Panin tähele mõnesid Šveitsi saksa keele häälduse erinevusi Eesti koolides õpetatava saksa keele omast. Juba riigi nime hääldati teisiti. Häälikuühendit ’ei’ ei hääldatud ai, vaid lihtsalt i, mõnes sõnas ka ei. Koolis õpetati, et saksa keeles ’ä’ nimi on a umlaut ja see hääldub e, aga filmist kuulsin ka häälikut ä.
Lähiajaloos pole Šveits sõdinud, aga filmist jäi temast sõjakam mulje. Šveitsi kunstiajalugu esindab lahingumaali, kantakse tänapäevaseid sõjaväemundreid ja lavastatakse lahinguid vanade relvadega, mille kõrval istuvad pealtvaatajad nagu teatris. Pikemalt räägiti 16. sajandi Marignano lahingust, mille Šveits kaotas ja mille järel ta on neutraalne. Sellest lahingust rääkides oli üks vana joonistus natuke liikuma pandud. Hiljem sekkus Šveitsi saatusesse veel Napoleon, mistõttu filmis oli juttu ka pärast Napoleoni Euroopa piire ümber teinud Viini kongressist.
0 vastukaja:
Postita kommentaar