Helina kaebas kogu aeg inimesi kohtusse. Mõtlesin, et seda ta ei peaks tegema, ta ise ei kannata kohtuprotsessi välja. Seisin Võidu silla kõnniteel, silla teisel küljel seisis Helina. Ta oli minu poole seljaga, aga tundsin ta selja tagant ka ära.
*
Vaatasin aknast välja. Puud olid uuesti hõredamaks jäänud ja Karlova kool oli jälle paistma hakanud. Nägin seda ka siis, kui kardina ette tõmbasin. Klaus tuli minu tuppa midagi rääkima, aga ma polnud ta jutuga nõus. Läksin väiksesse kööki, et seal ka aknast välja vaadata. Aga selgus, et tolles ruumis magasid veel isa ja ema. Emal oli hiljuti uus laps sündinud, seetõttu oli tal praegu uni pikem.
*
Toas oli palju hääli. Saabusid pikad võõrad mehed, kes olid endal naha tumedamaks värvinud. Nad istusid diivanile ja hakkasid oma asja ajama. Mulle tuli telefonikõne, aga ma ei kuulnud torust midagi. Korraks nagu kuulsin, et räägib Jagomägi, aga sõnu ei eristanud. Kuna ma torust häält ei kuulnud, lõpetasin kõne. Aga Jagomäel oli vaja minuga ühendust saada, sest ta tahtis minuga koos rahataotlust teha. Ma ei kuulnud nähtavasti sellepärast, et uuel telefonil oli hääl maha keeratud. Tahtsin hääle uuesti valjuks keerata ja tagasi helistada, aga ma ei tundnud uue aparaadi käske. Siis võis helistada tagasi ka vana aparaadiga. Aga kui ma seda tahtsin võtta, sattus mulle eksikombel kätte Tõnu telefon. Andsin selle talle tagasi.
0 vastukaja:
Postita kommentaar