Lembit Küüts. „Tagalata magalata“. Valitud luuletused ja illustratsioonid. Kirjastus Kratt Werk.
Tuttav kunstnik on välja andnud raamatu, kus on võrdselt luuletusi ja joonistusi. Luuletused on kirjutatud põhiliselt juba aastal 1992, aga alles tänavu trükitud. Joonistused on paremad. Mõtlesin kõigi piltide üle, aga mitte päris iga luuletuse üle, sest mõne mõte ei jõudnud üldse kohale ja mõni sisaldas vastumeelseid märksõnu.
Saatesõnas öeldakse, et tegemist on kiirjoonistustega, mis on valminud minutiga. Luuletuste kirjutamise kestus ei selgu.
Ma pooldan järjest rohkem asjade pikka viimistlemist. Panin juba algkoolis tähele, et kui kirjutada aeglasemalt, siis tuleb käekiri parem. Õpetaja ütles, et kirjutada tuleb kiiresti hästi. Aga ilmselt ka seda oskaja kirjutab aeglaselt veel paremini.
Mõne asja puhul võib kiirus hea olla. Kiiresti kõndides saavad lihased rohkem koormust kui sama maa aeglaselt läbides. Muusika puhul kaasnevad erineva laulmiskiirusega erinevad emotsioonid. Võib tunduda efektne, kui laulja suu liigub kiiresti. Aga joonistuse puhul on näha ainult lõpptulemust, mitte joonistamise protsessi.
Kiire joonistamine ei tähenda, et mõtlemist ei toimuks. Raamatu autor on feisbukis soovitanud, et igavuse vastu aitab mõtlemine. Saab üks aasta asjad läbi mõelda ja teine aasta asja kiirete liigutustega teoks teha. Või võib kiiresti joonistada ja kirjutada ning alles tagantjärele mõelda, miks oli esimese hetke reaktsioon selline.
Luuletuste kirjutamise aastal valiti autor kuningriiklaste saadikuna Riigikokku, aga saatesõnas ta ütleb hoopis, et talle andis inspiratsiooni kirjastuse Ilmamaa asutamine. Kuningriigist ta luuletustes ei kirjuta, minu luuletustes on kuningatest rohkem. Unenägudest on mõlemal, nagu on olnud sageli ka erinevate autorite „Loomingus“ avaldatud luuletustes.
Kuningriiklased on tuntud naljategijatena. Küütsiga on juhtunud, et hakkan tema jutule ajalooteaduse seisukohalt vastu vaidlema ja selgub, et ta rääkis hoopis anekdooti. Raamatus toodud pildid ei tundu mulle siiski karikatuurid, vaid midagi kubismi sarnast, et ei ole päris abstraktsed, aga kujutatud inimesed ei ole ka realistlikud. Sageli esineb ebasümmeetriat, näiteks on üks silm suletud ja teine avatud.
0 vastukaja:
Postita kommentaar