"Budapest ja Ungari"

Kata Fári, Steve Fallon, Anthony Haywood, Daniel Robinson, Andrea Schulte-Peevers, Barbara Woolsey. „Budapest & Hungary“. Lonely Planet. 10th edition – July 2025. 332 lehekülge + kokkuvolditav Budapesti kaart.

Krisostomuse raamatupoes on palju selle sarja raamatuid müügil, mina polnud seda sarja varem lugenud. Raamat on mõeldud Ungarisse suunduvatele turistidele, aga minu meelest sobib lugemiseks ka mittereisivatele geograafia, ajaloo ja fotograafia huvilistele.

Raamatu ülesehitus on peamiselt geograafiline. Umbes pool raamatust on pühendatud pealinnale Budapestile, peale selle on veel neli geograafilist alajaotust ning raamatu alguses ja lõpus üldosa. Nimetatud neli provintsiosa võiks kanda nimesid vaheilmakaarte järgi, aga see, mida mina kaarti vaadates nimetaks Kirde-Ungariks, on nimetatud Põhja-Ungariks. Kirde-Ungari ulatub tõesti natuke põhjapoole kui Loode-Ungari. Loode-Ungari osa on nimetatud Doonau jõe käänaku järgi, Edela-Ungari osa Balatoni järve järgi ja Kagu-Ungarit nimetatakse Suureks Tasandikuks. Balatoni nimetatakse Kesk-Euroopa suurimaks järveks ja Ungari või Madjari mereks. See olevat ungarlaste lemmik suvituskoht, nagu ka Eestis on suvepealinn riigi edelaosas. Kagu-Ungari on kõige vähem mägine ja lisaks on seal Türgi võimu ajal mets maha raiutud, mis ei ole taastunud. Kolmest linnast kokku kasvanud Budapest on riigi teistest linnadest palju suurem, riigi suuruselt teisele linnale Debrecenile, mis asub Kagu-Ungaris ja on ungari kalvinistliku vähemuse keskus, on raamatus pühendatud ainult mõned leheküljed.

Raamatus on juttu küll ajaloost, aga peamiselt riigi praegustesse piiridesse jäävate alade omast. Rooma riiki kuulus ala Pannoonia nime all, hilisem Vana-Buda oli Alam-Pannoonia provintsi keskus. Soomeugrilased jõudsid Ungari alale alles 9. sajandi lõpus. Eestiga võrreldes on see hilja, ometi nimetatakse raamatus Ungarit üheks vanemaks maaks. Keskajal jõudsid Ungarini ka mongolid, see sundis pealinna vahepealsest asukohast Vana-Buda naabrusesse Budasse kolima. Keskajal oli olemas Ungari kuningriik, aga 16. sajandil tungisid maale türklased. Kui nad välja tõrjuti, siis riigi iseseisvust ei taastatud, vaid laienes Austria võim. Aastal 1848 puhkes osana Euroopa revolutsioonilainest revolutsioon, kus ungarlased taotlesid iseseisvust, aga nad suruti maha. Hiljem muudeti riik vähemalt Austria-Ungari kaksikmonarhiaks.

Esimese maailmasõja järel küll eralduti Austriast, kuid Trianoni rahuga tehti Ungari tükk maad väiksemaks. Maailmasõdade vahel oli võimul Horthy, kes ei valitsenud demokraatlikult. Teises maailmasõjas oldi Saksamaa liitlane, sõja lõpul sakslased kukutasid rahu teha tahtnud Horthy ja algas juutide hävitamine, tapeti 60 protsenti riigi juutidest. Pärast sõda kehtestati kommunistlik kord ja aasta 1956 kommunismivastane revolutsioon suruti maha. Aastal 1989 saabus kommunistliku korra lõpp, aga Ungari valitsus on ka praegu suhteliselt autoritaarne.

Raamatus on tahetud turisti elu väga ära korraldada. Mõnda vaatamisväärsust nimetatakse lausa kohustuslikuks. Loetletakse eraldi söögi- ja joogiasutusi, muuseumidest on rohkem kui raamatukogudest. Ajalugu ei esitata nii kronoloogiliselt nagu mina seda tegin, vaid muuseumide ja ausammaste kaupa. Internetist on näha, et ungarlased tunnevad nostalgiat Esimese maailmasõja eelsete piiride suhtes, aga selles raamatus jõutakse alles leheküljel 301 asjaoluni, et Ungari kaotas Esimeses maailmasõjas maid ja et ungarlasi elab ka naaberriikides.

LISA 1.

Kui kellelegi meeldib idee asju riimide abil meelde jätta, siis võib pähe õppida järgmised salmid:

Ungari

Soome-ugri maaks sai hilja.

Türgi raius metsa halja

riigi kaguosas maha,

tegi kirikule paha.

 

Ungaris on viinamarju,

elab koduloomakarju.

Tunda on Trianoni varju,

sellega veel kõik ei harju.

 

LISA 2.

Kui kellelegi meeldivad mõtlemisülesanded, siis võib mõttes või kirjalikult vastata järgmistele küsimustele:

 

1) Mida tuleb Ungari kohta meelde sellist, mida ma pole kirja pannud?

2) Kui tuleks kirjutada uurimistöö Ungari kohta, mis võiks olla selle täpsem teema?

3) Kas Eesti ja Ungari ajaloo võrdlus pigem kinnitab või vaidlustab hüpoteesi, et emakeel määrab inimese mõtlemise?

4) Kas Eestile peaks olema tähtsam Ungari keelesuguluse tõttu või Tšehhi suuremate demokraatia traditsioonide tõttu?

5) Kas ühine kommunismi minevik peaks meid tegema Ungariga lähemaks või pigem selle suhtes ettevaatlikumaks?