Alustasin malepartiid Vihmandiga. Mõtlesin, et mul on avanguteooriat liiga vähe peas, mängime eri kordadel sama varianti, aga kui üks uus käik tuleb, siis ma rohkem ei tea. Täna tundus, et ma valisin kaotava variandi. Varsti hakkas aga tunduma, et mu seis ei olegi nii halb, sest mul oli mitu vigurit tsentris. Lõppmängus tundus, et minu vankrile avaneb liin, kus vastase lipp jääb sidumise alla. Vastane hakkas tegema aja peale mängimiseks massiliselt valekäike. Lõpuks ta siiski alistus, kuigi ma ei saanud veel aru, kuidas ma täpselt võidaks.
*
Juttu tuli ühest laevahukust. Laevas oli olnud kolm meie sugulast, aga nad olid head sportlased, nad olid kõik merre hüpanud ja ellu jäänud. Ühele poisile neist hakkas kõrgelt alla hüppamine meeldima. Ta tahtis praegu ka aknast alla hüpata. Kartsin, et sel korral võib asi halvemini lõppeda.
*
Mul oli käes üks taimeosake, mis oli suure rahalise väärtusega. Aga teised taimed nägid umbes samasugused välja ning kaotasin väärtusliku taime muu rohu sisse ära. Proovisin seda otsida nii rohuplatsilt kui ka isa kirjutuslaualt, aga isa oli vahepeal asjad laual ümber korraldanud. Mõtlesin, et võibolla võib lihtsalt mõne teise taime asemele võtta.
0 vastukaja:
Postita kommentaar