Mäng külalisega

Istusin kohviku leti taga ja ootasin oma järjekorda. Naismüüja juurde oli pikk järjekord. Minu vastas istuv meesmüüja andis märku, et tema juurde järjekorda ei ole. Küsisin talt koogitüki. Lisaks tahtsin klaasi juua, pakkusin, et selleks võiks olla kali. Müüja ütles, et hind on 25. Hoidsin sõrmede vahel paberrahasid, sealhulgas 25-euroseid. Küsisin, kas 25 senti. Müüja vastas jah. Ütlesin, et mul on kroonid ja eurod ikka veel segamini. Tavaliselt mul ei olnud kombeks leti taga istuda.

*
Läksin uude tuppa, kus ma pidin mõnda aega elama. Seal oli kõik teist moodi kui minu senises toas. Ruumi tuli ka üks pikk mees. Haarasin tast selja tagant kinni ja kõnetasin nimepidi, et võitleme, hiiglane see ja see.

*
Tallinnas oli toimunud suur rahvapidu. Sellel oli osalenud ka välismaalasi. Nüüd olid mõned neist välismaalastest meie kodus Tartus ja rääkisid elevil häältega inglise keeles, et neile meeldis pidu väga, see kandus Riiga edasi. Kui mina oleks sellele peole sattunud, ei oleks ma eufooriaga kaasa läinud. Seetõttu oligi see pidu ainult ühte tüüpi inimestele.

*
Külas oli üks vana mees. Tahtsin temaga malet mängida. Panin algseisu peale, mis võttis tükk aega. Panin seisu peale raamatus toodud partii järgi. Tundus, et viimased käigud, mida olin algul pidanud partii osaks, olid tegelikult kommentaar, mis oli tähistatud noolemärgiga. Minu mäng külalisega jäi viiki. Alles pärast mängu lõppu märkasin, et külaline oli algseisu muutnud tavaliseks, kui mina olin tahtnud mängida seisust, kus kummagi poole nupud jagunevad hõredamalt kolme rea vahel, nii et valge lipp on esimesel, aga mustal kuuendal real.