Keisri poliitika

Teise kursuse seminaritöö olen kirjutanud Etioopia keisri Haile Selassie poliitikast. Töö kokkuvõttes olen öelnud, et püüdsin kirjutada võimalikult erapooletult. Seda kirjutasin nähtavasti sellepärast, et tahtsin saada paremat hinnet ja stipendiumi. Ülikoolis osad õppejõud õpetasid, et ajalugu peab olema erapooletu, parema hinde nimel püüdsin soovitusi täita. Aga õpetati ka, et peab olemas olema oma arvamus, kursusetöö ei tohi olla referatiivne. Praegu leian, et erapooletuse taotlus võib põhjustada liigset referatiivsust. Tol ajal tahtsin saada rohkem poliitikuks kui ajalooteadlaseks. Kui ma kirjutasin poliitika teemalise seminaritöö, siis oleks seda võinud ju kasutada tulevaseks tööks ettevalmistusena ja oma poliitiliste seisukohtade väljakujundamiseks.

Ma võin seisukoha Haile Selassie kohta kujundada ka praegu, kuigi kõike enam ei mäleta. Ta tegi ilmselt hästi, et sõjas Itaaliale vastu hakkas. Päts otsustas Nõukogude Liidule mitte vastu hakata ja Eestil läks iseseisvuse tagasi saamisega kas sel või mingil muul põhjusel rohkem aega. Haile Selassiel oli aga ka sama viga, mis tema vaenlasel Mussolinil. Mõlemad tahtsid elu lõpuni võimul püsida. Sellisel juhul võiks vähemalt vahepeal küsida, kas rahvas teda endiselt toetab. Haile Selassie toetus ei paistnud elu lõpul kõige suurem olevat. Kuigi ta sai Etioopia riigi tagasi, kukutasid ja tapsid teda nüüd tema enda kaasmaalased. Varasema tagasiastumise korral oleks ehk saanud surra loomulikku surma. Vähe arenenud ja nälja all kannataval maal võib küll demokraatia teostamisega olla suuremaid raskusi kui majanduslikult heal järjel oleval. Aga Rooma vabariigis sai hoolimata suurest pindalast ja tehnoloogia 20. sajandi omast madalamast arengutasemest võimukandjaid vahetada. Keisririigis enam valimisi ei toimunud, siis hakati võimukandjaid vahetama mõrvadega. Pole vist õige, et demokraatia on võimalik ainult kristliku kultuuri korral, kui see oli võimalik ka paganlikus Kreekas. Etioopias pealegi on oma ristiusu vorm. Ma eelistan vabariiki monarhiale, sest monarhia korral sõltub võimukandja pärilikkusest, aga vabariigis andekusest. Andekus võib olla pärilik, aga sama moodi ka andetus.