Olin Oudekkil tema vanas kodus külas. Olin siin viimasel ajal käima hakanud. Püüdsin mõelda, et kõik on jälle hästi nagu vanasti, aga vanasti ma olin rahulikum olnud. Kohtsuin esimest korda nende külaskäikude ajal toas Oudekki emaga. Püüdsin öelda tere, aga ütlesin vist liiga vaikselt. Tema ütles, et olukord on problemaatiline. Üks Oudekki tuttav tüdruk meenutas, et mul on ühel paberil seletatud, keda tähendavad raamatu tegelaste varjunimed, ta tahtis seda paberit näha. Ma ei mäletanud, kas mul on see paber alles, aga kui oleks olnud, oleks ma tahtnud seda hävitada, mitte näidata. Ma ei saanud seda hävitada, sest ma ei mäletanud, kas see on alles, seetõttu ma ei teadnud, kust seda otsida. Läksime kaubahalli. Oudekki rääkis, et inimestesse tuleb suhtuda sellistena nagu nad on, kui jalgpallur teeskleb, siis tuleb talle andestada, ta ongi selline. Mõtlesin, et Oudekki räägib täpselt nagu Helina.
reede, jaanuar 16, 2026
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar