Üks laps sõi jäätist ja tal olid põsed üleni jäätisega koos. Mõtlesin, et las ta määrib põskedega raamatud ära, see vaatepilt on tähtsam. Laps tegi söömise ajal mõned jooksusammud. Mulle tundus see ohtlik, sest nii võib jäätis kurku minna. Varsti laps hakkaski köhima. Kartsin, et kui ma talle selga koputaksin, siis võibolla murduks lapse selgroog, seetõttu ootasin, kuni ema appi tuli.
*
Panin lauale malelõppmängu, kus mõlemal poolel oli kuningatiival umbes kolm etturit, mis ei paiknenud sümmeetriliselt. Muutsin veel nuppude asukohta. Tegin järjest arvutiekraanil ühte liigutust, aga vahepeal arvuti keeldus käsku täitmast. Kui käsku kordasin, sai see täidetud. Muutusin selles liigutuses juba vilunumaks. Üks mees küsis mult, kas ma tean, kus on Karlova piirid. Ta pidas selliste asjade teadmist tähtsaks ja oli ise seda uurinud. Loetlesin seepeale Karlova piirideks olevaid tänavaid. Kahte tänavat teadsin kindlalt, ühte ei teadnud ja ühte oletasin. Öeldi, et linnaosade piirid on keset tänavat. Tundus, et see lause öeldi tähenduses, et see on vale. Seetõttu vastasin, et ma olen lugenud, et linnaosade piirid on küll keset tänavat. Tundus, et ühel mehel läks midagi kurku. Ta ei köhinud, aga heitis kõhuli.
0 vastukaja:
Postita kommentaar