Riigipüha unenäod

Ühes raamatus läksid kaks inimest kaubanduskeskusesse ja kõndisid trepist üles. Üks kõndis ees ja teine järgnes talle. Aga eeskõndija jättis teise inimese maha. Ta tegi seda täiesti külma näoga. Rohkem nad ei kohtunud.

*

Minu toas elas uus inimene. Käisin sageli tema voodi kõrval seismas. Aga täna hakkas ta mind ära ajama. Keerasin näo teises suunas, aga sellest talle ei piisanud. Andsin talle kõrvakiilu, öeldes: "Lastekasvatus". Mõtlesin, et seda ei oleks ma pidanud ütlema, nüüd talle võis meenuda loosung: "Ära löö last!" Läksin küsisin emalt uut voodilina, öeldes, et vana lina läks märjaks. Ema küsis, kellel läks märjaks. Vastasin, et kõigepealt külalisel ja seepeale ka minul.

*

Üks inimene tegi ühe huvitava postituse. Lisasin ta jälgitavate nimekirja. Erinevalt teistest jälgitavatest polnud mul tegelikult plaanis rohkem tema postitusi vaadata, aga ma ei tahtnud kedagi nimekirjast kustutada. Kui tema oleks mind kustutanud, oleksin mina tema alles jätnud.

*

Gorbatšov tegi visiidi Eestisse. Ustav arvas, et kui Gorbatšovi auto liigub kiirusega kolm kilomeetrit tunnis ja täpselt ette välja kuulutatud marsruuti mööda, võidakse teda rünnata. Eestis elavad venelased võisid Gorbatšovi vastu mässama hakata, sest nad olid rohkem Putini toetajad. Ustavile tundus kahtlane, et visiidist tehti reportaaže nii suurte vahedega. Läksime rõdule. Seal olid kassid. Seletasin, et need pole meie, vaid naabrite kassid, meie peal ja kõrval olevate korterite omad. Siis vaatasin, et kassid ronivad mööda seinu kaugematelegi rõdudele. Ütlesin, et tegelikult on need terve meie maja kassid. Mõni inimene pidas ennast mõne kassi omanikuks, aga kassid moodustasid sellest sõltumata omavahel kasside kogukonna. Mõtlesin, et ei ole võimatu kassidelt marutõbe saada, aga vast ei ole seda siiski praegu liikvel.

*
Kirjutasin magistritööd. Selleks tegin bakalaureusetööle juurdekirjutusi ja veel rohkem lühendasin seda. Jõudsin tööga lõpule. Bakalaureusetöö oli olnud 80 lehekülge ja magistritöö tuli 50 lehekülge. Mõtlesin, et loodetavasti on uues töös rohkem järeldusi, aga võibolla ma unustasin neid nii palju sisse kirjutada nagu ma kavatsesin. Mulle võidi kaitsmisel öelda, et ajaloo eesmärk ei ole poliitika tegemine. Sellele oleksin vastanud, et kõigi eesmärk ei ole, aga osadel ajaloolastel on. Kui keegi veel selle üle vaidleb, siis ma kutsun Mart Laari. Siis mulle tuli meelde, et minu töö on haridusmagistri töö pikkusega, teadusmagistri töö peaks olema pikem. Minust oleks ülikooli alustamise aasta järgi võinud saada teadusmagister, aga ma ei teadnud, kas selline õpe oli veel olemas ja kummas õppes ma olin.