Reede, oktoober 31, 2014

Mäng külalisega

Istusin kohviku leti taga ja ootasin oma järjekorda. Naismüüja juurde oli pikk järjekord. Minu vastas istuv meesmüüja andis märku, et tema juurde järjekorda ei ole. Küsisin talt koogitüki. Lisaks tahtsin klaasi juua, pakkusin, et selleks võiks olla kali. Müüja ütles, et hind on 25. Hoidsin sõrmede vahel paberrahasid, sealhulgas 25-euroseid. Küsisin, kas 25 senti. Müüja vastas jah. Ütlesin, et mul on kroonid ja eurod ikka veel segamini. Tavaliselt mul ei olnud kombeks leti taga istuda.

*
Läksin uude tuppa, kus ma pidin mõnda aega elama. Seal oli kõik teist moodi kui minu senises toas. Ruumi tuli ka üks pikk mees. Haarasin tast selja tagant kinni ja kõnetasin nimepidi, et võitleme, hiiglane see ja see.

*
Tallinnas oli toimunud suur rahvapidu. Sellel oli osalenud ka välismaalasi. Nüüd olid mõned neist välismaalastest meie kodus Tartus ja rääkisid elevil häältega inglise keeles, et neile meeldis pidu väga, see kandus Riiga edasi. Kui mina oleks sellele peole sattunud, ei oleks ma eufooriaga kaasa läinud. Seetõttu oligi see pidu ainult ühte tüüpi inimestele.

*
Külas oli üks vana mees. Tahtsin temaga malet mängida. Panin algseisu peale, mis võttis tükk aega. Panin seisu peale raamatus toodud partii järgi. Tundus, et viimased käigud, mida olin algul pidanud partii osaks, olid tegelikult kommentaar, mis oli tähistatud noolemärgiga. Minu mäng külalisega jäi viiki. Alles pärast mängu lõppu märkasin, et külaline oli algseisu muutnud tavaliseks, kui mina olin tahtnud mängida seisust, kus kummagi poole nupud jagunevad hõredamalt kolme rea vahel, nii et valge lipp on esimesel, aga mustal kuuendal real.

Neljapäev, oktoober 30, 2014

Udused hinded

Mul oli magistriõpe lõpetatud, aga punktid ei olnud koos. Olin võtnud ühel aastal magistrieksamiks valmistumiseks akadeemilise puhkuse, pärast seda ei suutnud ma enam loengutes käimisega harjuda. Aga sellel polnud tähtust, et punktid ei olnud koos, sest magistritöö kaitsmine näitas, et ma olen piisavalt palju õppinud. Magistrieksam oli mul tegemata. Või see oli siiski tehtud. Sellepärast mult oligi enne magistritöö kaitsmist küsitud, kas ma olen kindel, et mul on punktid koos, et need ei olnud koos. Olin vastanud, et on küll koos, aga pärast avastanud, et tegelikult ei ole. Mul oli küll vajalik punktisumma olemas, aga mitte kohustuslike asjade, vaid lisaainete eest. Nüüd nägin õpinguraamatust, et mul oli siiski rohkem kohustuslikke asju tehtud, kui ma arvasin. Ainult et need olid uduse pastakaga sisse kirjutatud, mida oli esimesel hetkel raske näha. Olin ilma õppimata arvestusi küsima läinud, et äkki antakse, need oligi antud. Hinded oli pandud lihtsalt kohal käimise eest, ilma teadmisi kontrollimata. Aga mulle oli erinevalt bakalaureuseõppest ja teistest magistrantidest pandud neljasid, sest oletati, et kui ma olen tasulises õppes, siis ma väga hästi ei oska.

Kolmapäev, oktoober 29, 2014

Hetk

Mulle tuli raamatukogult kaks kirja. Mõtlesin, kas mul on tõesti mõni raamat raamatukogule tagastamata. Esimesel kirjal oli saatja nime näha vaid hetkeks, nagu oleks see võltsitud. Aga avasin kõigepealt just selle kirja. Seal oli kirjas, et puu istutatakse, ta elab vaid hetke, järelikult on hetk kõik. Juures oli pildiseeria ühest naisest. Keskmistel piltidel istus ta paljaste rindadega ja viimastel põles põrgus.

Teisipäev, oktoober 28, 2014

Soome klass

Mängisin malet. Vaatasin, et on vist olemas võimalus ettur lippu viia. Kui viia see 7. reale, siis lükata kõrvalliinil vanker 8. reale ja järgmisel käigul ettur lipustada. Ainult et siis läheb lipp kaotsi, sest mustal on 8. real kaks vankrit. Teine oleks lugu, kui panna üks ettur a7, teine c7 ja seejärel teha käik Vb8. Ühed poisid tahtsid kahel laual mängima hakata ja mind mängust välja jätta. Pahandasin nendega, et kui üks inimene jääb üle, siis ei tehta võitja lauas. Olin koolis. Mul oli ranitsa küljes ilunupp. Ennustasin, et see murdub varsti ära. See murdus rutem, kui ma arvasin. Sander seletas, et sellepärast, et mul on kotis palju pabereid. Asusime klassiga ühe teise kooli poole teele. Läksin läbi ühe maja. Ma polnud kindel, milliste uste kaudu teiselt poolt välja pääseb, aga kui katsetasin, siis õnnestus väljuda. Teises koolis kohtusime Soome klassiga. Kui hakkasime lahkuma, seisis Soome klass nägudega meie poole ja lehvitas tükk aega. Eestlaste hulgas oli lehvitajaid vähem. Ütlesin, et ma ei viitsi lehvitada.

Pühapäev, oktoober 26, 2014

Ülikooli meistrivõistluste juhend

Tartu Ülikooli 2014. a. male MV juhend

1. Korraldajad. Võistluse korraldavad Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi (kontaktisik Pille Tali, pille.tali@ut.ee ) ja Tartu Ülikooli Maleklubi (kontaktisik Meelis Härmas, meelisharmas@gmail.com, 53735428).

2. Võistluse aeg ja koht
06.11.2014 TÜ Keeltemaja („Paabel“) ruumis 323.
Võistlus algab kell 18: 00

3. Osavõtuõigus on kõigil Tartu Ülikooliga seotud isikutel, sealhulgas üliõpilastel, magistrandidel, doktorandidel, teaduskondade, tugistruktuuri ja allasutuste töötajatel, auliikmetel ja audoktoritel, emeriitdotsentidel ja emeriitprofessoritel. Kahtluse korral ülikooliga seotuse korral langetavad otsuse korraldaja.

4. Osavõtumaksu ei ole

5. Võistlusele registreerimine toimub kohapeal kella 18:00- 18:15

6. Võistluse süsteem. Mängitakse 7 vooru šveitsi süsteemi järgi. Igas voorus on ajakontroll 10 minutit kummalegi vastasele terve partii jaoks. Mängitakse klassikalise male reeglite järgi ja käikude ülesmärkimine ei ole osavõtjale kohustuslik. Kui osa võtab vähem kui 7 inimest, mängitakse ringsüsteemis

7. Kohtade jagamine võrdsete punktide korral. Esimese kriteeriumina arvestatakse kõigi kohtade puhul omavahelise kohtumise tulemust.

Teise kriteeriumina korraldatakse juhul, kui esikohta kas meeste või naiste arvestuses jagab rohkem kui 2 osavõtjat, 2-ringiline järelturniir välkmales ajakontrolliga 3+2 min. Partiile
Ülejäänud kohtade jagamisel kasutatakse teise kriteeriumina voorujärgsete punktisummade liitmist, mille võrdsuse korral jäetakse esiteks ära esimese vooru punktid, seejärel teise vooru punktid jne.

8. Auhinnad
Esimesele kolmele kohale tulnuid ja parimat reitinguta mängijat autasustatakse mitterahaliste auhindadega

9. Turniir ei lähe Eesti reitinguarvestusse

10. Elektroonika kasutamine. Mistahes elektroonilised seadmed, sh. mobiiltelefonid, peavad turniirisaalis olema helitus režiimis. Kohtunikul on õigus reegli vastu eksijat karistada kuni kaotuse määramiseni käimasolevas voorus.

11. Kõik juhendis määratlemata küsimused otsustavad korraldajad.

Kaks vägevat

Olin uimases olekus ja mind kuulati üle. Ülekuulaja küsis, kas ühel naisel olid rinnad paljad. Vastasin, et seda ma ei ütle. Ülekuulaja ütles oma kaaslastele, et ongi, seda ma ei ütle. Ta tahtis teada, kui palju mul raha on. Mul oli seda vähem, kui ta arvas. Mul läks uimasus üle ja hakkasin elavalt rääkima. Läksime ohu eest varjendisse. Sisenesime varjendi ühes seinas olevast uksest, varsti ilmus varjendi teise seina avale range näoga mees. Kõik varjendisolijad peale minu läksid talle alandlikult vastu. Mina olin teistest vägevam ja hakkasin lennates põgenema. Range näoga mees oli ka vägev ja hakkas mind lennates jälitama. Lendasin mere põhja. Tahtsin lennata mere põhja all, aga tahkes keskkonnas üleni sees olles liikuda siiski ei suutnud. Metsavahele jõudes juba suutsin läbi puude lennata. Range näoga mees nii vägev ei olnud ja pidi lendama ümber puude ringiga, mis võttis tal hoogu maha. Nüüd oli minu vägevus kasvanud ja suutsin juba ka mere põhja all lennata. Aastate pärast jõudsime põgenemise ja jälitamisega Tartu kohale. Nüüd hävitasin range mehe välgulöögi ja laserikiirega. Aga ta võis taastuda.

Laupäev, oktoober 25, 2014

Parteide värvid ja elamise kestus

Minister Ligi nimetas minister Ossinovskit sisserändaja pojaks ja roosa erakonna esindajaks, kutsudes teda sellega seoses ettevaatusele. Ossinovski solvus, arvates, et Ligi oleks pidanud ise ettevaatlik olema. Kui "sisserändaja poeg" on solvav, kas siis ka "põliselaniku poeg"? Kas sotsiaaldemokraadid solvuvad, kui neid nimetada punaste asemel roosadeks? Saksa lehed erakonnast sõltumata nimetavad iga päev oma sotsiaaldemokraate ja kommuniste punasteks, kristlikke demokraate mustadeks, liberaale kollasteks, neonatse pruunideks ja rohelisi rohelisteks.

Kaustikusse tõlkimine

Tõlkisin venekeelset raamatut. Tõlke kirjutasin kaustikusse. Vaatasin, et raamatus on üks lõik juba kogemata eesti keeles trükitud. Raamat oli Poola ajaloo kohta. See oli ilmunud Nõukogude ajal. Mõtlesin, et viimased peatükid jätan tõlkimata, sest need on punasemad. Kas seda raamatut üldse eesti lugejale vaja on? Algul olin kirjutanud tõlget kaustiku tagumisse osasse, siis edasi kaustiku algusest alates tahapoole. Märkasin, et ma polegi raamatut eesti keelde tõlkinud, vaid inglise keele vahendusel vene keeles ümber sõnastanud.

Reede, oktoober 24, 2014

Palju maleuudiseid

Vaatasin vana "Postimeest". Seal tuli üksteise all palju maleuudiseid. Otsustasin ühte neist levitada. Mõtlesin, et kirjutan selle ümber, mitte ei lõika välja, muidu arvatakse, et ma kahjustan arhiivis hoitavaid ajalehti. Ütlesin, et Tõnissoni "Postimehes" avaldati ühes lehenumbris 15 maleuudist. Mõtlesin, et Tõnissoni aeg oli ühtlasi Kerese aeg, põhjus võis olla Kereses.

Kolmapäev, oktoober 22, 2014

Arvelaud

Vaatasin suvila aknast välja. Mööda kõndisid lapsed. Ütlesin ühele poisile tere. Nüüd võidi küsida, mida mina siin suvilas teen, kui sellel on uued omanikud.

*
Vaatasin arvelauda. Ühel pool oli rohkem ja teisel pool vähe ridu, vahepeal oli rida, kus oli ainult neli arvutusnuppu. Arv neli tulenes kuidagi mingist sündmusest Rooma ajaloos. Ühel pool olevad suuremaarvulised read tähistasid suuri arve, teisel pool oli üks rida sentide ja teine eurode tähistamiseks. Aga millegipärast oli seal kolm, mitte kaks rida. Jõudis kohale, et üks rida on kümnesendiste jaoks. Kõndisin bussijaamas edasi-tagasi ja läksin klassikaaslastest lahku, sest nad ei olnud mu sõbrad.

*
Klaus vaatas ühte akent. Tahtsin akent fotoaparaadiga suurendada. Klaus ütles, et ma ei pildistaks akent. Akna taga toas viibijad vist ka märkasid mind, sest kardin tõmmati ette. Nüüd nägin, et fotoaparaat saadab akna peale valgusvihu. Olin varem ka pildistanud, järelikult oli pildistamist märgatud.

*
Olin võtnud doktoritöö teema magistri- ja bakalaureusetööga liiga sarnasel teemal, kuigi mind oli selle eest hoiatatud. Nüüd pidin töö valmis kirjutama ja tegema selle magistritööst võimalikult erinevaks. Mulle tuli meelde, et mul on tegelikult juba magistritöö kaitstud, see kippus kogu aeg meelest minema. Isa küsis, kas ma olen õppeaega pikendamas käinud. Vastasin, et mul on diplom juba käes. Magasin oma voodis ja kuulsin kaks korda uksekella, aga ei õnnestunud ärgata. Tahtsin minna ust avama edasimagamisest hoolimata. Aga vajusin uuesti liikumatusse asendisse, nii et põlved olid põrandal ja kõht voodi peal.

Teisipäev, oktoober 21, 2014

Hallid juuksed

Ühes minu luuletuses on rida: "Malet mängides minnakse halliks". Nüüd mul on mõned juuksekarvad juba hallid, lubadus on täidetud.

Maantee ja maja

Sõitsime autoga mööda maanteed. Sõitsime läbi ühe väikse asula. Kirjutasin tänavasiltidelt paistvaid tänavanimesid paberile üles. Nii väikse asula kohta oli siin üllatavalt palju erineva nimega tänavaid. Läksin ühte majja. Seal rääkis täiskasvanu maalapsele, et linnas sigu ei kasvatata. Laps küsis, kust siis pead ja kaelad tulevad. Saabus ka üks linnalaps, kes laulis ühe laulu. Saabus selle asula hiigelsuur koer. Tema kohta oli lugusid räägitud. Öeldi, et ta on paljusid inimesi valusalt hammustanud.

Esmaspäev, oktoober 20, 2014

Turniirilt lahkumine

Lõppes maleturniir. Olin tagumiste hulgas. Turniiri esimene pool oli mul läinud hästi, aga teine pool halvasti. Ma ei mäletanud, kas teisel poolel kaotasin kõik mängud või lõppes üks viigi või minu võiduga. Läksin Rei käest küsima. Rei ütles, et see pole tähtis. Ütlesin, et varem mul jäid kõigi mängude tulemused meelde, mälu on halvemaks läinud. Üks poiss näitas tabelist, et ma kukkusin turniiri jooksul 20. kohalt kõvasti allapoole. Lahkusin mängukohast. Jõudsin raamatuni, mille olin jätnud maapinnale ja mille tõlkimine oli mul pooleli. Turniiril osalenud pätid olid sellel mõned lehed pooleks rebinud. Veel hullem, kui vihma oleks peale sadanud. Kõik suundusid majast uste poole. Kõigil ustel olid sildid, et need viivad põrgust välja. Kui olin juba väljas, läksin sisse tagasi. Mõtlesin, et unenägudes olen alati jälitajate eest põgenenud, aga mul pole tulnud meelde, et tänapäeval on olemas mobiiltelefonid, millega jälitaja saab ette helistada, et eespool olijad mind kinni võtaks.

*
Üks naine tahtis vanas eas abielluda. Ta ütles, et üks mees on temasse täiesti armunud. Mees olevat abielus, aga naine ei abielluvat selle mehega mehe eelmise naisega korraga. Naine oli varem ka abielus olnud. Ta ütles, et uus mees on uskumatult tema eelmise mehe moodi. Mõtlesin, et arvatavasti see ei olegi uus mees, vaid ainult teeskleb, et ta on teine inimene.

Pühapäev, oktoober 19, 2014

Sarnased mehed

Üks Vene partei avaldas oma koduleheküljel sõjaplaani, kuidas Vene väed hakkavad liikuma lõunasse, vallutavad kõik teele jäävad riigid ja jõuavad Aafrikasse. Ütlesin, et nende võim ei jää püsima, sest terve ukraina rahvas hakkab vastu, terve türgi rahvas hakkab vastu. Arvutil hakkas pilt esimest korda virvendama. Ütlesin, et hiljuti kukkus see maha. Läksime kesklinna bussijaamas bussi peale. Seisime tagaakna juures tihedalt koos. Üks naine rääkis, et okupatsiooni korral on halb see, et on olemas inimesed, kes teised välja annavad. Vaatasin, et eespool on ruumi hõredamalt. Läksin sinna. Bussist väljusime Riia maantee kaugemas osas. Olime teel koju, aga kodust veel kaugemale sõitnud. Nüüd ootasime teist bussi, mis meid kodu juurde viiks. Bussile vastassuunas saabus peatusesse kaks meest, kes kõndisid kõrvuti kepiga. Mõlemad hoidsid pead viltu. Üks mees oli tuttav ja teine võõras, aga nad nägid väga sarnased välja. Öeldi, et neid tuleks pildistada.

Laupäev, oktoober 18, 2014

Ilusad marjad

Olin köögis. Rääkisin, et sageli ma kujutlen, et siin köögis käivad kõik klassikaaslased ja kõik inimesed. Köögis olid veel Henn ja Reet. Ütlesin: "Sa oledki viirastus!"

*
Läksin kanali äärde. Seal üks mees rääkis, et vette tuleb minna nii, et rohu sisse ei tekiks radasid. Aga kõik tallavad radu. See on halb, sest kalad kogunevad radade juurde. Ma ei saanud aru, kas polegi parem, kui rand on liivarand. Praegu oli kanal jääs. Talvel ei tohtinud vist ka radu tallata. Kõndisin mööda kanali tagumise poole jääd. Eeskõndija all jää prõgises, nagu hakkaks murduma. Mõtlesin, et jää on ju alles värskelt tekkinud, võibolla selle peal veel ei tohi kõndida. Kui ta oleks jalge all katki läinud, oleks võinud kaldale põgeneda. Aga sellel kaldal oli sein ees, nii et kanalilt lahkuda ei saanud.

*
Vaatasin oma vanu vihikuid ja malenurkade väljalõikeid. Mõned olid väga pehmeks läinud. Vaatasin vanade asjade sahtlit. Hiljuti oli siin olnud veel vana vorstivõileib, aga nüüd oli see välja võetud. Võtsin sahtlist välja ka vana pakendi, milles olid ilusad marjad. Tegin selle alles nüüd lahti. Küsisin emalt, kas nii vanu marju tohib süia. Ema vastas, et need on mürgised. Ja lisas, et ta keedab need moosiks. Küsisin, kas moos on siis vähem mürgine. Ütlesin, et on saanud vähemalt kaua aega vaadata, kui ilusad need marjad on.

Reede, oktoober 17, 2014

Uus raamat Cromwellist

Ian Gentles. "Cromwell (1599–1658). Jumala sõdalane ja Inglise revolutsioon". Inglise keelest tõlkinud Toomas Taul. Eesti keeles 2014, inglise keeles 2011. 344 lehekülge.

Täna tuleb jälle Inglise ajalugu, sest mulle toodi sel teemal uus raamat. See on minu viies lugu Cromwelli teemaliste raamatute kohta, kuuenda saadan ühele ajalehele.

Tõlkida saab alati mitut moodi. Uues raamatus on mõned asjad tõlgitud teisiti kui varem. Cromwelli tugeva ja distsiplineeritud väeosa võitlejaid on varem tõlgitud raudkülgseteks, aga nüüd raudkülgedeks. Uus variant tundub natuke halvem, sest võib tekitada küsimuse, kelle või mille külgedega on tegemist. Sõna "raudkülgne" ütleb seevastu selgemalt, et küljed on nendel.

Parem uuendus tundub, kui mittepresbüterlike puritaanide kohta on tõlgitud varasema independendi asemel sõltumatu puritaan, sest nii on eestipärasem ja inglise keele mitteoskajale selgem. Aga kui selles raamatus on võimalik eestipärasemalt tõlkida, sest mõiste tähendust on ka seletatud, siis muus kontekstis on "sõltumatu" liiga laia tähendusega sõna ja "independent" aitaks paremini aru saada, et viidatud on Inglise revolutsioonile. Väljend "sõltumatute puritaanide erakond" juhib tähelepanu, et on võimalik segi ajada usuline sõltumatus ja erakondlik sõltumatus.

Ühes lõigus oli tõlgitud, et Cromwell tundis sümpaatiat võlavanglasse sattunute vastu. Selles kohas oleks tõlkija võinud vaadata sõnaraamatust, et "sümpaatia" ei ole ainus vaste. Parem oleks öelda, et Cromwell tundis kaastunnet või oli osavõtlik.

Carlyle'i kommentaaridega Cromwelli kõnede ja kirjade kogus oli Cromwelli kodusõjaeelse parlamenditegevuse osakaal väga pisike, see pani mind varasemas kirjutises väitma, et parlamendis Cromwell eriti silma ei paistnud. Aga Gentles kirjutab, et Cromwell oli ka parlamendis aktiivne saadik, kes kuulus kümnetesse komiteedesse ja kelle sõnadesse suhtuti tähelepanelikult. Ta paistis siiski vähem silma kui hilisematel aastatel.

Carlyle hindas Cromwelli tema usuliste tunnete ja siiruse pärast. Olles ise kirjandusgeenius, nägi Carlyle, et Cromwell on kirjanduslikult vähem andekas. Carlyle arvas, et Cromwelli kirjade väärtus seisneb muus kui kompositsioonis. Gentles aga hindab ka Cromwelli sõnaseadmisoskust, Cromwellil olevat olnud tohutu sisendusjõud.

Gentles peab Carlyle'i Cromwelli kõige kõrgemalt hinnanud uurijaks. Kuid Gentles tunnistab, et ka tema ise suhtub Cromwelli suurema sümpaatiaga kui Charles I-sse, kuigi vaimustus olevat ülikooliajaga võrreldes vähenenud. Ta refereerib ka neid autoreid, kes on Cromwelli rohkem kritiseerinud, seades nende väited sageli kahtluse alla.

Jüri Alliku järgi on üks isiksuseseadumus sotsiaalsus. Sotsiaalset inimest iseloomustavat siirus, tagasihoidlikkus ja omakasupüüdmatus. Tavaliselt viivat see sellise isiku suuremale populaarsusele. Carlyle ja Gentles iseloomustavad Cromwelli just sellisena, kuigi Carlyle ei pidanud teda populaarseks, vaid arvas, et tal oli vaenlasi rohkem kui sõpru. Teised autorid on seevastu iseloomustanud Cromwelli auahne, silmakirjaliku ja omakasupüüdlikuna. Cromwelli tagasihoidlikkuse kasuks räägib, et ta kandis lihtsaid riideid, kirjutas kirjadele alla "alandlik teener", pidas ennast Jumala kõrval pisikeseks ja ütles, et eelistaks lammaste kasvatamist riigivalitsemisele. Kuid tema auahnust näitab, et ta kukutas kuninga ja haaras ise võimu, ei kasvatanud lambaid ja ajas laiali mitu parlamenti. Carlyle lahendab vastuolu sellega, et on olemas vale ja õige auahnus, väike inimene pidavat ennast tagasi hoidma, aga suur omakasupüüdmatult rahvast juhtima. Tegelikult võib ka tagasihoidlik käitumine populaarsuse nimel tunduda silmakirjalik.

Tagasivõetud käigud

Laual oli seis, kus odad olid kõrvuti mittetavapärastel väljadel ja nende ees olid etturid, nii et odad polnud mängus käinud. Üks maletaja võpatas seda nähes ja pani odad tavalisse algseisu. Küsisin, kas ta ei kannata Fischeri malet. Ta vastas, et ei kannata. Olime maletrennis. Mulle tehti ettepanek hakata käikude üles kirjutamisega mängima. Ütlesin, et käike üles kirjutades ja ilma kellata. Ütlesin, et nüüd ma mõtlen nii põhjalikult. Mul olid valged. Vastane tungis avangus lipuga peale. Ajasin teda etturitega eemale. Vastane käis Lc2 ja läks jalutama. Tegin käigu, aga siis vaatasin, et nüüd lööb vastane puhtalt oda b1. Võtsin käigu tagasi. Tegin uue käigu, aga vaatasin, et siis lööb vastane lipu d1. Võtsin selle käigu ka tagasi. Nüüd alles nägin, et saan võita lipu käiguga Ld1:c2. Vastane polnud eelmiste käikude tagasivõtmist märganud, aga selle käigu peale alistus. Nüüd sain aru, et Lc2:d1 oleks olnud ühtlasi ühekäiguline matt. Erik ütles mulle, et mul jäi jälle punkt panemata. Vastasin, et ma võitsin mõlemad mängud. Vastane arvas, et lipp on kõige tugevam nupp ja ründas ainult lipuga. Minust arvati näo järgi alati, nagu ma kaotaksin. Pealtvaatajad vaatasid ainult kohani, kus vastane saab otsustava paremuse, aga ei vaadanud, et ma võtan käigu tagasi.

Neljapäev, oktoober 16, 2014

Ajaloolastest maletajad

Minu vanaisa Herbert Ligi õpetas ülikoolis ajalugu ja mängis malet. Mina olen tegelenud samade aladega. Vanaisa suri aastal 1990, mis oli ühtlasi minu maletrenni mineku aasta. Maleklubides lisaks male mängimisele aetakse ka juttu. Eriti hea meel on mul olnud, kui on saanud rääkida ajaloost, sest kodus töötades puutun muidu teiste ajaloolastega vähe kokku. Päevakeskuses käis vahepeal mängimas ajalooõpetaja Puis, keda minu vanaisa oli õpetanud. Puisi sõnul on maletajate hulgas ajaloolasi vähe. Nüüd on ta ise ka surnud. Ülikooli maleklubi esimees Sander õppis viimased viis aastat Tartus ajalugu ja arheoloogiat, aga sellest sügisest õpib Tallinnas. Ajaloolastest on maleturniiridel lootust kohata veel Lompi, kes saadab ka ajaloolistidesse kirju, millele olen sageli vastanud. Ajalugu mitte õppinutest on maleklubides ajaloost kõige rohkem rääkinud Ojaste, nii oma mälestusi Teisest maailmasõjast ja metsavendlusest kui ka sellest, mida ta raamatutest lugenud on.

Provokaatorid

Mulle tuli elektronkiri, millest läks koopia ka emale. Kirjas öeldi, et KGB provokaatoreid ärritab, kui kirjutada "võib-olla" asemel "võibolla". Vastasin kirja saatjale, et lasteaialapsi ärritab, kui ühel lastest on prillid. Mulle oli sama nime alt vist varem ka üks kiri tulnud, seetõttu tundus mulle, et kirja autor on ise ka KGB provokaator.

Kolmapäev, oktoober 15, 2014

Tähtsad saalis

Oudekki saatis mulle kirja, et ta kustutab oma blogist viited 12 teiste blogile ära ja paneb sama arvu uusi asemele. Vastasin, et siis ta 12 uut sissekannet päevas ei näe, kõik iga päev ei kirjuta, päeva kohta tuleb 3 uut sissekannet. Mõtlesin, et võibolla Oudekki ei kirjutanud kõigile neile 12 inimesele, vaid ainult mulle, sest mina olen kergemini solvuv. Mõtlesin, et kirja eesmärk võib olla, et ma tema blogi avaksin. Ma igaks juhuks ei avanud.

*
Istusime ühes saalis trepina tõusvatel pinkidel. Räägiti, et ühel noorel maletajal on reiting palju madalam kui temast nooremal, aga noorem neist ei pannud seda tähele. Räägiti, et üks maletaja on liiga üles reklaamitud. Mõtlesin, et kõik, kes siin istuvad, on väga tähtsad. Pea kohale lendas pommilennuk ja anti õhuhäire. Me ei reageerinud sellele varjendisse minekuga, vaid põrandale kõhuli viskamisega. Istusime toolidel ja räägiti, et üks välismaalane suhtub meisse üleolevalt. Sander parandas, et see välismaalane on oma suhtumist muutnud, sest Sander tegi talle selgeks, mida suudab. Tõnu tegi järgi kahe välismaalase häält, kelle keelt ta ei osanud. Läksin saali teise otsa. Kuulsin teisest toast, et üks vend õpetas enda ja teise venna poega, et ühe ropu sõnaga saab kiusata. Raamatukogu töötaja lasi mulle edasi öelda, et ma maksin raamatu laenamise eest liiga vähe raha. Mõtlesin vastata, et enda meelest maksin õige summa, miks just mind süüdlaseks tehakse. Raamatukogu töötaja tuli mult küsima, kas mina tellisin raamatu Sri Lanka kohta. Ühe teise Aasia riigi kohta olin tellinud. Vastasin, et mõtlesin küll, et võiks tellida rohkemate Aasia riikide kohta, aga ma ei mäleta, kas ma seda tegin. Ma lugesin enne Sri Lanka kohta artiklit, nii et võisin tellida.

Teisipäev, oktoober 14, 2014

Mäng India ookeaniga

Olin otsustanud, et arvutimänge ma enam ei mängi, aga praegu panin ühe arvutimängu tööle. See oli sõja teemaline. Sõda toimus India ookeanil. Mängu avakaadriteks oli mere kohal hõljuv paks must suurtükisuits. Seejärel näidati laevakajutit, kus mereväe juhid nõu pidasid. Üks neist võttis endal juuksed peast. See mäng oli nagu film. Alles ma olin ühte filmi vaadanud. Läksin vanaema suvila juurde. Seal rääkis üks mees, et mind saadeti tema sünnipäevale, sest mind tahetakse kõigi sugulaseks teha. Pille tuli kuskilt ühe lapsega. Nad astusid suvila verandale. Näitasin sellele mehele, et ajakirja sisukorras on nimetatud Pille nime. Siis ütlesin, et Pille nime siiski ei ole. Ma võin vahepeal valesti näha, aga mitte kogu aeg. Leidsin selle nime uuesti üles. Pille nimega kattus osa tähti. Kõlas ühe naise luuletus, mida ta saalis istudes ja kõnet kuulates samal ajal tunneb, ning et lase edasi, mehike.

Väikse riigi riigikord

Kui väikses riigis valitseb diktaator, siis on võim suuremal protsendil riigi elanikest kui suures diktatuuririigis, sest diktaator moodustab suurema protsendi riigi elanikkonnast. Kui väikses riigis valitseb demokraatia, siis on võim vähem hajutatud kui suures demokraatlikus riigis.

Esmaspäev, oktoober 13, 2014

Iga-aastased eksamid

Lehitsesin ühte raamatut. Selles raamatus kõndisime läbi ühe suure maja ruumide ja klaasuste. Klaus ütles leiutaja kohta, et see tahab teadmised kätte saada. Järeldasin, et leiutaja loeb mõtteid. Tema segamiseks hakkasin ütlema mõttes asju, mis ei olnud minu mõtted. Leiutaja ütles mulle järele jõudes, et mina võitsin. Jätkasin samas vaimus.

*
Umbes kuu aja eest oli kaks tuttavat väikeste vahedega surma saanud. Täna möödus ühe neist surmast üks kuu ja tema mälestuseks süüdati feisbukis küünal. Ma ei teadnud, kumma, sest mul polnud meeles, kumb mis päeval suri. Küünal ei saanud ühtegi punkti. Kui keegi oleks andnud, oleks tulnud paluda, et ta selle ära kustutaks, sest tegu oli kurva asjaga. Kõndisin mööda tänavat. Majadele oli heisatud Ukraina ja Eesti lippe. See ei olnud kohustuslik, aga majad olid üksteisest eeskuju võtnud. Läksin bussi eest üle autotee. Kui olin juba läinud, siis mõtlesin, et ei oleks pidanud minema, sest buss tahtis edasi sõita ja teise suuna vööndis oleks võinud autod tulla.

*
Täna sai teha uuesti ülikooli sisseastumiseksameid. Mõtlesin tegema minna. Füüsikasse olin juba kaks korda teinud, kuigi oli ette näha, et teisel korral saan vähem punkte. Riigieksameid sai teha ühekaupa, nii et valmistuda korraga üheks eksamiks ja koguda kolme eksami summana eri hooaegadel sissesaamiseks vajalik arv punkte. Aga tänased eksamid ei olnud riigieksamid, vaid ülikoolipoolsed eksamid olid taastatud. Mõtlesin, et nüüd on mu elukogemus nii suur, et ühelgi teemal kirjandi kirjutamisega raskusi ei teki, vähemalt mitte sisu osas, grammatikaga võib tekkida, kui sõnastust ettevaatlikult läbi ei mõtle. Üks teema, millest oleksin siiski praegu halvemini kirjutanud kui kooli ajal, oli vene luule. Ma polnud venekeelseid luuletusi kunagi palju lugenud ja nüüd mäletasin ka kooli ajal loetuid halvasti. Kohtasin tänaval Tulvat. Ütlesin, et läheks eksameid tegema. Tulva vastas, et eksamid on head asjad. Kui ma käisin iga aasta uuesti sisseastumiseksameid tegemas, aga üliõpilaseks ei hakanud, siis see koormas ülikooli ja ülikool võis korduva eksamitegemise õiguse kaotada. Jõudsin eksamimajja kohale. Koridoris tuli vastu minu kooliaegne kirjandusõpetaja. Ütlesin tere. Õpetaja julgustas, et ma läheks edasi. Ja vaiksemalt tundus selja taga ütlevat, et näo tundsin ma ära. Jõudsin klaasluugini, mille peal olid väljas erinevate eksamite andmed, mille vahel sai valida. Vaatasin, et ainult ajaloo ja kirjanduse teemad on sellised, millel ma kirjutada oskan. Seejuures olid kirjanduse teemad ajaloo omadest kergemad. Siin olid vist väljas ainult üldteemad, iga teema juhatas omakorda alateemadeni, mida tuli minna otsima teistest ruumidest.

Pühapäev, oktoober 12, 2014

Kuningagambiit taskumalenuppudega

1. e4 e5 2. f4 ef 3. Rf3 g5 4. h4 g4 5. Re5 h5 6. d4 Oh6 7. Oc4 d5 8. Od5 Oe6 9. Ob7 ja valge seis tundub olevat võidetud.

Linnupoja muutumine

Ajalehes ilmus üks lugejakiri ja kohe selle all vastuseks teine lugejakiri. Vaatasin teise kirja esimest lauset. See oli selline, et otsustasin neid kirju mitte lugeda. Aga mulle räägiti, millest neis juttu on. Nimelt oli ühes kohas kaks linnupoega, aga üks neist muutus naiseks ja teise linnupoja emaks. Seejärel juhtus sama ka teise linnupojaga. Kirjutasin sellest koduleheküljel. Hiljem vaatasin, et see oli toonud koduleheküljele rekordarvu külastajaid. Aga koduleheküljele oli keegi lisanud ka reklaame, mida mina polnud sinna pannud. Rääkisin, et minu koduleheküljele murtakse sisse ja pannakse sinna järjest rohkem reklaami. Tõnu vastas, et alustatakse väiksemast. Ta õpetas, et ma saan oma koduleheküljele sisse logida väljalogimise kaudu. Klaus rääkis maaliinide bussijaama juures, et teisel pool teed asuvas majas paiknev sõjaväeluuraja murdis Klausi koduleheküljele sisse, aga Klaus muutis asjad tagasi ja sissemurdmine ei kordunud. Hakati mängima peitust. Mina ennast ära ei peitnud, sest ma ei kavatsenud mängus osaleda, aga otsija võis mind sellest hoolimata otsida. Teisi leiti enne. Ütlesin, et mina ennast ära ei peitnud, aga mind ei leitud esimesena.

*
Rääkisin, et see on täielik õnnetus, et mul ei ole doktorikraadi, sest iseloom ei luba mul olla teisejärguline ajaloolane. Ühes ajaleheartiklis öeldi isegi, et ma pole üldse ajaloolane. Aga tervis ei luba mul doktorantuuri astuda.

Laupäev, oktoober 11, 2014

Kodu kodusem osa

Remondi tõttu pidin mitu päeva elama ja magama vales toas. Nüüd olen jälle oma toas tagasi. Ka oma kodus tundub oma tuba kodusem kui muud toad. Olin rahul oma toa eelmise tapeediga ja olen ka uuega. Enne remonti kartsin, et nii head, nagu eelmine, ei leia. Aga leidis. Ja uus ei ole kulunud ka. Uut tapeeti aitas valida kunstnik, kes käis kõigepealt tube vaatamas. Ta ütles, et noorkirjaniku tuppa sobib kirjadega tapeet. Kommenteerisin, et kirjanik olen ma ainult siis, kui unenäokirjeldused on ilukirjandus, sest muud ma enam eriti ei kirjuta. Hiljuti kirjutasin kaks luuletust ja levitasin neid, aga ei ole nendega siiski nii rahul kui vanade luuletustega. Unenäokirjeldustega olen paremini rahul. Täna nägin ka unenägusid, aga need nii head ei tundunud, et üles kirjutada. Põhjus on ilmselt selles, et eile õhtul kirjutasin raamatuülevaadet. Nende kirjutamine on korduvalt unenägusid vähendanud. Võibolla kui ma kirjutaks ainult blogile, siis ei vähendaks, aga ajalooraamatute ülevaated saadan ka listi, siis hakkan mõtlema, mida listi lugejad neist arvata võivad. Ise nad oma arvamust tavaliselt ei ütle.

Reede, oktoober 10, 2014

Ea Jansen

Ea Jansen. "Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse". Tartu 2004. 511 lehekülge.

Kui käis töö "Eesti ajaloo" viienda köite käsikirjaga, ütles üks autoritest, et seda köidet pole enam vaja, sest Ea Jansenil ilmus samal teemal parem raamat. Ei mõeldud Janseni praegu loetud, vaid järgmist raamatut, aga see ütlus näitab siiski, kui kõrgelt teda autorina hinnatakse.

Loetud raamat on artiklikogu, mille teemaks on peamiselt 19. sajand, üks kirjutis ulatus otsapidi ka Eesti iseseisvusaega. Artiklid ei ole järjestatud ei kirjutamise ega ka mitte nende sisu kronoloogilises järjestuses, vaid toimuvad hüpped ajas edasi-tagasi. Toimetaja ei ole ühtlustanud ka viiteid. Osades artiklites kasutatakse viitenumbreid, aga teistes on sellised siseviited nagu ajakirjas "Akadeemia", tuues taga ainult kasutatud kirjanduse loetelu.

Janseni järgi tundsid eestlased küll juba ammu kokkukuuluvustunnet, aga eestlaseks nimetasid neid ainult teised, mitte nemad ise. Ajakirja "European History" tänavuaastases numbris arvustab eestlane Kasekamp raamatut Balti riikide ajaloo kohta ja ütleb, et ka Balti riikide puhul näevad võõrad kokkukuuluvust tegelikust suuremana. Neid, kes Eestis läti või leedu keelt oskavad, on väga vähe. Kuid ka mineviku eesti keel jagunes praegusest rohkem murreteks. Sunnismaisuse ajal takistasid liikumispiirangud murrete ühtlustumist.

Janseni järgi oli 19. sajand rahvuste sajand ja rahvused ei ole kaotanud oma tähtsust ka hiljem. Rahvuslik liikumine hakanud Euroopas arenema 18. sajandi lõpust. Jansen pooldab tšehhi teadlase Hrochi teooriat rahvusliku liikumise kolmest faasist. 19. sajandi esimene pool olnud Eestis esimene faas ehk estofiilide aeg, kui liikumine polnud jõudnud veel massidesse. Massid osalesid sel ajal küll agraarreformidega seotud talurahvaliikumises. Võibolla andis tegelikult siiski ka talurahvaliikumisele hoogu juurde seisuse- ja rahvusepiiri kokkulangemine.

Jansen kasutab 19. sajandi kohta ka teisi nimetusi. See olnud teaduste sajand. Muus kirjanduses on 19. sajandi esimest poolt peetud Euroopas romantismi- ja teist poolt realismiajaks. Kuid Jansen tahab teha tervet sajandit realismi, ratsionaalsuse ja optimismi ajaks. Eestis jätkunud terve sajandi esimese poole pikk valgustusaeg. Valgustus ja romantism arenesid raamatu teise koha järgi paralleelselt. Kuid sajandi teise poole puhul kirjutab Jansen, et rahvusromantism kestis Ida-Euroopas kauem kui Lääne-Euroopas, sest Ida-Euroopas ei olnud kõigil rahvustel riike, aga Lääne-Euroopas olid rahvuspiirid paremini välja kujunenud ja saadi ajada realistlikku riiklikku poliitikat.

Jansen kritiseerib endast varasemaid autoreid, kelle järgi ärkamisajale järgnes täielik langus. Jansen juhib tähelepanu, et just venestusajal sai hoo sisse seltsiliikumine, samuti kasvas eestikeelse ajakirjanduse maht. Grenzsteinist olevat pikka aega kirjutatud liiga ühekülgselt kui venestajast. Kõige venestusmeelsem leht olnud Kõrvi "Valgus". Grenzsteini "Olevik" olnud suurim populaarteaduse levitaja. Lugedes lähevad mõtted sellele, et Grenzsteini pessimism rahvusküsimuses ei olnud tingitud võibolla ainult venestamisest ja Grenzsteini iseloomust, vaid Euroopas peale tungiv realism nägi inimest üldse pisema ja jõuetumana kui sellele eelnenud romantism.

Selles raamatus toob Jansen rohkem kui "Eesti ajaloo" viiendas köites välja, et seltsidega kaasnes ka tülisid. Janseni arvates oli põhjuseks kogemuste ja raha puudus. Ma olen osalenud maleklubide ja võrgukeskkondade tegevuses, mida võiks pidada tänapäeva seltsideks, ja näinud, et kogemuste lisandumisega pole tülid kuhugi kadunud. Mulle tundub, et tülide põhjus on rohkem inimeste kaasasündinud iseloom. Lääne-Euroopas rännanud küll väidavad, et seal on inimesed viisakamad kui Nõukogude korra all elanud.

Kuigi seltside tülisid seletab Jansen kogemuste puudusega, peab ta teiselt poolt 1890. aastate tüli "Oleviku" ja "Postimehe" vahel ühiskonna küpsemise märgiks. Minu meelest väga teravaks minevad tülid ühiskonna küpsust ei näita, muidu oleks kõige küpsem ühiskond see, kus puhkeb kodusõda. Aga kui Jansenile on omane mõningane üleolek tolle aja justkui vähem arenenud inimeste suhtes, siis mulle tundub, et eetiliste püüdluste osas on tänapäeva ajakirjanduses Tõnissoni "Postimehega" võrreldes tagasiminek toimunud.

Hinde- ja turniiritabelid

K. ja P. Simson olid nüüd ministrid. Olin selle kohta kirjutanud, et nüüd on valitsuses kaks kõige targemat. See, et nad peaministriks ei saanud, ei tähendanud, et nad ei võiks muuks ministriks saada. Mina olin tarkuselt kolmas.

*
Vaatasin oma esimese kursuse hinnetelehte. Kõik eksamid olid viied. Lisaks oli lõpus isikuomaduste test, mida oli hinnatud juba uuema tähtede süsteemi alusel. Seda testi ma ei mäletanud, sest selle tegemise ajal ma polnud veel selle kohta teooriat lugenud. Olin pidanud tooma enda kohta näiteid, õppejõud oli näidete põhjal hindeid pannud. Kuna mul olid kõik eksamid viied, olin saanud meelekindluse hindeks B. Arvasin, et see näitaja peaks olema A. Aga seda ei teatud, kui palju ma pingutasin. Meelekindluse hinne oli siiski kõrgem kui muude näitajate hinded. Üheks näiteks oli, et ma ei oska lipsusõlme teha, kuigi olen seda harjutanud. Selle eest oli pandud D. Ma oleks saanud tuua parema näite, mille eest oleks tulnud kõrgem hinne.

*
Euroopa Liit võttis vastu seaduse, et öösel ei tohi magada ühes jutis, vaid vahepeal peab ärkama ja ringutusi tegema. Ringutuste tegemiseks oli olemas vastav seade. Arvati, et siis hakkavad inimesed kauem elama. Mina ütlesin, et mina seda seadust täitma ei hakka. Selle asemel tegin päeval töö vaheaegadel võimlemisharjutusi. Ütlesin, et osad kardavad, et kui nad öösel ärkavad, ei tule uni tagasi.

*
Olin ülikooli lõpetanud, aga läksin õppehoonet vaatama. Ülikoolis meenutati, et oma kõige paremal eksamil sain 11. koha. Küsiti, kus selle eksami tabel on. Näitasin stendi poole, et seal. See rippus siiani stendil. Eksam oli toimunud esimesel kursusel. Öeldi, et tulemuse teeb eriti heaks see, et esimene kursus on kõige raskem aasta. Vastasin, et see ei olnud minu kõige raskem aasta. Istusin auditooriumi viimases pingis, mis oli kõige kõrgem ja torni kujuline. Jagati kontrolltöö pabereid. Kuna ma ei olnud üliõpilane ja ei pidanud kontrolltööd tegema, ronisin tornist alla. Vaatasin stendilt värske eksami tabelit. F. Puss oli teisel kohal. Listist oli ta lahkunud, nagu peaks ennast minust palju targemaks. Eksami eest oli võimalik saada 46-47 punkti ja Puss oli saanud 46. Kirjutasin esimesed tulemused endale paberile ümber. Siis vaatasin, et tegemist ei olegi pingereaga, vaid tähestiku järjekorraga. Puss oli saanud hinde D. 46 ei olnud õigete vastuste arv, vaid ainepunktide arv, mis selle eksami eest anti. Aga C ja D olid tavalised hinded. See ei tähendanud, et Puss poleks esimeses õppeastmes paremaid hindeid saanud, vaid doktorantuuris oligi raskem head hinnet saada. Kõiki tulemusi ma endale üles ei kirjutanud. Hinde A oli saanud üks üliõpilane. Ma ei kirjutanud tema nime ka üles, vaid püüdsin meelde jätta. Ülikooli töötaja tuli minu juurde. Mulle tundus silmanurgast, et ta näitas mulle jalatalda, et ma ära läheks. See võis viirastus ka olla. Aga ütlesin, et ma lähen kohe ära. Enne kirjutasin veel nimesid ümber. Mulle toodi minu nimega maleturniiride tabeleid. Need olid vist minu portfellist varastatud või välja kukkunud. Võtsin need vastu, et koju viia. Nüüd võis ema öelda, et kodus pole ruumi, tabelid tuleb ära visata. Aga sain nad enne äraviskamist arvutisse ümber kirjutada. Mulle toodi Kõivu ja ühe teise maletaja vahelise partii protokoll. Võtsin selle ka vastu. Seda polnud minu portfellis olnud, see oli varastatud teisest portfellist.

Neljapäev, oktoober 09, 2014

Laul telefonis

Kõndisime lõpmatuse suunas. Tahtsin kõndida teistest kiiremini. Hakkasin põgenema.

*
Mängisin ühe kursusevennaga malet. Kahisin etturi. Vastane pakkus varsti viiki, sest ei osanud enam midagi edasi teha. Selles mängus oli vähe käike. Vastane oli viimasel ajal vähem mänginud, seetõttu sain tema vastu rohkem punkte kui varem. Rääkisin, et eile tuli jälle ülikooli maleklubi kohta telefonikõnesid. Vanamehed helistasid ja laulsid. Praegu kõigutasid ühed mehed meie lauda. Ütlesin neile vene keeles, et me ei oska sellise laua peal mängida. Hiljuti olin pööranud valesti "mõ ne umeju", aga täna pöörasin õigesti "mõ ne umejem".

*
Meenutasin, et ühed tüdrukud ei olnudki kurjad, vaid täiesti agressiivsed.

Kolmapäev, oktoober 08, 2014

Lugesin raamatut ja rahvalaule

Ärkasin keset ööd ja läksin kööki pooleli olevat huvitavat raamatut lugema. See, et raamat oli nii huvitav, oligi vist une ära ajanud. Isa küsis, et ma talle seda raamatut näitaks. Ta oli varem juba mitu korda küsinud. Esialgu läks isa ise köögist ära. Olin lõpetanud raamatust maleteema lugemise, aga sellest blogis kirjutamine oli edasi lükkunud. Nüüd ei olnud mulje enam nii värske. Ma ei teadnud, kas kirjutada sellest blogi male või raamatute rubriigis. Tegelikult oli seda maleteemat olnud ainult kaks lehekülge raamatust.

*
Lugesin kooli saalis rahvalaule. Kui lugeda ühest laulust mitu varianti korraga, oli see teaduslik. Sõimasin laulu põhjal ühte inimest. Öeldi, et kui ma olen nii vihane, siis võib mind näidendis armastajat mängima panna. Ütlesin, et ega ma võin rahvaluulet edasi arendada. Hakkasime mängima korvpalli. Mulle ei öeldud, kummas meeskonnas ma olen. Valisin ise, kumba korvi ma ründan. Korvi suunas hüpates tegin väga pika õhulennu, mis ei olnud vist enam loodusseadustega kooskõlas. Mulle hakkas tunduma, et meie poolel on palju rohkem mängijaid kui vastaspoolel.

*
Olin avastanud, et arvutis on ühe faili nimes üks täht ülearu. Olin selle tähe ära kustutanud. Nüüd avastasin, et selle faili nimes on ikka veel üks tühik ülearu ja kiri on rasvane. Hakkasin suure maja õuel kõndima, vaadates kõike peremehe pilguga, et puudusi parandada. Maja küljes oli saun. Üks mees läks sauna kütma. Üks vana naine läks samal ajal sauna ukse eest tolmu pühkima. Listi oli tulnud kiri kutsega sauna. Saatsin selle tagasi, tahtes enne ühest lõigust rasvaselt kirjutatud sõnadelt rasvast kirja ära võtta, aga võttes kogu kirjalt.

Teisipäev, oktoober 07, 2014

Inimesed ümber raadio

Kesklinna bussijaamas mängis raadio. Sealt tulid maleuudised. Inimesed kogunesid neid kuulama. See näitas, et male on endiselt populaarne. Samuti see, et uudistesaade algas malega. Üks kuulaja püüdis mulle suitsu pakkuda. Raadio jäi tummaks. Kui ta uuesti häält tegema hakkas, oli suurem osa malejutust juba möödas. Istusin laua taga ühe araablase vastas. Pakkusin talle puuvilja, mille sees oli araabiakeelne maleõpetus. Araablane lükkas puuvilja tagasi, põhjendusega, et tema emakeel ei ole araabia keel, vaid üks teine. Pakkusin talle sama puuvilja uuesti. Ta lükkas selle ka nüüd tagasi, aga seekord ainult laua keskele. Tõmbasin puuvilja enda juurde. Nüüd tõmbas araablane selle enda kätte. See, et ta seda algul tagasi oli lükanud, oli tema rahva tseremoonia. Oli vaja teada, et pakkuda tuleb mitu korda. Minu kõrval istus Klaus. Näitasin talle näpuga õhus molekuli liikumist. Oletasin, et molekul liigub sellise kiirusega, aga ta võis ka teiste osakeste vastu põrkamise tõttu aeglasemalt liikuda. Liisa ütles, et ta tegi kontrolltöös vea, sest tema emale oli valetatud, et välk lööb pilvest maa peale pingega 220 volti. Tegelikult oli välgu pinge palju suurem. Liisa rääkis, et ta oli pidanud täitma ankeeti oma tegevuste kohta. Talt oli küsitud ka, kas ta mängib malet. Ta mõtles, et võibolla hakkab mängima. Liisa oli nüüd üliõpilane. Rääkisin talle, et on olemas ülikooli maleklubi, ma vahel käin seal. Eelmine aasta toimus seal ka algajate õpetamine, aga nüüd kolis õpetaja Tallinnasse. Olin ülikooli maleklubis. Üks poiss rääkis, et seda, kes pääsevad turniirile mängima, otsustab komisjon. Üks poiss ütles, et käsi tagumiku peal ei magata. Vastasin, et võibolla mõni magab. Poiss ütles, et kui paja pealt võetakse kaas maha, siis ei panda kätt laua peale. Vastasin, et mõni paneb. Poiss paistis järeldavat, et tema on palju korralikumast perest kui mina. Kõndisin Kaunase puiesteel. Mõtlesin, et kõnnin läbi ühe hoovi ja siis samas suunas läbi teise hoovi tagasi, et rohkemate hoovidega tutvuda. Hoovi sisse minnes vaatasin, et see on liiga ametlikus stiilis, sest see on liiga bussipeatuse lähedal.

Esmaspäev, oktoober 06, 2014

Õhem ajaleht

Vastasin ajalooeksamil. Mul olid kõik daatumid pähe õpitud ja oskasin neid vastata. Aga kui daatumid olid vastatud, siis taheti veel, et ma ajaloost jutustaks. Jutustama hakates ei tulnud need daatumid enam nii hästi meelde, mida olin alles ühekaupa vastanud. Rääkisin, et 1740. aastatel läks majanduse olukord halvemaks. Õppejõud ütles, et nüüd ma eksin. Parandasin, et ma ajasin 1840. aastatega segi. 1740. aastatel hinnad langesid, järelikult oli siis parem saak.

*
Olime Paides. Läksin hommikul kööki. Paides ei olnud nii häid pesemisvõimalusi kui Tartus. Aga pesin vähemalt mõnda kohta. Laud oli kaetud. Lugesin kokku, et kui igaüks sööb kolm kartulit, siis jätkub kõigile. Aga Helmi võttis kartuleid neli. Märkasin, et olin istunud laua ääres teise kohta kui tavaliselt, minu kohal istus Helmi. Klaus veel magas. Talle jäi ainult üks kartul. Kui Klaus üles tõusis, sõitsime Tartusse. Läksime oma Kaunase puiestee maja suunas. Vennad jooksid, mina kõndisin. Varsti pidin viimaseks jääma. Jõudsime oma vana majani, kuhu olime nüüd tagasi kolinud. Vaatasin tänast "Postimeest". See oli jälle ainult kaheksa lehekülge paks, nagu vana "Edasi". Võibolla sellepärast, et täna ilmusid ka "Tartu Postimees" ja "Tallinna Postimees", taheti, et neid ka loetaks. "Tartu Postimees" ja "Tallinna Postimees" ilmusid eraldi, et näidata, et lisalehti on rohkem, aga võibolla neis oli tegelikult osa sisu ühine. Pidasin ajalehe õhemaksmineku võimalikuks põhjuseks ka rahapuudust. Ütlesin, et suur ettevõte võib saada pikka aega tohutut kahjumit. Elasime jälle kolmandal korrusel samas korteris, kus vanasti. Aga Pille arvas, et elame hoopis esimesel korrusel, seetõttu läksime sinna. Naaber ütles, et kõik on nagu ennegi, ainult ta on vanemaks jäänud. Naabri lapselaps tegeles muusikaga. Ta esitas sellises stiilis laulu, mis mulle väga ei meeldinud. Ta tahtis, et ma teda kallistaks, aga ma polnud nõus seda tegema. Toomas ei tahtnud samuti teda kallistada. Külalisi tuli juurde, saabusid ka Oleskid. Nad olid üllatunud, et meid siin kohtasid.

Pühapäev, oktoober 05, 2014

Šokolaadi lastele

Toimus minu doktoritöö eelkaitsmine. Üks õppejõud ütles, et ühes joonealuses viites on tühi rida puudu, seda tuleb küll parandada. Ta tõstis selle lehe teiste vahelt välja. Mõtlesin, et seda ma võin parandada. Aga kui ma parandusi tegema hakkan, võib lehekülgede arv paigast minna. Vahepeal tehti vaheaeg. Kui ma vaheajalt tagasi tulin, valisin teise koha. Heitsin kõhuli metalltooli alla, mille peal istus üks naine. Naine vahetas selle peale kohta. Isal oli oma toas trükikoda ja see hakkas tööle. Valmis trükitud asjad läksid automaatselt lattu. Vaatasin oma doktoritöö lehte, kuhu oli tahetud teha parandus. Nüüd tundus mulle, et võibolla ei käinud jutt valge rea vahele jätmisest, vaid taandreast, sest praegu oli ühe lause algus samal real, kus eelmise lõpp. Võtsin kätte kalakonservi. Üks poiss hüppas pahase näoga eemale. Küsisin, et ma ei tilgutanud ju talle õli peale. Ta vastas, et tilgutasin küll. Mina ütlesin, et aga mitte palju. Poiss väitis, et seda oli palju. Lapsed kolisid maja uutesse piirkondadesse. Ütlesin, et mõelge, kui palju seal nüüd šokolaadi tarvitatakse. Lapsed kolisid maja piires, kuigi oleks saanud kolida ka õue. Läksin natuke maad tuldud teed tagasi ja küsisin letist šokolaadi. Kui müüja oli seda andnud, küsisin, kas maksma ka peab. Müüja naeris ja ütles, et selline asi on tasuta. Läksin uuesti nendesse ruumidesse, kuhu lapsed olid kolinud. Ühe lapse ema ütles, et nüüd sööb tema laps igal hommikul šokolaadi vorstivõileiba varem kui tema. Küsisin, kas see on ilma vorstita. Naine vastas, et vahel on vorst ka olemas.

Laupäev, oktoober 04, 2014

Sõitsime külla

Simson polnud keskmistel aastatel kõige parem üliõpilane, aga juba tema esimene kursusetöö oli silma paistnud, sest sellest oli kirjutatud ajalooajakirjas. Teemaks olid Tartu ühe varasema sajandi hauad. Ema tahtis neid haudu vaatama minna. Hukatud olid pandud aparaatide alla edasi elama. Niiviisi kasvas neil aju suuremaks. Suuremaks kasvanud aju sai kasutada niiviisi, et võtta see inimeselt välja, vahetada selles vanad teadmised uute vastu ja panna oma huvides mõtlema.

*
Kirjutasin blogisissekannet. Kirjutasin, et lollid ei taha midagi teada. Kui sissekande avaldasin, siis nägin, et keegi oli seda muutnud. Minu lause oli tehtud pooleks, et jätta mulje, et ma olen ise loll. Hakkasin uuesti kirjutama. Ma ei hakanud sissemurdja takistamiseks parooli vahetama, sest arvatavasti oleks ta jälginud ka seda, kuidas ma parooli vahetan. Kirjutasin küsimuse, et kas on õige öelda, et fašistid ei mõtle, kui fašism on mõtlemine. See lause muudeti ka ära. Asemele kirjutati midagi "Päevalehe" kohta. Kirjutasin: "Värdjas!" Kutsusin teised vaatama, et minu blogisissekandeid muudetakse. Nad tulid ja vaatasid, et isegi mina kasutan vahel sõimusõnu. Järgmisel päeval vaatasin valge lasteaia õue samasse nurka. Eelmine päev oli siin kasvanud üks seen, aga täna oli seeni juba mitu ja need olid palju suuremad. Siin oli kasvanud üks mürgine ussilaka mari ja üks mustikas. Vaatasin, et ussilakk enam ei paista, kas lapsed on selle ära söönud. Nägin, et ei ole. Aga nad võisid selle veel süia. Sõin mustika ära. Mustikal ja ussilakal sai otsa järgi vahet teha. Kui mari oli juba söödud, siis mõtlesin, et võibolla vaatasin valesti ja sõin vale marja. Tõnu rääkis, et Klaus loeb temast kiiremini ja saab Avatud Eesti Raamatu sarja raamatud alati rutem läbi. Vastasin, et mis sellest, raamatu saabki läbi see, kes seda loeb.

*
Kahel korral olin ma jooksnud võidu päris hästi. Ühel korral võistlesin Klausiga ja teisel Anttiga. Olin Anttist mitmel ringil ees, aga lõpus läks ta must mööda ja kasvatas vahemaa suureks. Ta oli alguses jooksnud minu tuules, mina olin ennast ees väsitanud. Antti käis kergejõustikutrennis ja oskas arvestada, mis on sobiv jooksmiskiirus. Õpetaja oli mulle veel finišis öelnud, et minu tulemus oli väga kehv. Asusime sõidukiga teele. Nägime startides, kuidas Kaunase puiestee ja Anne tänava vahel koopetratiivi hoovi juures tehti lõket ja roniti kooripinkidele. Algul arvasin, et tuld teeb ja pinkidele ronib üks ja sama seltskond, siis hakkas tunduma, et need on kaks eri seltskonda. Meie sõiduk liikus Anne tänava suunas. Edasi sõites nägin tagant tulemas teist sõidukit, mille esiotsas oli Krister põlevate silmadega. Rohkem ma tema poole ei vaadanud, sest Krister oli nagu suur Siirius ja mina nagu väike Kuu. Jõudsime ühte majja pärale. Esiku ja siseruumide vahel valvas sõdur. Esimesele meist, kes tahtis siseruumidesse siseneda, ütles sõdur, et tema ei või, sest tal ei ole luba. Peremees tuli siseruumidest välja ja ütles, et ma ei paneks jalanõusid kapi peale. Siis ütles ta, et ma paneks need kapi peale. Tõstsin need põrandalt kapile. Mõtlesin, et kõigil meist need kapile ei mahu, sest kapp on väike. Mul ei olnud ka siseruumidesse sisenemiseks luba. Mõtlesin, et kui sõdur mind ka keelab, siis ütlen, et tema arvamus ei ole oluline, sest ta pole Eesti, vaid Vene sõdur. Sel juhul oleks ta võinud tulistada. Seetõttu mõtlesin välja parema põhjenduse, et mul ei ole küll luba, aga mul on õigus siseneda, sest kõigil minu vendadel luba on. Pääsesin siseruumidesse, ilma et mult oleks luba küsitud. Ruumid olid kitsad ja lagedad.

Reede, oktoober 03, 2014

Rikkalik töövihik

Hakkasin ühte "Oleviku" aastakäiku läbi vaatama, et koostada teist Grenzsteini raamatut. Mõtlesin, et vaatan kõiki numbreid ja kõiki lehekülgi. Uue raamatu teen ainult hilisemate aastakäikude põhjal. Grenzsteini artiklid olid väga huvitavad. Ühes artiklis olid saksakeelsed read, mis läksid osaliselt riimi. Lugedes tuli suhu väga maitsva õunasordi maitse. Mõtlesin, et kui see õun on nii maitsev, siis oli venestamine õige asi. Grenzstein vist juba õunapuid istutades vaatas, et tema aias kasvaks peenem sort. Mõtlesin, et uue raamatu koostan nii, et selles kordagi sõna "venestamine" ei esineks. Valin kas kirjutised, kus seda sõna ei esine, või kui esineb, toimetan selle välja. "Olevikus" kirjutas ka väga palju muid autoreid. Sellepärast vist oligi vastu vaieldud, et Grenzstein ei olnud üksiklane, vaid tal oli suur toetajaskond. Aga väike oli tema toetajaskond sellepärast, et "Postimees" oli päevaleht, aga "Olevik" nädalaleht.

*
Sisenesin ühe teise inimese postkasti. Mul oli kuskilt tema parool meelde jäänud. Tema postkasti sisenema hakates ei olnud mul parool esimesel hetkel kunagi hästi meeles, aga meelde tuletades tuli meelde. Mõtlesin, et sellest, et ma siin postkastis käin, jääb ju jälg. Kui postkastist uuesti väljusin, ütles hääl, mitmes külastus minu külastus oli. Pille tuli oma tuppa ja ütles, et ta vist teab, mis selle inimese parool on, mina kontrolligu. Kõigile, kes ei ole oma parooli vahetanud, antakse algul üks ja sama kahest numbrist koosnev parool. Pille arvas, et see inimene on selline, et tema parooli vahetama ei hakka. Mõtlesin, et see inimene usaldab teisi ja arvab, et las teised käia pealegi tema postkastis. Aga kui mina nii teeks, vahetataks parool ära ja ma ise enam oma postkasti ei pääseks. See inimene tuli uksest sisse ja hüüdis, et keegi on tema postkastis käinud. Vastasin, et mina käisin, aga mul ei jäänud sealt midagi meelde ja rohkem ma ei käi. See inimene rääkis, et ta lasi uuringu eesmärgil meelega inimestel oma postkastis käia, selgus, et kõik käijad pöörduvad hiljem tagasi.

*
Minu koduleheküljele oli ükskord sisse murtud ja seal asju muudetud. Olin neid tagasi muutnud, aga võibolla mitte kõiki. Praegu ei tundunud see küsimus mulle enam nii tähtis. Arvasin, et hiljem vast sisse murtud ei ole, sest sissemurdjal on muud ka teha. Koduleheküljel olevad fotod olid praegugi kahjustustega. Aga ma polnud kindel, kas seda tegi sissemurdja, kahjustused võisid tekkida ka siis, kui vend fotosid töötles, et neid plekkidest puhastada. Sissemurdmise olin avastanud Paides. Olin siis kodulehekülje parooli ära vahetanud. Olin arvanud, et uus parool jääb meelde, aga nüüdseks olin selle unustanud. Paides oli nii ilus olnud, kui esimeses toas oli olnud mustvalge arvuti, mida ma vahel käima lülitasin. Aga ükskord arvutit käivitades oli see rikkis, millest oli väga kahju. Olin läinud siis järgmisse tuppa järgmise arvuti taha. Praegu olin Tartus ja avasin oma esimese klassi töövihiku. Küsisin, kas me õppisime tõesti juba esimeses klassis ajalugu. Vastati, et muidugi. Ajaloo nimelist õppeainet polnud olnud, aga klassijuhataja tunnis oli juba ajaloost räägitud. Me olime pidanud räägitu töövihikusse kirja panema. Olin kirja pannud, et piiskopi nimi oli Kievel. Tegelikult mõeldi selle all vist piiskop Albertit. Kuigi tegemist oli esimese klassiga, oli andmeid kirja panna tulnud väga palju. Meile oli õpetatud ka, mis nimega porgandisort Eestis kasvab. Näidiseks olime pidanud panema töövihiku vahele seda sorti porgandi. Töövihiku vahel oli ka hambapastatuub, mida polnud veel tarvitatud. See oli roheline hambapasta. Ütlesin, et isa tarvitab praegu ka rohelist hambapastat, aga minu jaoks on roheline vana hambapasta. Ütlesin, et töövihiku vahel on veel rohkem esemeid kui Eesti Rahva Muuseumis.

Neljapäev, oktoober 02, 2014

Juhuslikud vastased

Täna ülikooli maleklubis turniiri alustades selgus, et paberid, mille järgi voorud kokku panna, on kadunud. Keegi kohalolijatest täpselt peast kokku panna ka ei osanud. Hakkasime mängima lihtsalt selle järgi, et omavahel lähevad kokku need, kes seni läinud ei ole. Asja tegi lihtsamaks, et kaks mängijat saabus hilinemisega. Osavõtjaid oli lõpuks kaheksa, pluss üks pealtvaataja. Viimase vooru jätsime mängimata, et keegi vabaks ei peaks jääma. Esimest-teist kohta jagati 5 punktiga 6 võimalikust, mina jagasin 3 punktiga 3.-4. kohta. Võitsin esimeses, teises ja viiendas voorus. Neli mängijat jäid teistest kauem klubisse ja hakkasid mängima mängu, mida nimetasid Rootsi maleks. Selgus, et see oli sama mäng, mida mina tundsin nimetuse kaks lauda järgi.

Keele variant

Mõtlesin, et üks keele variant on Idiosprache. See tähendab, et sõpradega rääkides kasutatakse mõistet ühte moodi, kui teistega rääkides seda vaevalt nii kasutatakse.

Kolmapäev, oktoober 01, 2014

Intervjuu treeneriga

Tänases "Tartu Postimehes" ilmus intervjuu Aksel Reiga, kes olevat maletreenerina töötanud 43 aastat. Ta ütleb muuhulgas: "Olin eelmisel aastal olümpiakomitees omale uut treeneri kategooriat taotlemas ja siis ka küsiti, milline on minu nägemus. Ütlesin, et hoidku jumal selle eest, et me tahaks neist maailmameistreid kasvatada. Tähtis on, et neist tuleks normaalsed haritud ja mõtlevad inimesed." Lugu on ka ajalehe võrguleheküljel, aga parooliga kaitstud.

Hitler Aafrikas

Isa ütles, et ta rääkis ühel üritusel peetud kõnes minust. Küsisin, kas ta mõnel üritusel minust rääkimata ka jätab. Isa vastas, et ühel jättis. Istusin üritusel ukse lähedal. Lahkusin enne lõppu.

*
Televisioon oli ühe saate eetrisse lasknud selle sisu kontrollimata. Saate sisu oli, et venelastel on õigus Tartus kõik puruks peksta. Seetõttu peksti neil venelastel endal kõik puruks.

*
Tee peal olid ees eestlased ja venelased, kes vaidlesid rahvusküsimuse üle. Seetõttu läksin teist teed. Ma ei läinud lihtsalt teiselt poolt maja, vaid veel suurema ringiga, et mind ei leitaks.

*
Ühelt tänavalt teisele pääsemiseks keerasin natuke maad tagasi ja ronisin puu otsa. Puu otsast uuesti alla ronima hakates ei kuulanud jalg sõna ja ei läinud õigele oksale. Mulle meenus, kuidas üks mees oligi puu otsast alla kukkunud. Praegu oli üks mees puu otsas ja kaks teist meest läksid teda päästma. Aga ühe päästja all murdus oks ja ta kukkus alla. Teise päästja all hakkas ka oks murduma. Ta klammerdus liikumatult tüve külge. Päästetav lohistas ennast mööda tüve alla, nii et peopesad läksid katki. Ta sõitis päästjast üle.

*
Olin kirjutanud listi, et lugesin ajakirjast "The Journal of Modern History", et päev enne Teise maailmasõja algust käis Hitler Aafrikas Olympia nimelises asulas. Asulal oli sellepärast selline nimi, et antiikajal oli seal toimunud üks sõda. Hitler sõitis sinna selle sõja kogemustest õppima. Osadel oli ettekujutus, et Hitler varjas ennast kogu aeg Saksamaal. Aga oli teada, et ta käis ka teistel välisreisidel.