Taheti lahendada ühte kuritegu. Selleks esitati teose ühele tegelasele hulk küsimusi, nagu kahtlustataks teda. Lõpuks tegelane ütles, et kui talle selliseid küsimusi esitatakse, siis tal tekib ettekujutus, et ta ongi neid asju teinud. Tundus, et tegelikult ei olnud.
Algas tund. Istusin Eriku ja Sandri vahel, nii et mõlemaga jäi üks tühi tool vahele. Ma ei tahtnud enam kellelgi päris otse kõrval istuda. Erik istus teise kohta ümber. Minu ees istus Ivar. Ta kallas prahi minu taldrikusse. Pahandasin, et mina sellisest taldrikust enam ei söö. Ivar ütles, et ta pole mulle prahti taldrikusse kallanud. Istusin aknapoolsest reast uksepoolsesse ümber. Õpetaja ütles, et nüüdsest paneb ta meile iga päev ühe suure hinde ja tühjaks söödud viljakoore sisse kaks väikest, mille me koju viime. Mitu õpilast protesteeris, et kui viljakoor kotti panna, siis saavad asjad mustaks. Mõtlesin, et viskan oma koore üldse prügikasti. Pillasin selle enne klassi ette põrandale maha. Mõtlesin, et ma olen viisakas, sealt ma korjan üles.
0 vastukaja:
Postita kommentaar