Võibolla tegin nalja

Täna öösel nägin kaks unenägu või ühe kaheosalise unenäo. Kuna teemasid oli kaks, siis need olid võibolla kaks erinevat unenägu, aga ma ei mäleta, kas ma vahepeal ärkasin. Unenäo esimene pool jäi üleskirjutamiseks liiga uduselt meelde ja teine pool polnud selleks piisavalt ilus. Ärkasin vara üles ja uni enam tagasi ei tulnud. Aga võibolla ei läinud uni ära kehva unenäo tõttu, vaid töömaaniast. Eile töötasin keskööni ja täna alustasin tööpäeva kell kuus hommikul. Töö jäi eile pooleli nii huvitava koha peal, et tahtsin sellega ruttu jätkata. Võrdlesin praegu käsil olevat autorit varem toimetatuga. Varem toimetatud raamatust olid kõige tuttavamad need kohad, mille kohta ma käsikirjas kriitilisi märkusi kirjutasin. See näitab veelkord, kui kasulik on kirjutamine. Täna kirjutasin märkmeid teiste kohtade kohta. Tegin seda kokku kolme ajalooraamatuga. Kõigepealt sain ühe raamatuga valmis, siis alustasin teisega ja vahepeal käisin veel raamatukogus kolmandat lugemas. Raamatukogus istusin kaks tundi. Kodus lõpetasin tööpäeva kell 8 õhtul, kui selle alustamisest oli möödas 14 tundi. Nii pikki tööpäevi ma pole tavaliselt teinud. Ülikooli ajal võis neid juhtuda. Või ülikooli sisseastumiseks valmistudes. Mäletan siiamaani hästi ühte päeva, kui ärkasin hommikul umbes sama vara kui täna, õppisin õhtuni füüsikat ja õhtul poodi minnes olin kohutavalt väsinud, silmad olid rasked. Tänane päev pole nii pingutav olnud, aga unine olen praegu ikkagi. Ma olen lugenud, et depressiooniga uni lüheneb ja ei puhka välja, aga maaniaga lüheneb uni sellepärast, et unevajadus väheneb. Depressioon mul ükskord diagnoositi, aga maania diagnoosi pole pandud. Kui ma ükskord saunas rääkisin, et pole aasta otsa unine olnud, küsis psühhiaater Vahing küll, kas ma nüüd olen pidevalt maania seisundis. Aga see oli ilmselt nali. Täna meenutasin, et vahepeal oli selline periood, et kui keegi mulle milleski vastu vaidlema hakkas, ütles üks vend sageli, et ma teen nalja. Mina hakkasin selle peale mõtlema, kas ma nüüd tegin nalja või mitte. See läheb nähtavasti sellesse asjade liiki, kui Masing kirjutas, et keel aheldab mõtlemist. Iga asja kohta pole sobivat sõna. Võib küll uusi sõnu leiutada, aga neist ei pruugi ka teised sama moodi aru saada.