Iga-aastased eksamid

Lehitsesin ühte raamatut. Selles raamatus kõndisime läbi ühe suure maja ruumide ja klaasuste. Klaus ütles leiutaja kohta, et see tahab teadmised kätte saada. Järeldasin, et leiutaja loeb mõtteid. Tema segamiseks hakkasin ütlema mõttes asju, mis ei olnud minu mõtted. Leiutaja ütles mulle järele jõudes, et mina võitsin. Jätkasin samas vaimus.

*
Umbes kuu aja eest oli kaks tuttavat väikeste vahedega surma saanud. Täna möödus ühe neist surmast üks kuu ja tema mälestuseks süüdati feisbukis küünal. Ma ei teadnud, kumma, sest mul polnud meeles, kumb mis päeval suri. Küünal ei saanud ühtegi punkti. Kui keegi oleks andnud, oleks tulnud paluda, et ta selle ära kustutaks, sest tegu oli kurva asjaga. Kõndisin mööda tänavat. Majadele oli heisatud Ukraina ja Eesti lippe. See ei olnud kohustuslik, aga majad olid üksteisest eeskuju võtnud. Läksin bussi eest üle autotee. Kui olin juba läinud, siis mõtlesin, et ei oleks pidanud minema, sest buss tahtis edasi sõita ja teise suuna vööndis oleks võinud autod tulla.

*
Täna sai teha uuesti ülikooli sisseastumiseksameid. Mõtlesin tegema minna. Füüsikasse olin juba kaks korda teinud, kuigi oli ette näha, et teisel korral saan vähem punkte. Riigieksameid sai teha ühekaupa, nii et valmistuda korraga üheks eksamiks ja koguda kolme eksami summana eri hooaegadel sissesaamiseks vajalik arv punkte. Aga tänased eksamid ei olnud riigieksamid, vaid ülikoolipoolsed eksamid olid taastatud. Mõtlesin, et nüüd on mu elukogemus nii suur, et ühelgi teemal kirjandi kirjutamisega raskusi ei teki, vähemalt mitte sisu osas, grammatikaga võib tekkida, kui sõnastust ettevaatlikult läbi ei mõtle. Üks teema, millest oleksin siiski praegu halvemini kirjutanud kui kooli ajal, oli vene luule. Ma polnud venekeelseid luuletusi kunagi palju lugenud ja nüüd mäletasin ka kooli ajal loetuid halvasti. Kohtasin tänaval Tulvat. Ütlesin, et läheks eksameid tegema. Tulva vastas, et eksamid on head asjad. Kui ma käisin iga aasta uuesti sisseastumiseksameid tegemas, aga üliõpilaseks ei hakanud, siis see koormas ülikooli ja ülikool võis korduva eksamitegemise õiguse kaotada. Jõudsin eksamimajja kohale. Koridoris tuli vastu minu kooliaegne kirjandusõpetaja. Ütlesin tere. Õpetaja julgustas, et ma läheks edasi. Ja vaiksemalt tundus selja taga ütlevat, et näo tundsin ma ära. Jõudsin klaasluugini, mille peal olid väljas erinevate eksamite andmed, mille vahel sai valida. Vaatasin, et ainult ajaloo ja kirjanduse teemad on sellised, millel ma kirjutada oskan. Seejuures olid kirjanduse teemad ajaloo omadest kergemad. Siin olid vist väljas ainult üldteemad, iga teema juhatas omakorda alateemadeni, mida tuli minna otsima teistest ruumidest.