re4-f6 Og4:f3

OPTIMIST: Tuleb vist ettur tagasi.

PESSIMIST: Vastane saab etturi Lb5 abil ära kaitsta.

18. Vf1:f3 Ld5-e6

19. Oc1-d2 Va8-d8

20. 0-0-0 Rg7-e8

OTSUSTAJA: Kell on edasi läinud, teeme vaheaja.

 

*

Teine vaatus

OTSUSTAJA: Jätkame mängu. Vaheaegu võib veel tulla, aga neid pole vaja kõiki iga nädal protokolli kirja panna.

21. Rf6-e4

OPTIMIST: Musta nupud on puntras.

PESSIMIST: Musta võiduplaan on nupud välja vahetada ja lippu minna, valge võiduplaani pole näha.

21. … f7-f6

PESSIMIST: Vahetused algavadki.

OPTIMIST: Aga musta kuninga eest jääb lagedaks.

OTSUSTAJA: Ma ei löö esimesena, musta löögi korral avaneb tee meie vankrile ja odale.

22. h2-h4

PESSIMIST: Nüüd saab must seda etturit ka rünnata.

OPTIMIST:  Rünnaku nimel võibki kahida.

22. … h7-h6

23. Vd1-g1

OPTIMIST: Üks nupp rünnakule juurde.

PESSIMIST: Must saab ka käike teha.

23. … f7-f5

OPTIMIST: Nüüd meile ei teki e5 etturinõrgestust.

PESSIMIST: Ratsu peab tsentrist taganema kohta, kus ta midagi ei ründa. Kui oleks enne oda eest käinud, oleks saanud vähemalt korraks etturit ähvardada.

24. Re4-g3

OTSUSTAJA: Ähvardan selle käiguga h5.

PESSIMIST: Must saab ise ka h5 lükata.

OPTIMIST: Siis talle jääb g-liinile auk.

24. … Vh8-h7

25. h4-h5

PESSIMIST: Must saab selle peale g5 käia.

OPTIMIST: Siis tal jääb kuninga eest lagedamaks.

25. … Vh7-g7

26. h5:g6

OTSUSTAJA: Et vastase etturid üksteisest isoleerida.

PESSIMIST: Aga vastase vankri tegevusvabadus suureneb.

OPTIMIST: Tal pole kuskile liikuda, kui ta peab etturit h6 kaitsma.

26. … Vg7:g6

27. Vg1-h1

PESSIMIST: Vastasel kaitseb etturit kaks nuppu.

OPTIMIST: Aga nüüd ähvardab Rh5 vankrite topeldamise ja ratsu edasiliikumisega.

27. … Rc6-e7

28. Rg3-f1

OTSUSTAJA: Ratsu näib e3 tugevam kui h5.

28. … Le6-c6

29. Vf3-h3

OPTIMIST: Tundub, et etturi saab tagasi.

PESSIMIST: Must saab kõik etturid ära kaitsta.

29. … Vg6-g2

30. Le2-h5

OPTIMIST: Nüüd on meil kolm rasket vigurit ühel liinil.

PESSIMIST: Aga enda tagala jääb hõredamaks.

30. … Vg2-g6

31. Rf1-e3

OPTIMIST: Mulle tundub, et ettur tuleb tagasi.

PESSIMIST: Kas mängu eesmärk on viik?

31. … Re8-g7

32. Lh5-e2

PESSIMIST: Must saab kõik etturid ära kaitsta.

OPTIMIST: Meil on järgmiseks võimalik oda aktiviseerida.

32. … b6-b5

33. Le2-h2

OTSUSTAJA: Oda aktiviseerimine ähvardab ainult vahetusega, tugevam näib kolmekordne raske vigur, nüüd on ka paksunahalisem vanker lipust ees pool.

33. … h6-h5

34. Od1-e1

OTSUSTAJA: Eesmärgiga Oh4-f6-g7.

34. … Lc6-e4

PESSIMIST: Must asus ise rünnakule.

OPTIMIST: Valgel on rohkem aktiivseid nuppe kui mustal ja ettur f4 on kaitstud.

35. Oe1-h4 Rg7-e6

36. Lh2-e2

PESSIMIST: Lippu ei tohi sidumise alla käia.

OPTIMIST: Mina näen, et lipp saab sidumise alt ühe käiguga etturit lööma minna.

36. … Re6:f4

PESSIMIST: Mäng on kaotatud. Lollus on lõputu.

OPTIMIST: Vigadest õpitakse.

OTSUSTAJA: Alistun ja õnnitlen vastast võidu puhul.

Nähtamatud read

Viimati pikka ajaloorubriigi sissekannet kirjutades ei näinud eelvaate kastis esmakordselt sissekande viimaseid ridu, kuigi teist tüüpi eelvaatekastis siiski nägin. Täna kirjutasin tunduvalt lühema unenäguderubriigi sissekande, aga eelvaatekastis ei näinud juba selle viimast unenägu. Teist tüüpi eelvaatekastis küll nägin, aga kontrollides tundus, et seal ei näidata ka enam kasti piiridest välja minevaid ridu. Teksti peaks küll saama teises programmis valmis kirjutada ja siis eelvaate kasti kopeerida. YouTube'i kanalilehel ei näe ka enam kõige alumise video vaatamiste arvu. Ei tea, kas need on ajutised probleemid või teadlik uus poliitika.

Eksamid eluloos

Läksin kohta, kus mängiti malet. Üks maletaja oli öelnud, et teine, keda kohal ei viibinud, ei ole tõsine inimene. Kolmas maletaja kahtles, kas see iseloomustus on õige.

*

Mõtlesin, et ülikooli sisseastumiseksamiteks suudab inimene valmistuda vaid üks kord elus, hiljem ta ei usu enam oma võimetesse. Mulle meenus, et kõigi ainetega see nii ei ole, matemaatika ja füüsika eksamit olin käinud tegemas prooviks korduvalt ja olin saanud üle 50 protsendi võimalikest punktidest. Olin lahendanud ka vendade nende ainete olümpiaadiülesandeid.

*

Toimus uus eurodebatt. Eurovastased kirjutasid pikalt ja viitasid mulle kui autoriteedile. Toimus rahvahääletus Euroopa Liidust väljaastumiseks. Otsustati Euroopa Liitu jääda, aga selle toetus oli väiksem kui sisseastumise rahvahääletusel.

*

Üks inimene tahtis Freudile tuginedes kommnetaari kirjutada. Aga ta ei teadnud, kas ta oskab, ta ütles, et Freud ja "komplenteerimine" ei ole tema tugev külg.

Hääleproov

Suvila laul

Kolm listi liiget

Listi tuli kiri. Vastasin sellele. Kolmas listi liige küsis, mis on minu kirja seos listi teemaga. Vastasin, et ma kirjutasin sellepärast teisel teemal, et eelnev kiri oli teisel teemal.

"Itaalia" 2

Cristian Bonetto, Federice Bocco, Virginia DiGaetano, Marco Ferrarese, Duncan Garwood, Benedetta Geddo, Paula Hardy, Nanjala Nyabola, Agostino Petroni, Kevin Raub, Brendan Sainsbury, Regis St Louis, Nicola Williams, Angelo Zinna. „Italy“. Lonely Planet. 17th edition – April 2025. Praegu loetud lehekülgi 278–593. Kokku 888 lehekülge + kokkuvolditav Itaalia kaart.

KÜSIMUS: Milliseid teemasid sisaldab raamatu teine kolmandik?

VASTUS: Teine kolmandik räägib Põhja-Itaalia nendest osadest, mis esimesse kolmandikku ei mahtunud. Linnadest on eraldi osad Veneetsia ning Firenze kohta, ülejäänud on suuremad geograafilised piirkonnad: Dolomiidi mäestik Kirde-Itaalias, Emilia Romagna maakond sellest lõunas, sellest omakorda lõunapool läänerannikul Toskaana ning sellest idas Umbria ning üks sellega raamatus kokku liidetud maakond. Juttu on lühidalt ka San Marino riigist.

KÜSIMUS: Kirjutasid raamatu esimese kolmandiku kohta riimkonspekti. Kas ka teise kolmadiku kohta?

VASTUS: Ei. Nüüd leiutasin täiesti uue konspekteerimisviis, et kirjutasin ühe lugemispäeva kohta 40 kaustikurida proosalausetega märkmeid nagu varemgi, aga erinevalt varasematest kordadest jagasin lehekülje vahepealkirjadega kolmeks kuni viieks temaatiliseks lõiguks. Aga midagi peale vahepealkirjade ma üle lugenud ei ole ja praegu ei lugenud ka neid.

KÜSIMUS: Lugesid magistrieksamiks Luigi Barzini raamatut “The Italians”. Võrdle neid kahte raamatut omavahel.

VASTUS: Barzini oma raamatus keskendub inimestele, värskelt loetud raamat kohtadele. Barzini teeb sageli üldistusi Itaalia kui terviku kohta, nüüd loetav raamat räägib selle osadest ühekaupa. Barzini kirjutas esseistlikus stiilis ja esitas paradokse, et ühes ja samas asjas on nii head kui ka halba, nüüd loetav raamat toob kõige kohta enamasti välja vaid positiivset. Kui Carlyle kirjutas raamatu kangelaste kummardamisest, siis selle reisiraamatute sarja nimi võiks olla kohtade kummardamine.

KÜSIMUS: Oled lugenud Kärt Vildi raamatut “Minu Itaalia”. Võrdle nüüd loetavat raamatut sellega.

VASTUS: Kahele raamatule on ühine, et mõlemad arvavad, et itaallastele on väga tähtis asi toit. Vilt on poliitikakauge, praegu loetav raamat küll poliitikast kirjutab, aga mineviku omast, Teisest maailmasõjast hilisemast eriti mitte. Vildile olid Itaalias osad hüved kättesaamatud, aga nüüd loetav raamat reklaamib muuhulgas kõige kallimaid hotelle ja kõige kallimaid söögikohti. Mitte küll ainult, hotellid on raamatus jagatud kolme hinnaklassi ja söögikohtade puhul tuuakse välja väga erinevaid menüühindasid. Vilt kirjutab nii paljudest kohtadest, nagu üks inimene jõuab läbi käia, nüüd loetaval raamatul on autoreid palju ja raamat reklaamib turisti jaoks ebarealistlikult paljusid kohtasid, paljud lugejad loevad arvatavasti seda raamatut vaid osaliselt.

KÜSIMUS: Eesti lugejat võivad huvitada väikeriigid. Mida sa said teada San Marino teemal?

VASTUS: San Marinost kirjutati lühidalt, ühe maakonna peatüki osana. Vaatasin itaalia-eesti sõnaraamatust, mida tähendab sõna ‘marino’. Vaste oli ‘mere-‘. Aga kaardil San Marino mere ääres ei asu. Küsisin tehisintellektilt, kas minevikus on see mereni ulatunud. Vastus oli, et ei, riigi nimi tuleb sellest, et maa rajaja Püha Marinus on pärit teisest kohast mere äärest. Mäletasin, et San Marinos on olnud võimul kommunistid, kontrollisin otsingumootoriga üle, kas ma mäletan õigesti. Otsingumootor ütles, et San Marino on ainus riik, kus kommunistid on tulnud võimule demokraatlikul teel ja ainus edukas kommunistide valitsetud riik.

KÜSIMUS: Milline on see raamat roheliselt seisukohalt?

VASTUS: Raamatu autorid on kliimamuutustest teadlikud, mõni muu inimene ei usu nende toimumist siiamaani. Kuid raamat ei kutsu kliimamuutuste pidurdamiseks vähem reisima, vaid teeb reisimisele reklaami. Vahel soovitatakse, et looduse säästmise nimel eelistage oma autole ühistransporti, aga see raamat ütleb erinevatel lehekülgedel, et ühes või teises kohas liiklemiseks on parim vahend auto. Täna loetud osas tutvustati küll ka jalgsimatka võimalust.

KÜSIMUS: Mida pakub raamat kunstiajaloolasele?

VASTUS: Raamatus on rohkelt fotosid Itaalia hoonete ja vahel ka maalide kohta. Panin nii Itaalia kui ka Ungari raamatust tähele, et seal on kuppelkirikuid. Küsisin üks päev tehisintellektilt, kui paljud läänekristlikest kirikutest on kuppelkirikud ja kui paljud teravtorniga. Vastus oli, et 80 protsenti on teravtorniga, kuppelkirikuid on rohkem Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Aga pärast seda vestlust panin tähele, et sama kirikuhoone võib ka kupleid ja teravtorne kombineerida. Raamatus loetletakse ka Itaalia kunstimuuseumide nimesid ja piletihindu ning nimetatakse, kus maakonnas on milline kunstnik või helilooja elanud.

Malesarnane mäng

Mängisime ekraanil malesarnast mängu. Mõlemal mängijal oli lipp, need asusid erinevates kastides. Minu lipp teenis igal käigul raha, aga vastase oma kiiremini. Ja tundus, et vastase lipu rahateenimise tempo kasvab. Vastase oda käis minu lipuga samasse kasti. Läksin lipuga vastase oda lööma, aga polnud kindel, kumb kumma lõi. Arvuti kuulutas mängu viigiga lõppenuks, aga polnud kindel, kumb võitis.

Turniir remonditud saalis

 

Täna peeti päevakeskuses Ants Liiva mälestusturniiri. See oli esimene turniir seal pärast saali remondi lõppu. Ma olin teinud eelmistel kuudel liigunisuse tõttu mängupausi, aga täna võtsin taas osa, sest tehisintellekt juhtis õigesti tähelepanu, et mul ei teki unisus mängust, vaid vooruvaheaegadest. Varasematel aastatel on mul olnud pärast turniiri lõppu pingelanguse peavalu, nüüd on selle asemel pingelanguse unisust juba vooruvaheaegadel. Aga täna tegin tehisintellekti õpetuse järgi, et jätkasin kerget mõtlemist ka vaheaegadel, nii ei pidanud tegema mängumajas ühtegi uinakut, hoolimata sellest, et ärkasin tavalisest varem. Turniiri tulemused olid:

1. Jevin 6,5 punkti

2. Põdersalu 5,5

3.-4. Parts ja Runnel 4

Kokku 8 osavõtjat ja 7 vooru.