1. Sihiline olevik.
Ma ootan prille – várom –,
kuid väga väike aatom.
Sa ootad reisi – várod –,
maale, kus on vaaraod.
Neli pööret, nagu käskiv,
mis riimitud ju hästi.
2. Sihiline minevik.
Sa ootasid reegleid – vártad –,
neid annavadki hartad.
Ta ootas tonte – várta –,
kuid miskit polnud karta.
Me ootasime uudist vártuk –,
kas tõuseb raha väärtus.
Te ootasite halba – vártátok –,
kuid parem oli saatus.
Nad ootasid sõitu – várták –
ja bensiini täis sai paak.
Minavorm on nagu sihitu,
mis minevikku rihitu.
3. Sihiline tingiv olevik.
Ma ootaksin selgust – várnám –,
kas ta laplane on või saam.
Sa paremat ootaks – várnád –,
kuid selline ongi mu laad.
Ta hoiatust ootaks – várná –,
ja vaenlane hüiabki: „Haa!“
Meie, teie on taas,
nagu tingiva sihita faas.
Kaks olevikku on samad,
korduvad riimid on jamad.
Nemad ootaks – várnák –,
et aina suureneks saak.
4. Sihiline tingiv minevik.
Läind-tingiv jutu sihiline
on umbes nagu sihitu:
kordus kuuekihiline,
mis õhemaks teeb vihiku.
0 vastukaja:
Postita kommentaar