Tekst ja fotod

Olin kirjutanud käsikirjale märkusi ja ema oli need läbi vaadanud. Vaatasin nüüd seda käsikirja uuesti. Minu märkusi oli paberilehtedel hõredamalt kui ma mäletasin. Mitme märkuse juures järjest ei olnud ema märget, et ta oleks need arvesse võtnud. Aga võibolla ta kandis parandused otse arvutisse. Läksin selle failiga isa tuppa ja panin faili isa arvutisse. Arvuti nõudis, et ma selle salvestaksin. Kui olin seda teinud, mõtlesin, et salvestamise käigus võisid toimetaja parandused kaotsi minna. Vähemalt ühes käsikirja osas. Aga vaatasin, et võibolla ei läinud, sest pealkirjad olid endiselt sellised, nagu pärast, mitte enne toimetamist. Läksin ütlesin emale, et parandused võisid kaotsi minna. Ema vastas, et sellised need asjad ongi. Külla tuli üks vene poiss. Küsisin talt, kas ta tahab isa toa arvutist fotosid vaadata. Ta tahtis. Jätsin tema sinna vaatama ja läksin ise teise tuppa. Kui isa koju tuli, läksin ütlesin poisile, et nüüd ta peab lahkuma, sest isa tuli koju. Küsisin poisilt, kas fotod olid huvitavad. Ta vastas, et olid küll.