neljapäev, detsember 10, 2020

Asjad muuseumis

Olin hiljuti paberile juttu kirjutanud ja seda teistele näidanud. See polnud muidu õnnestunud jutt, aga tundus, et sellest oli kasu, sest nüüd üks naine näitas, et tema on ka juttu kirjutanud. Ta ütles, et mustand oli ebaõnnestunud, aga kui teised seda juba lugesid, siis ta kirjutas asja parandamiseks uue variandi. Istusin selle naise kõrval. Mõtlesin, et abielus naise kõrval ei sobi nii kaua istuda, seetõttu vahetasin paar korda kohta.

*
Valmistusin minema juuksurisse. Aga unustasin raha kaasa võtta. Pärast majast väljumist seisin oma maja ees. Väljusin majast kolm korda järjest. Seda oli rohkem kui tavalisel päeval. Mõtlesin, et tavaliselt ma kõnnin ja tegevus on intensiivsem, aga täna seisan tegevusetult. Kui tuppa tagasi läksin, küsis isa, kas ma käisin, kus ma tahtsin. Vastasin, et ma uurisin, kus saab tantsida, aga ei leidnud kedagi, kellega seda teha. Kui isa oleks öelnud, et ma siis teine kord tantsima läheksin, siis oleksin vastanud, et ma uurisin ainult teoreetiliselt.

*
Pärast peo lõppu näidati, et Arrak oli minu kohta maalinud pildi nimega "Roosa vastus". Pildil ajasin mina temaga toas juttu ja õues akna taga jooksid hundid. Olime kirjandusmuuseumis. Kiitsin, et seal on terviklikke "Spordilehe" numbreid, kodus on ainult välja lõigatud malenurgad. Mul oli laual kaks magnetkaarti, üks neist oli pangakaart. Kahtlustasin, et üks naine vahetas minu pangakaardi millegi muu vastu, et ise minu raha pangast välja võtta. Kui ma kontrollisin, oligi alles jäänud magnetkaardile kirjutatud võõras nimi. Aga selgus, et minu kaart oli olnud lihtsalt teises kohas. Koostasin Grenzsteini raamatut ja vaatasin selle jaoks sedelkataloogi või vanu ajalehti. Kiitsin, et Grenzstein kirjutab isegi siis Tõnissonist paremini, kui ma Grenzsteiniga ei ole nõus ja Tõnissoniga olen. Tulviste ja teised kirjastuse inimesed tulid kataloogi vaatama ja ütlesid, et teeme rahataotlused summadele 3500 ja 4000 eurot. Ma ei saanud aru, kumb summa peab olema raamatu koostamise ja kumb saatesõna eest. Tõnissoni koostamise eest olin saanud kolm korda rohkem. Ma ei teadnud, kas teati, et Grenzstein on Tõnissonist nii palju vähem kirjutanud, et tuleb teha õhem raamat, või tuleb teha õhem sellepärast, et Grenzsteini peetakse ekslikult vähem tähtsaks. Leidsin kataloogikastist koti oma asjadega. Vaatasin selle läbi. Seal olid muuhulgas minu kaardipakk ja mõned ümbrikud. Võibolla need olid osad Helina saadetud kirjadest. Mõtlesin, kas võõrad inimesed niimoodi Helina kohta liiga palju informatsiooni ei saa. Oli ka klassikokkutulekul tehtud paberile ilmutatud fotosid. Öeldi, et väga ilusad pildid. Ma ei teadnud, kas ema on koti siia toonud, et koju ruumi teha, või olen selle lihtsalt ise muuseumi unustanud. Aga ütlesin, et las see jäädagi siia, kui kodu peaks olema saja aasta pärast maha põlenud, on osa asju muuseumis alles. Rääkisin muuseumitöötajale, et mul ei ole enam raamatu koostamiseks nii palju aega kui varem, sest tahan sel semestril teha ära kõik magistriõppe tegemata ainepunktid. Bakalaureuseõppe viimasel aastal mul loenguid ei olnud ja magistriõppe esimestel aastatel ka eriti mitte, nüüd on. Ütlesin, et pean tegema semestriga 20 ainepunkti. Või on see 30 ainepunkti. Lahkusin majast. Mõtlesin, et kui pean tegema semestriga pooled ainepunktid, kas seda pole veel rohkem kui ma ütlesin.

0 vastukaja: