Lugesin ajalehest, et ühed välismaalased tulevad Eestisse elama, sest nende äri saab ajada Eesti seaduste järgi paremini kui nende oma riigi seaduste järgi. Mõtlesin, et nad võivad Eestis pettuda ja tagasi minna. Eestisse kolides ei oska nad alguses üldse eesti keelt ja energia läheb äri ajamise asemel keeleõppele.
*
Olin ajalehest meelde jätnud, kuhu kaks ungari meest Tartus kolivad. Olin vist selle maja juures ja nägin sissekolijaid, need võisid olla nemad. Mõtlesin, et võiks hakata neil siin külas käima. Aga kui lugesin, et nad hakkavad ühe naisega koos saunas käima, siis mõtlesin, et parem ma neid ei külasta.
*
Hulk inimesi vaatasid ühe hoone aknast välja. Vaatasin ka, kuidas ilusad tüdrukud ühte poissi torkisid. Lootsin, et mind aknast sisse ei ole näha. Osadest akendest nägi sisse ja osadest mitte. Siis tegid tüdrukud poisile väga valusalt haiget ja võibolla vigastasid teda pöördumatult. Aga varsti läks endine tegevus edasi.
*
Läksin raamatute saali. Vaatasin, kas välja on pandud mind huvitavaid raamatuid.
*
Nägin õpetaja Mitti oma väiksesse ruumi sisenemas. Läksin tema juurde ja küsisin, et ma jätsin noormana mõned kooli õpikud enda kätte, kas need peab veel tagasi tooma. Mitt vastas, et nüüd on need maha kantud. Rääkisin, et laps ei mõtle veel, et see on varastamine, kui raamat endale jätta. Kõiki õpikuid ei olnud arvele võetud, seetõttu oli võimalik mõned endale jätta. Mitt ütles, et ma tuleks eest. Kui olin eest tulnud, läks ta oma ruumi sisse. Ta võis minust minu tänase jutu tõttu halvemini arvama hakata.
*
Oli vahetund. Mõtlesin, et praegu on paras aeg eksamiks valmistuda. Ma olin vahepeal eesti keele õigekirja reeglid selgeks õppinud, aga need jälle ära unustanud. Mõtlesin, et mul on kodus kapis vanade vihikute virnad, võiks sealt vaadata, milliseid vigu ma olen varem teinud, et parandatud vigade järgi õppida. Aga mõtlesin edasi, et vahepeal on keelereeglid muutunud, seetõttu on parem õppida värske sõnaraamatu järgi. Üks õpetaja tuli meie klassiga pahandama, et me eelmine kord tunnist ära läksime. Vastasin, et pärast seda tundi tuli veel inglise keel, me tahtsime vahetunnis kontrolltööks õppida. Kui see õpetaja oli läinud, tuli õpetaja Krjukova, kes andis Heleni kätte kontrolltööde paki, et ta need kirjutajatele tagasi jagaks. Olime kirjutanud pooleks lõigatud vihikulehtedele. Lootsin, et sel korral läks mul paremini, sest olin vene keelt juurde õppinud. Aga selgus, et hinne on ikkagi kaks. Ütlesin seda nähes: "Oi-oi-oi." Võibolla oli õpetaja minu peale vihane, et ma varem vene keelt halvasti oskasin ja hindas sellepärast ebaobjektiivselt. Vahepeal oli meil olnud teine õpetaja, kes oleks võinud panna parema hinde, aga praegu oli Krjukova tagasi. Vaatasin hinnet ja ütlesin, et ma teaksin, mida tähendab kaks miinus, aga mida tähendab miinus kaks? Mõne töö osa olin ma kirjutanud väga lühidalt ja õpetaja oli üle poole juttu punasega juurde kirjutanud. Ühe töö osa olin kirjutanud ka pikemalt, aga ühest nähtavasti ei piisanud. Õpetaja oli kirjutanud töö alla, et ma paneksin kirja vene keele tähestiku. Mõtlesin vastata, et ta ärgu arvaku, et ma vene keele tähti ei tunne. Mul on pealegi sõnaraamatud kaasas ja ma saan sealt tähestiku maha kirjutada. Mõtlesin edasi, et tähed on küll selged, aga tähestiku järjekord ei ole ikkagi peas. Õpetaja oli hinnanud töö osi eraldi, võibolla mõne osa eest olin saanud ka kõrgema hinde, aga numbrid olid kirjutatud keeruliselt ja ma ei teadnud, mida sellised märgikombinatsioonid tähendavad. Võis ka olla, et töö üldhinne on objektiivne, sest õpetaja oli kirjutanud töö algusesse vigade üldarvu.
0 vastukaja:
Postita kommentaar