Kevadhooaja artiklid

Kevadhooaeg ajakirjadega.

KÜSIJA: Kas käisid raamatukogus ka kevadhooajal?

VASTAJA: Jah. Lugesin ülikooli raamatukogu lugemissaalis nelja ajakirjaartiklit, millest kaks jäid kahe kvartali piirile. Mõtlesin, et loen eestikeelseid ja võõrkeelseid ajakirju kordamööda. „Tunas“ oli teemaks Rootsi kuningas maailmasõdadevahelises Eestis, „Ajaloolises Ajakirjas“ 1941. aasta külvikampaania Eestis, venekeelses lähema ajaloo ajakirja sanktsioonide eel laekunud numbris Alžeeria Prantsusmaa valdusena ja ingliskeelses „Journal of Modern Historys“ Teise maailmasõja aegse Ungari teismelise märkmed ja allajoonimised renessansiaja itaallase Machiavelli kohta.

Kuid võib märkida, et on endiselt ajakirju, mis käivad ka kodus. Tegin märkmeid ainult raamatukogus loetu kohta, kuid meenub, et „Akadeemiast“ lugesin artiklit maleajaloost, „Horisondist“ arheoloogilistest tööriistaleidudest ning „Keelest ja Kirjandusest“ rahvaluulekogumise ajaloost. Võibolla veel midagi ajalooteemalist, mille olen ära unustanud.

KÜSIJA: Kas oli seoseid enda uurimistööde teemadega?

VASTAJA: Peale selle, et viimati loetud artikkel seostub nii magistriõppe aegse Itaalia teemaga kui ka praeguse vaba aja Ungari teemaga, tuletas see meelde ka Masaryki. Ta kirjutas, et marksismi on nimetatud amoralistlikuks, mõtlesin, et see sõna sobiks ka Machiavelli ja tema õpilaste kohta. Machiavelli arvanud, et valitseja ei pea olema hea, sest maailm ei ole hea. Mulle tuletas see mõte meelde Piibli soovituse, et tuleb eelistada kitsast teed laiale.

„Keele ja Kirjanduse“ teema seostub Hermanni teemaga, kelle lehes ilmusid Jakob Hurda rahvaluule kogumise aruanded ja Hermanni enda rahvaviiside kogumise omad. Hurta nimetati ka „Keeles ja Kirjanduses“. Ta arvanud, et osa rahvaluulet on küll patusem, kuid et teaduse huvides võib seda koguda.

„Akadeemia“ artikkel tuletab meelde, et kunagi koostasin Paul Kerese raamatu, olen seda teemat juba blogis kommenteerinud. Kordan, et minu lugemuse põhjal oli noorel Keresel rohkem huumorimeelt kui artiklis arvatakse. Kui inimene ühes olukorras nalja ei tee, siis see ei tähenda, et ta ei teeks ka teises.

Alžeeria ajaloost ma pole kirjutanud, aga kui kirjutasin Etioopia omast, siis tundsin huvi ka muu Aafrika vastu. Prantsusmaa vallutas Alžeeria aastal 1830 natuke enne Juulirevolutsiooni, Etioopia iseseisvus kestis veel üle saja aasta. Pärast Etioopiat austati selle võrra rohkem ja ta mängis juhtrolli Aafrika Ühtsuse Organisatsioonis, nüüd olevat see uuema organisatsiooniga asendatud.

KÜSIJA: Milline loetud artiklitest oli parim?

VASTAJA: Võibolla see Machiavelli teemaline, sest see oli kõige filosoofilisem. Mitte et Machiavelli oleks ise austusväärne filosoof, aga tema uurijatel on olnud uusi mõtteid. Machiavellit lugenud ungarlane mõtles natuke nagu Sorokin, et minevikul on tähtsus ka oleviku seletamiseks. Ükskõik, kas ajalugu kordub või areneb minevikust lähtudes edasi, mõlemal juhul on ajalool midagi öelda kaasaja seletamiseks. Või ka kui minevik oleks täiesti erinev, siis erinevaga võrdlemine aitaks kaasajast paremini aru saada.

KÜSIJA: Kas miski artiklites kutsub vastu vaidlema?

VASTAJA: Esimese asjana tuleb meelde, et Peeter Kaasik kasutas „Ajaloolises Ajakirjas“ Nõukogude aja seletamiseks liiga pehmet sõnastust. Ta väljendus küll sisuliselt õigesti, aga pehme sõnastus andis asjale vale varjundi, nagu oleks kõik ajad enam-vähem normaalsed.

Venekeelses artiklis Alžeeriast oli samuti varjund kahtlane, et arutatakse, kas koloniseerimine on koloniseerijale kasulik, aga vähem räägitakse ohvrist, mis tuletab meelde Venemaa enda ajalugu.

Maleajaloo teemalise artikli vastuväitest ma juba rääkisin. Lisada võib, et autor Amar Annus on üldse spetsialiseerunud autismi tunnuste otsimisele, aga mõni teine autor võib samale objektile panna teistsuguse tagantjärele diagnoosi. Selle artikli järgi oli malemaailmameister Fischer autist, aga varem on talle püütud anda ka skisofreenia diagnoosi, mis on osalt vastupidiste tunnustega. Ühes artiklis öeldi, et Fischer oli ülikiire lugeja, see võib seostuda pigem autismiga.