Olematu nupp

Mängisin malet. Mul oli võiduseis, aga realiseerimine oli raske ja ka vastane ründas. Ühel hetkel teatas ta, et pani mulle mati. Vastasin, et see on valekäik, selle vankri, millega ta mati pani, olen ma varem löönud, mina võitsin. Kohtunik ütles ka, et vastane võitis. Ma ei olnud nõus. Kodus mõtlesin, et peaks Maleliidu juhatusele kaebuse kirjutama. Mõtlesin, et peaks vastasele ütlema, et ta lahendaks vaidlusküsimusi alati protokolli abil. Kui kohtunik ütleks, et ta vaatas protokolli läbi ja vastasel oli õigus, siis oleksin vastanud, et ma ei saa eksida. Mõtlesin, et kui vastane poleks valekäiku teinud, siis ma oleks kaotanud ajaga. Sellel turniiril läks mul üllatavalt halvasti, jäin viimaseks, kuigi ma olin valmistunud. Võibolla vastased valmistusid minu blogi põhjal. Läksin maleklassi tagasi. Istusin seal lastelaua peal. Üks maletaja sikutas selle minu istumise alt välja. Võtsin laua enda kätte tagasi ja istusin uuesti selle peale. See maletaja hakkas seda jälle endale sikutama. Ütlesin talle, et kui tal seda vaja on, siis öelgu sõnadega ja ma annan selle talle, sellise ebaviisaka liigutuse peale ma annan ainult vastu lõugu.