Arvelaud

Vaatasin suvila aknast välja. Mööda kõndisid lapsed. Ütlesin ühele poisile tere. Nüüd võidi küsida, mida mina siin suvilas teen, kui sellel on uued omanikud.

*
Vaatasin arvelauda. Ühel pool oli rohkem ja teisel pool vähe ridu, vahepeal oli rida, kus oli ainult neli arvutusnuppu. Arv neli tulenes kuidagi mingist sündmusest Rooma ajaloos. Ühel pool olevad suuremaarvulised read tähistasid suuri arve, teisel pool oli üks rida sentide ja teine eurode tähistamiseks. Aga millegipärast oli seal kolm, mitte kaks rida. Jõudis kohale, et üks rida on kümnesendiste jaoks. Kõndisin bussijaamas edasi-tagasi ja läksin klassikaaslastest lahku, sest nad ei olnud mu sõbrad.

*
Klaus vaatas ühte akent. Tahtsin akent fotoaparaadiga suurendada. Klaus ütles, et ma ei pildistaks akent. Akna taga toas viibijad vist ka märkasid mind, sest kardin tõmmati ette. Nüüd nägin, et fotoaparaat saadab akna peale valgusvihu. Olin varem ka pildistanud, järelikult oli pildistamist märgatud.

*
Olin võtnud doktoritöö teema magistri- ja bakalaureusetööga liiga sarnasel teemal, kuigi mind oli selle eest hoiatatud. Nüüd pidin töö valmis kirjutama ja tegema selle magistritööst võimalikult erinevaks. Mulle tuli meelde, et mul on tegelikult juba magistritöö kaitstud, see kippus kogu aeg meelest minema. Isa küsis, kas ma olen õppeaega pikendamas käinud. Vastasin, et mul on diplom juba käes. Magasin oma voodis ja kuulsin kaks korda uksekella, aga ei õnnestunud ärgata. Tahtsin minna ust avama edasimagamisest hoolimata. Aga vajusin uuesti liikumatusse asendisse, nii et põlved olid põrandal ja kõht voodi peal.