Kirimale mängukiirus

Jevin küsis mult, kas ma teda ka olen unes näinud. Ma nägin teda vist täna öösel unes, aga jäin mõtlema, enne kui ma vastasin. Ütlesin, et ma olen teda alles viimasel ajal unes nägema hakanud, vanasti ei näinud ma kunagi. Peebo pidas kõnet. Ta ütles, et ega kirimale ei tähenda aeglast mängutempot. Saab mängida aeglaselt, aga saab mängida ka kiiresti. Olin pettunud, et head mängutempot on veel vähem kui ma olin arvanud. Aga ütlesin nõustumiseks, et jah, kui lapsed Randviiruga raadiosimultaani mängisid, siis küllap mõni mõtles käiku ainult üks sekund. Selgus, et minu kõrval ei istugi Peebo, vaid üks alaealine poiss. Ta palus mult selgitust, mida ma olin öelnud. Selgitasin, kes on Peebo ja kes Randviir, aga jätsin selgitamise pooleli. Õpetaja Kalme kirjutas midagi tahvlile ja küsis minult mingeid andmeid. Ta arvas, et mina neid kindlasti tean, aga ma ei teadnud. Mul oli oma silmadega ka väga raske välja lugeda, mida ta tahvlile kirjutas. Käisin vahepeal teises majas. Tagasi pöördudes nägin tee ääres asju, sealhulgas kotti, mis võis minu oma olla. Mõtlesin, et teeks koti lahti ja kontrolliks, ega keegi minu kotti siia ei ole toonud. Aga lõin käega, et küllap see on kellegi teise oma. Aga kui keegi minu seisatamist pealt nägi, siis ta võis mõelda, et ma tahan varastada.