Vastastikune parandamine

Olime vendadega korvpalliplatsil ja hakkasime mängima seitset. Vahepeal oli räägitud, et seitse ei ole õige mäng, sest selles ei ole jooksmist, aga nüüd siiski mängisime. Tuli minu kord visata. Mulle tundus, et ma ei jaksa korvilauani välja visata. Enne viset proovisin kolme erinevat käteasendit - kõrgelt, madalalt ja vahepealselt. Järgmine kord, kui oli minu kord visata, lendas pall eelmisest viskajast nii kaugele, et nüüd oli kindel, et mu punktid lähevad nulli.

*
Läksin koos Pillega kodu poole. Pille kõndis ja mina roomasin. Mõtlesin, et olen rääkinud, et olen unes roomamist näinud, aga tegelikult rooman nüüd ka ärkvel olles. Jõudsime kohta, kus kõnnitee oli must. Tõusin püsti, et mitte riideid ära määrida.

*
Pidin hakkama toimetama "Eesti ajaloo" keskaja köidet. Mõtlesin, et kui Selart peaks kirjutama, et sakslaste peaeesmärk 13. sajandil ei olnud eestlaste ega lätlaste, vaid venelastega võitlemine, siis lisan käsikirja servale märkuse, et see ei ole nii, sest kroonik Henrik jagas oma kroonika osadeks "Liivimaast" ja "Eestimaast". Et oli kaks erineva pealkirjaga osa, see näitab, et pealkirjad ei tähendanud tema elukohta, vaid seda, kus toimuv oli tema meelest parajasti kõige tähtsam. Kui minu parandusi sisse ei kanta, siis saadan raamatu ilmumise päeval ajaloo listi kirja, et mina parandasin vead ära, aga parandusi ei võetud arvesse. Mõtlesin, et ma ei lõpetagi magistriõpet ära, sest kui ma olen õppejõudude vigasid parandanud, siis enam ei sobi, et nemad mulle hinde panevad.